Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Pisortatut atuuffik maanna naavoq - Naammassisaq nalinginnaanngitsoq

Pisortatut ukiut 30-t sinnerlugit sulisoqartarnera qaqutigoortorujussuuvoq. Klaus Nygaardilu tamatumunnga najoqqutassaateqarpoq. Sapaatip-akunnerani matumani Pinngortitaleriffimmi sulisut suliunnaartussanngornerminik oqaluttuutissavai – taavami sulerissava?

– Pinngortitaleriffik ukiut tamarluinnaasa ingerlaneranni pingaartilluinnagarisimavara, Klaus Nygaard oqarpoq.

Klaus Nygaard ukiut 40-t matuma siorna Kalaallit Nunaannut tikimmat ukiullu marlussuinnaat ingerlaneranni pisortatut siullermik atorfittaarmat, aqutsisutut piginnaanerinut piumasaqaatit naammassissallugit ajornarluinnarsimanngilaq. Sulisormi ataasiinnaq aqutassarisimavaa - nammineq.

- Taamani Nuummi Kalaallit Nunaanni aalisakkanik misissuisoqarfiup misissuisarfiani ilisimatuussutsikkut aqutsisutut imminut pisortaraanga. Suleqatikka tamarmik Danmarkimiipput, oqaluttuarpoq.

Kingorna arlalinnik aqutsisuuffeqalerpoq, Klaus Nygaardillu pisortatut atorfeqarnini asseqanngilluinnartoq aallarnerpaa, aap, allaammi angusaa paasiuminaangajassinnaavoq: Qanoq ililluni ukiuni 30-ni Pinngortitaleriffimmut qullersatut pisortaasoqarsinnaava?

Malugalugu atorfimmi mianernartorujussuarmi, qassiiliornerujussuarmik pilersitsinissamut periarfissaqartumi?

Kisianni tassa Københavnimiumut taama pisoqalerpoq. Politikkikkullu pissutsit nikerartorujussuugaluartut Klaus Nygaardip pisortaaffigisaa aarlerinartorsiorfiunngisaannarsimavoq, naak ilisimatusartut tunniusimasorujussuit, aalisartut maattuut allaffissornikkullu qaleriiaat politikkikkut malunnaatilippassuarnik, aalajangersimasumik periaaseqarluni oqaatsinik ajunngitsunik eqqartortuakkaminik, inuttaqartut, akornanni oqimaaqatigiissaariniartariaqartarsimagaluarluni.

Piffissap ingerlanerani naalakkersuisunik assigiinngitsunik 22-nik politikkikkut qullersaqarsimavoq!

Klaus Nygaard piffissaq tamakkerlugu ukiuni aalajangersimasunik amerlassusilinni atorfeqartitaasarsimagami piukkunnaatilinnik allanik, atorfianik pissarserusuttunik, unammilligaqarluni atorfimmi akuttunngitsumik qinnutigisartussaaneranik tamatuma saniatigut aamma immikkut tatisimaneqartarsimavoq.

- Atorfiga tallimariarluni inuttassarsiuullugu allagarsiunneqarsimavoq atorfeqarneralu tallimariarluni sivitsorneqartarsimalluni, taamaattumik politikerit suliannik naammagisimaarinninnertik quleriarlutik isummerfigisariaqartarsimavaat, qungujuusarluni oqarpoq.

»Maaniiginnassaagut«

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq:

Allaaserisaq una aviisimit AG-mit tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Christian Schultz-Lorentzenimit toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 40 sianerfigiuk imaluunniit mail adm@sermitsiaq.gl allaffigalugu

AG-p pisortaq 66-iliingajalersoq Pinngortitaleriffimmi teqeqqumi allaffimmi naapisimaarpaa. Tamaani qilaamut portuvoq aamma qaqqanut kangerlummullu alutornartumik isikkiveqarpoq. Suleqatai qaninnerpaat suliunnaarniarluni aalajangersimaneranik suli kisimiillutik ilisimasaqarlutik. Sulisulli sapaatip-akunnerani matumani ilisimatinneqassapput.

Isumaqatigiissutip kingullermik sivitsorneqarnerani Klaus Nygaard nalinginnaasumik ukiunut pingasunut taarsiulugu ukiumik ataasiinnarmik sivitsuiffigineqarnissaminik qinnuteqarpoq, piffissarlu taanna aasaru qaangiutissaaq. Tamatuma kingorna tunuariartuaarnermi atorfimmik taaneqartumi ingerlaqqissaaq atorfimmilu kinguaariit nikikkiartuaarnerannik qulakkeerinneqataasinnaassalluni.

