Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Nuup miffigineqarsinnaanerata Kangerlussuaq annaappaa

Aviisi Sermitsiap aviisimi saqqummersumi kingullermi Grønlandsfly A/S-imi pisortaasimasup Peter Fichip isummaminik allaaserinninnera ilanngullugu naqitatut saqqummersippaa. Isummersuut tamakkiisoq uani atuarsinnaavat.

Januaarip naalernerani paasineqarpoq Danmarkimi angallannikkut aqutsisoqarfik arfinilinnik immikkut akuersissuteqartariaqarsimasoq Nuummi mittarfissaq 2200 meteriusoq piviusunngussappat. Paasissutissani soqutiginarnerpaavoq mittarfiup isumannaallisaanermut immikkoortui nalinginnaasumik innersuussutigineqartunit annikinnerungaassammata. Tamanna namminermini isumannaallisaanermut ajornartorsiutaanngilaq, immikkummi akuersissutit erseqqarinnissamut, anorip sakkortunerpaaffissaanut mittarfiullu quasannginnissaanut piumasaqaatit sukaternerannik malitseqassaaq, timmisartorsuup minnissaa aallarnissaalu naammattumik isumannaassuseqarluni. Ajornartorsiutaaneruvoq kissaatigineqartutut amerlatigisunik taamaaliussanngimmat, piumasaqaatimmi silallu pissusaa peqqutigalugit mittarfiup imarpik qulaallugu angallannermut akuttussusissaa ajorluinnassagunarmat.

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq

Allaaserisaq una aviisimit Sermitsiamit tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Poul Krarupimit toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 80 sianerfigiuk imaluunniit mail redaktion@sermitsiaq.gl allaffigalugu

Ukiorpassuarni kingullerni Nuummi mittarfiup tallinissaanut nalunaarusiarpassuit miffigineqarsinnaaneranut apeqqut sammisimavaat ukiup ingerlanerani agguaqatigiissillugu mittarfiup miffigineqarsinnaaneranut ilimagisat aallaavigalugit. Ajornartorsiutip isigineranut tamanna nalinginnaasuuvoq, ajoraluartumilli kukkusumik aalajangiinissamut sinnassaataasimavoq, kisitsisimmi anguaniakkat Nuup timmisartorsuarnut mittarfiunissaanut attuumassuteqanngillat. Københavnimit timmisartorsuaq ulluunerani Kalaallit Nunaannut tikittarpoq ullaap tungaani akunnerit marlussuit iluini piffissami sivikitsumi. Taamaaliortarpoq ilaasut Kalaallit Nunaannut aallartinnatik timmisartumik allamik Københavniliaqqaarsinnaassammata, kingornalu Kalaallit Nunaannut tikinnermik kingorna Københavnimi timmisartumik allamik aallaqqillutik. Københavnimit aallarneq allanngortikkaani siuartillugu kinguartilluguluunniit tamanna ilaasorpassuarnut aningaasartuutaanerussaaq Københavnimi unnuisariaqartoqassammat.

Decembarimi 2005-iimi Mittarfeqarfiit Nuuk pillugu allaaserisaqarput, Siunissami mittarfik, sila apeqqutaalluni miffigineqarsinnaanera.

Tassani 1986-imiit 1990-imut silamut paasissutissat misissorneqarput mittarfik ukioq kaajallallugu ullup unnuallu ingerlanerani timmisartunit anginerusunit miffigineqarsinnaassappat piumasaqaatit minnerpaaffissaat suussanersut. Allakkiami inerniliunneqarpoq aasaanerani qaammatini Atlantikoq qulaallugu timminissat annertunerpaaffiini ullaap tungaani timmisartorsuup tikittarfiani missinnaasarnissaq agguaqatigiissillugu miffigineqarsinnaaneranut pitsaannginnerungaartoq, mittarfillu agguaqatigiissillugu marloriaammik amerlanerusunik matusariaqartassasoq. Tamanna atorlugu aamma Ilulissani mittarfik pillugu allakkiortoqarpoq. Sila pillugu paasissutissat ukiunit 30-nit pisoqaassuseqarput, timmisartullu ullumikkut atorneqartut atorlugit silamut piumasaqaatit minnerpaaffissaat sakkortunerulersimapput, taamaalillutik misissuinerni paasissutissat ullutsinnut naleqqussarnissaat pisariaqarluni immikkut akuersinermi killilersuutit ilanngullugit.

Allanngornavianngilarli aasap ingerlanerani minnerpaamik sapaatit akunnerani ullormi ataatsimi timmisartorsuit Københavnimit tikittussat Kangerlussuarmut mittarnissaat Nuup Ilulissalluunniit matoqqanera peqqutigalugu. Kangerlussuarmi minnerup pitsaaqqutigaa aasaakkut Nuummi Ilulissanilu sila erseriartortarmat, taamaalilluni Air Greenlandip ilaasussat angumerisinnaallugit timmisartorsuup Københanviliaqqinnginnerani. Kangerlussuarli atorneqarsinnaassanngippat timmisartorsuaq Københavnimut utertariaqassaaq orsersorniarluni Islandimi mittariaqarluni. Periarfissaanngilaq Kalaallit Nunaata silagissinissaanut Islandimi utaqqinissaa misileeqqillunilu, tamannami timmisartumi sulisut sulinissaasa sivisunerpaaffissaat pillugu malueragassanut aporaappoq.

Angallaffiunerpaap nalaani sapaatit akunnikkaartumik timmisartup ulikkaartup Københavnimut utertariaqarnera ajornartorsiullu aaqqinniarlugu timmisartumik taartissamik attartortariaqarneq Air Greenlandimut ima akisutigissaaq, missinnaanerup ajornerulernera peqqutigalugu inuussutissarsiortut takornarialerisullu aningaasartuutit ilanngukkaanni Kangerlussuup mittarfissuartut taartissatut ammatittariaqarneranut aningaasartuutit atorneqartut matussuserneqarsinnaassallutik.

Pilersaarutaasutut Nuummi Ilulissanilu mittarfissat 2200 meteriusut timmisartorsuup tikiffissamini missinnaanissaanut Kangerlussuaq qaangerneqarsinnaanngilaq, Kangerlussuullu mittarfittut sillimmataajunnaarnissaanut aningaasartuutit inuiaqatigiinnut tamarmiiusunut annertuupilussuusussaapput.

Nipaatsumik eqqarsaatersuutigineqarsinnaavoq mittarfiup 2200 meteriusup ingerlannissaanut milliardilikkaat atornissaat akilersinnaassanersoq mittarfik 1500 meteriusoq naammappat nunap iluani angallannerup pisariaqaqisumik pitsanngorsarnissaanut, taamaaniarlili Kangerlussuaq sillimmatitut mittarfissuartut atuinnassappat. Assersuutigalugu Jyllandimi motorvejit atorneqarpianngitsut eqqarsaatigalugit naalagaaffeqatigiinni ileqquuvoq attaveqaatitigut aningaasaliivallaartarneq, taamaattumik mittarfik 2200 meteri qujarutiinnariartigu København akiliisussaatillugu.

Powered by Labrador CMS