Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Nunarsuarmiunit utaqqineqarnavianngilagut

Nunanut allanut sillimanianermullu tunngasuni politikkissamik pilersitsisoqarsimatinnagu naalakkersuisup akisussaasup pisortatigoortumik politikkimik ersersitsinissaq suliassarissavaa, tamanna qajannartuuvoq, ilisimatusartoq, naalakkersuisoqatigiinngortut nunanut allanut sillimaniarnermullu periusissiassaannik qilanaarittoq, oqarpoq.

Sillimaniarnermi politikkimi tunngaviginiakkanik ingerlatsiinnartoqannginnissaa aalajangiinernullu atatillugu Kalaallit Nunaata illikartinneqannginnissaata Danmarkip tungaanit aamma akuersaarneqassaaq, Ilisimatusarfimmi nunanut allanut sillimaniarnermullu ilisimatusarfimmi, Nasiffimmi, ilisimatusartoq, Sara Olsvig oqarpoq. Matumani Amerikami nunanut allanut ministerip Anthony Blinkenip maajimi 2021-mi Kalaallit Nunaannut tikeraarneranit. Qiterliuvoq Naalakkersuisut siulittaasuat Múte B. Egede, talerperliullunilu Danmarkimi nunanut allanut ministeri, Jeppe Kofod.

– Suleriaatsinik isornartorsiuineq naammanngilaq. Politikkimik oqaasertaliorneqarsimasumik isumaqatigiinniarnernut aamma nassataqartoqartariaqarpoq. Taamaattumik neriuutigisariaqarpoq, naalakkersuisoqatigiinngortut politikki siamasissumik tunngaveqartoq aallaavigalugu illersornissamut sillimaniarnermullu tunngasuni erseqqissunik saqqummiussaqarumaartut. Taama Ilisimatusarfiup ilisimatusarfittaavani Nasiffimmi ilisimatusartoq, Sara Olsvig, oqarpoq.

– Issittumi piginnaanngorsaanissaq pillugu pilersaarut immikkoortortaqarpoq, naalakkersuisoqatigiinngortut qanoq aalajangiussaqarsimanerannik tusarfigissallugu soqutiginartussanik. Assersuutigalugu Kalaallit Nunaanni upalungaarsimanermut ilinniagaq imaluunniit illersornissamut ilinniagaq atuutilersinneqassanersut. Tamatumani Kalaallit Nunaata tungaanit politikkimi erseqqissuliortoqartariaqarpoq. Kalaallit Nunaanni innuttaasut 56.000-it aaqqissugaanerusumik isumagisassaat sorpiaappat. Sakkutuunik sakkutooqarnikkut suliassanik isumaginnittussanik ilinniartitsisoqassanersoq imaluunniit upalungaarsimanermi inuinnaat suliassaannik isumaginninnermut peqataarusuttoqarnersoq assigiinngissutilerujussuupput. Ullumikkut aalajangiunneqartut ukiut 50-it qaangiuppata aamma kingunerisaqartussaapput.

Kalaallit Nunaata periusissiaa

Sara Olsvigip tikkuarpaa, naalakkersuisoqatigiiusimasut illersornissamut sillimaniarnermullu politikkimi qanoq isumaqarnertik isumaqatigiissutigiuminaatsittorujussuusimagaat. Tamannalu IA-p tungaanit allanik periarfissarsiortariaqalernermut naalakkersuisoqatissanillu nutaanik nassaarniartariaqarsimanermut pissutaaqataasimassagunartoq.

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq:

Allaaserisaq una aviisimit Sermitsiamit tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Poul Krarupimit toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 40 sianerfigiuk imaluunniit mail adm@sermitsiaq.gl allaffigalugu

– Nunarsuarmi avatitsinni Natop Issittumi atuuffia maanna isummersorfigineqaleruttorpoq. Kalaallit Nunaanni Naalakkersuisut nalunaarsimapput, nunanut allanut sillimaniarnermullu periusissiamik suliaqarlutik, taanna piaartumik naammassissasoq naatsorsuutigineqartoq. Siamasissumik isumaqatigiissuteqarsinnaalernissap tungaanut saqqummiussinaveersaarneq isumatusaarnerusinnaagaluarpoq, kisianni nunarsuarmiunit utaqqineqarnavianngilagut. Aamma suli tusanngilarput, IA Siumullu nunanut allanut sillimaniarnermullu tunngasuni suniarnersut. Eqaannerusariaqarpugut siamasissumillu isumaqatigiissutit aallaavigalugit sukkanerusumik iliuuseqarluta. Tassami oqaasertaliorneqarsimasumik politikkeqanngikkutta, naalakkersuisut ataasiakkaat suliat maannakkorpiaq ingerlanneqartut pillugit aperineqarunik pisortatigoortumik politikkimut sammivimmik tikkuussisussanngussapput. Tamanna takuarput Pele Broberg nunanut allanut naalakkersuisuummat, tamanna qajannartuuvoq, Sara Olsvig oqarpoq.