- Suna Kalaallit Nunaannukarnissannut pilerilissutigisimaviuk?

- Taamani aapparisara eskimologiimik ilinniagaqarpoq maangarusullunilu. Uanga soqutiginnippallaanngilanga, eqqarsarlungali, uteqqipallaannarsinnaallunga. Uumasorsiuutut biologitut ilinniagaqarnerma nalaani nunani kiattuni miluuffigisaminnik ilanngartuisut ilisimatusarfiginissaat takorluugarisimavara.

Isugutattumik kiattumut taarsiullugu panertumik issittumiilerpoq, erininarsinngitsorlu Klaus Nygaard nunami misigisassarsiornissamut piumassuseqaqaluni periarfissanik takkuttunik tigusiffigisartakkamini sungiussillualerpoq; ilaatigut Jameson Landimi (Tunup avannaani inuilaarsuarmi) naalagaaffiup aallartitaatut, Amerikamiut bulldozeriisa pinngortitamik mianernartumik aseruerujussuannginnissaannik -40 gradinik issitsigisumi alaatsinaaffigisamini.

- Issittorujussuuvoq, eqqaamaniarpoq.

Uumasorsiuutut ilinniagarisimasamini suliassat inuttut soqutigisanik akuleriissitsivigisinnaanerat inuttaanut aamma tunissutaasimavoq. Aallaaniarnermik nuannarisaqarluartuuvoq, timmiarsiorneq soqutigisarisorujussuullugu, taavalu nulianilu angallateqarlutik, ilaatigut Narsami aasarsiortarfimminnut angallatigisartakkaminnik.

- Qallunaarpassuit allat assigalugit piffissap ingerlanerani soraarninngorniarlutit nunagisannut angerlassagunarputit?

- Naagga, maaniiginnassaagut. Piginneqatigiilluni inissiamini nutaamik piseqqammerpugut, ilisarisimasattalu amerlanersaat maani najugaqarput, Klaus Nygaard akivoq.

Suliassaq imaannaanngitsoq

Aallaqqaataali uterfigeriartigu – Nygaardip Kalaallit Nunaanni najugaqarnerani ukiut qulikkuutaat siulliit; taamani Namminersornerullutik Oqartussat akisussaaffinnik sapinngisamik amerlanerpaanik tigusinissamik siunniussaqarfigisimasaannut. Akisussaaffik tigussallugu piukkunnaateqartoq tassaasimavoq Kalaallit Nunaanni aalisakkanik misissuisoqarfik, Københavnimi 30-nik sulisoqartoq.

- Taamani inuppassuit isumaqarput, maanga nuunneqarnissaa pisinnaanngitsoq. Tamannalu oqinnerulinngilaq paasinarsimmat Danmarkimi sulisunit ataasiinnaq Nuummut nuukkusuttoq. Taanna ukiut marlussuit qaangiummata soraarninngorpoq. Taamaalillunga 1992-imi pisortanngorlaatut sulisunik tamakkiisumik taarsersuinissaq suliassarilerpara, Klaus Nygaard nassuiaavoq.

Aamma aap, unammilligassat Nygaardip taamani 35-nik ukiullip suliassarisai eqqarsaatigiinnarlugit kiaguummernarpoq. Allaffiit nutaanik inuttalersornerisa saniatigut suut tamaasa Københavnimit Nuummut nuunnissaannik suliassaq ajornakusoorluinnartoq suliassarilerpaa, tamatumalu peqatigisaanik suut tamarmik sukkanerpaamik ingerlallualernissaat qulakkeerniartussaallugu.

- Ullumikkullu qanoq amerlatigivisi?

- Pinngortitaleriffimmi sulisut 70-it missaanniippugut, taakkunannga ilisimatusartut 45-t, akivoq.

Klaus Nygaardip Pinngortitaleriffiup pilersinneqarnerata nalaani pissutsini uiverfiorpalaartuni suliap tamakkerluni ingerlalluakannersumik ingerlassinnaasimanera pissutissaqarluartumik tulluusimaarutigisinnaavaa.

- Piffissap ingerlanerani oqartussanik sullissinitsinni unillatsiarsimanngilagut imaluunniit uumasoqassutsimik misissuinitsinnik annikillisitsisimanata. Misissuinitsinnik naammassisaqartuaannarsimavugut – tamatigut. Tamannalu sulisoqarluarnerput pissutigalugu pisinnaasarsimavoq, oqarpoq.

Pissanganartorsiorfiusoq

Pinngortitaleriffiup illutai silataaniit qimerlooraanni, illut qanoq iluatsilluartigisumik suliarineqarsimasut pineqarnerat tupaallannartuuvoq. Ataatsikkut qajannaassutsimik silamullu illersugaassutsimik ersersitsipput tamatumalu peqatigisaanik akimarpasissueqarlutik. Ilassuuttuliaasutut qaarsunut qasertunut tulluartuupput nunamit avatangerneqarsimallutik. Avatangiisinut tulluartumik pilersitaasimasutut.

Illussanik titartaasartup tungaanit taamatut eqqarsaatigineqarsimagunanngikkaluarput, kisianni nikisitassaanngissuseq tamanna suliassamut tulluarluinnarpoq. Maani illup iluani tatineqarneq akiorneqarsinnaasussaavoq oqartussaassutsimillu ersersitsilluni, naluneqanngitsutummi nukiit soqutigisallu annertuut pineqartarput, uumasorsiuut nunami inuussutissarsiutit pingaarnersaat – aalisarneq pineqartillugu inassuteqaatiminnik siunnersuinermillu tunniussaqaraangata.

Klaus Nygaardilu ukiut ingerlaneranni misigisarpassuaqarsimavoq.

- Atorfik manna suliffigerusukkaanni nuannarineqalernissaq anguniarneqassanngilaq, ingasaassinaveersaarluni oqarpoq.

- Akerliussutsimik takutitsisoqartasimavoq, silatitsinni allagartarsualisaartunik inoqartarsimalluni, tusagassiuutini assuarinnittoqartarsimalluni, suleqatit saassutarineqartarsimallutik appisaluunneqartarsimallutillu. Ilaatigooriarluni nuanniilliornartarsimavoq. Tamatumali peqatigisaanik oqarusuppunga, ukiuni tamani politikkikkut tapersersugarineqarsimagatta. Piffissap ingerlanerani partiit tamarmiusut Pinngortitaleriffiup pilersinneqarnissaa taperserpaat, naalakkersuisunullu ilaasortat nikerartorujussuusimagaluartut atorunnaarsinneqarnissarput arlaannaannilluunniit oqaatigineqarsimanngilaq. Pikkunaalliortoqanngisaannarsimavoq, Klaus Nygaard oqarpoq.

- Tamatuma peqatigisaanik piffissamit ineriartornermillu peqatigineqarsimanerput ersarippoq. Siunnersuisarnivut aalisakkanik raajanillu nungusaataanngitsumik pisaqartarnissamik qulakkeerinneqataasimapput, aalisarnerlu ullumikkut aatsaat taama naleqatigilersimavoq, ilassuteqarluni oqarpoq.

- Illit nammineq toqqaannartumik saassutarineqanngisaannarsimavutit, qanoq ililluni taamaassinnaava?

- Naluara, immaqa kikkut tamaasa ikinngutigilluarakkit, imaluunniit akaarinngisannik inoqanngimmat. Aammami inuugunarpunga aaqqiissutissanik ujartuisartoq, aaqqiangiiffissarsiortanngitsoq. Kisianni suliaqarfipput pissanganartorsiorfiujuaannarpoq; tamanna avaqqunneqarsinnaanngilaq.

- Tamatuma peqatigisaanik piujuartitsisumik periaaseqarnerup aqqutissatuaanera ersarissisimavoq. Tamanna inuit amerlanerpaartaasa qangaammalli aamma nassuerutigisimavaat.

Nygaardilu tamat oqalliffianni oqaluuteriaaseq eqqarsaatigilersillugu isumalukujulaalersinnaasarpoq. Ajortussarsiortartut amerlavallaaqaat.

- Qaffasissutsini amerlavallaani ingerlalluanngitsut isiginiarneqarpallaartarput. Tamanna inuiaqatigiinni siamasissumik atuukkunarpoq. Maanili uagutsinni oqaatigiumavara iluatsilluartorpassuarnik naammassisaqarsimagatta. Assersuutigalugu ilisimatusarnerup tungaatigut ineriartorsimaneq nuannaarutigaara, ullumikkullu suliavut pillugit nunat tamalaat akornanni nersugaavugut, ilisimatusartunillu nunarsuarmi tusaamasaasunik arlalinnik sulisoqarluta. Ineriartornermut tassunga peqataaneq pissarsinartorujussuusimavoq.