Immikkut eqqumaffigineqartariaqartoq

Naalakkersuisut siulittaasuata Múte B. Egedep nunanut allanut tunngasut Pele Brobergimit (Naleraq) septembarimi 2021-mi tiguai, illersornissaq aamma Issittumi piginnaanngorsaanermut pilersaarutit pillugit, kiisalu naalagaaffeqatigiinneq, qallunaat oqartussaanerunerannik tunngassuteranerakkani, pillugu uissuumminartunik arlaleriarluni oqaaseqareersorlu.

Kisianni Sara Olsvig naapertorlugu nunanut allanut tunngasut ima annertutigipput, nutaanik naalakkersuisunngortitsisoqarnerani suliassaqarfiup namminerisaminik naalakkersuisoqaleqqinnissaa pissusissamisoorsimagaluartoq.

– Nunanut allanut politikki, illersornissami sillimaniarnermilu politikkimut tunngasunik aamma imaqartoq, immikkut eqqumaffigineqartariaqarpoq. Europami sorsuttoqarpoq, tamannalu Issittumut kinguneqalersinnaavoq. Aamma suliassaqarfiup Naalakkersuisut siulittaasuata ulapittup ataaniinnissaa ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu pissusissamisuunngilaq, oqarpoq.

Taamaalilluni Siumumeersoq Vivian Motzfeldt nunanut allanut tunngasuni, inuussutissarsiornermi niuernermilu suliassarpassuarnik isumaginnittussanngorpoq.

Vivian Motzfeldt Kim Kielsenip siuttuunerata nalanaani piffissami 2018-imi maajimit oktobarimut kultureqarnermut, ilageeqarnermut nunanullu allanut tunngasuni aamma naalakkersuisuuvoq. Tamatuma saniatigut kingullermik Inatsisartunut siulittaasuusimavoq.

Aatsitassat aalisarnerlu

Naalakkersuisoqatigiinngortuni aatsitassat Naaja H. Nahanielsenip akisussaaffiinit Aqqalu B. Egedep akisussaaffiinut nuunneqarput, taassumalu inatsisinik atuutsitsineq aamma akisussaaffigaa.

Tamatuma saniatigut pissaaneqarnerup qitianut angummik nutaamik isertertoqarpoq. Siumumeersup Karl Tobiassenip aalisarnermut piniarnermullu naalakkersuisutut atuuffik pissaaneqarfioqisoq akisussaaffigilerpaa, taamaalillunilu tassaalerluni aalisarnermi aaqqissuusseqqinneq inissinniarlugu isumaqatigiinniartussaq.

Taamaattorli aatsitassat aalisarnerlu piffissami matumani illersornissamut sillimaniarnermullu politikkimut ilanngullugit eqqarsaatigineqartariaqartut, Sara Olsvig oqarpoq.

– Nunarsuarmi sorsuttoqarmat sillimaniarnermi politikki oqimaatsoq akisussaaffeqarfippassuarnut sunniuppoq. Taamaattumik ingerlatsineq suli mianersuunneqarnerusariaqarpoq. Aatsitassat sillimaniarnermi politikkimi sammisanngortinneqareersimapput, maannalu Ruslandimut atatillugu aalisarnerup assingusumik pinera takuarput, Sara Olsvig oqarpoq, tamatumunngalu atatillugu pillaatitut killilersuinerit tassungalu ilanngullugit niuernermi assartuinermilu killilersuinerit, Ruslandip Ukrainemut sakkortusaarnerata malitsigisaanik Kalaallit Nunaanni atuutilersinneqartut innersuussutigalugit.

– Ukrainemi sorsunneq kalaallit politikeriisa oqaasissaminnik mianersuussinissaannut atatillugu unammilligassanik annertuunik pilersitsivoq, suliassat arlaqarnerujartuinnartut sillimaniarnermi politikkimut tunngassuteqartutut isigineqalersimammata. Tamatumani aamma pingaaruteqarpoq, sillimaniarnermi politikkimi tunngaviginiakkanik ingerlatsiinnartoqannginnissaa aalajangiinernullu atatillugu Kalaallit Nunaata illikartinneqannginnissaata Danmarkip tungaanit aamma akuersaarneqarnissaa. Tamatumali akerlianik akuutitsinissaq, taamaaliornikkut aalajangiinerit tamatigoornerusut pilersinneqassammata. Pisariusumillu katitigaanerup Danmarkip imarisinnaagaa takussallugu suli amigaatigaarput, Sara Olsvig oqarpoq.

Powered by Labrador CMS