Sanaartukkanik aqunneqarsinnaajunnaartoqarsimanngilaq

Nygaard ukiut ingerlaneranni piginnaasanik ersinngitsunik, uumasorsiuut pigeriinngisaannik, atuisariaqartarsimavoq. Assersuutigalugu sanatitsisutut inissisimaffik nukippassuarnik atuiffiusimavoq. Ilaatigut Pinngortitaleriffiup sananeqarneranut kingornalu alliliinernut atatillugu.

Umiarsuaq ilisimatusaat nutaaq, Tarajoq, pissarsiariniarneqalermat aamma ilungersunartorsiorfiusimavoq. Suliaq sivisunaarsimavoq aatsaallu aasaru naammassivinneqassalluni. Tamanna Nygaardip aqutsisuujunnaarnissami maannakkumut utaqqisinnissaanut pissutaaqataavoq.

Tarajoq Spaniami umiarsualiorfimmi sananeqarsimavoq Kalaallit Nunaannilu ilisimatusarnermut aningaasaliinerit maanna annerpaartaralugu, katillugit 235 millioner koruuninik akeqarsimammat. Tamatumuuna akigitinneqartup aalajangiusimanissaa aamma iluatsinneqarsimavoq.

- Uanga nalinni ilisimatusarnikkut attaveqaasersuutinut koruunit milliardip affai sinnerlugit aningaasaliisimavugut, suullu tamarmik missingersuutigineqartutut akigitinneqartut malillugit sanaartorneqarsimallutik, oqarpoq – namminerlu angusami erseqqissaatiginerat ajukkutiallaatigerpasillugu.

Maannali tassunga tunngasut sammileriaratsigit, Pinngortitaleriffik aningaasaateqarfinnit aningaasalersuisussarsiorneq pineqartillugu Kalaallit Nunaanni rekordiliisimavoq. Pingaartumik aningaasaateqarfik Aage V. Jensens Fonde ukiut ingerlaneranni suleqatitut pinngitsoorneqarsinnaasimanngilaq, aammali Danmarkimi aqutsisoqarfiit aningaasaliissuteqangaatsiartarsimallutik.

Suliassaq ajornakusoortoq – aningaasaliissutissanik katersuiniarneq – Nygaardip nammineerluni aamma ilinniartariaqarsimavaa.

- Paasilertorpara pingaarnerpaaq tassaasoq neriorsuutigisanik eqquutsitsinissaq. Taava aningaasanik amerlanerusunik pissarsisoqartarpoq, oqarpoq.

Pingaartilluinnagaq

Ukiut 30-t kingumut qiviarlugit pingaartumik siuariartorneq suliffeqarfimmut ilisarnaataajuaannarsimasoq nuannaarutigaa.

- Aallaqqaaterpiaaniilli sulisut akornanni malartitassaanngitsumik maligassiuisutut anersaaqarneq atuussimavoq, tamannalu naleqartitatsinnik ilusilersueqataasimavoq. Taamaattumik aamma, qularnanngitsumik pingaarnerpaatut, sulisunik pikkorissunik pilerilersitsinissaq aalajangiusimanninnissarlu ataavartumik pisinnaasimavoq. Oqartarpunga, uagut nammineq sukkatsikkiartuinnarfigisatsinnik ingerlatsiuaannarsimalluta.

- Suliannik ingerlatitseqqiinissaq qanoq issava?

- Pinngortitaleriffik pingaartilluinnagaraara. Sumiiffiup matuma pilersinneqaqqaarneraniilli peqataasimavunga. Taamaattumik unneqqarillunga aqutsisunngortussat siunnersortaanertut aamma ikiuuffiginiarpakka. Atuuffimmi tassani ukiorpaalunni ingerlaannarnissara pilersaarutigaara, kisiannili soorunami suliassannik annikillilerilaassallunga, aallaaniarneq assigisaallu piffissaqarfiginerulerniassagakkit. Uannut pingaarnerpaaq tassaavoq, Pinngortitaleriffiup pitsaasumik ineriartornerminik ingerlatsiinnarnissaa, Klaus Nygaard, illussanik titartaasartumik ilisimaneqarluartumik nersornaaserneqarsimasumillu Inge Bisgaardimik nuliaqartoq taannalu peqatigalugu Luna Inalummik paneqartoq, akivoq.

Powered by Labrador CMS