Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: NATO-mi sungiusarneq Issittumi piffinnik nutaanik ilimasaarineruvoq

Maannakkut Norgemi NATO-p sungiusarnera Issittumi Kitaamiut Ruslandillu aaqqiagiinnginnerannik aallaaveqarpoq. Sungiusarneq immikkut ilisimasallit illersornissamut sillimaniarnermullu politikkip avannamut nuussimaneranut takussutissaasutut nalilerpaat

Sungiusarnerup “Cold Response 2020” Norgemi illersornissaqarfimmit aqunneqarpoq. NATO-mi sakkutuut 15.000-it sungisarnermi marsip 2-ani aallartittumi sapaatillu akunnerini pingasuni tulliuttuni ingerlasussami oeqataapput. Aajuna 2016-imi sungiusarneq.

Marsip aallartilaarnerani Norgep avannaani NATO-p sungiusarnerani USA-miit, Tuluit Nunaanniit, Hollandimiit, Tysklandimiit, Belgiamiit, Danmarkimiit, Letlandimiit, Finlandimiit Sverigemiillu sakkutuut 15.000 peqataassapput. Sungiusarnerup “Cold Response 2020” Norgemi illersornissaqarfimmit aqunneqartup 2006-miilli ukioq allortarlugu ingerlanneqartarsimasup siunertaraa, ukiuunerani pissutsit peqqarniittut atorlugit sakkutuut suleqatigiissinnaanerisa qulakkeernissaat, ilaatigut nunami, imaani silaannarmilu atortut atornissaannik sungiusarnerulluni.

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq

Allaaserisaq una aviisimit Sermitsiamit tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Poul Krarupimit toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 40 sianerfigiul imaluunniit mail adm@sermitsiaq.gl allaffigalugu

Issittumi atomimik sorsunneq

Immikkut ilisimasallit arlaqartut sungiusarneq takussutissaasorat sillimaniarnermut politikkip annertuumik Issittumut illuarsimaneranut. Internetimi tusagassiorfimmi Tomdispatch.com-imi USA-mi ilisimatooq soraarneq Five Collage Programimit Michael Klare allappoq sungiusarneq takussutissaasoq Norgemi Finnmarkimi nunap immikkoortua Ruslandillu nunataata eqqaaniittoq tassaalersinnaasoq siunissami NATO-p Ruslandillu akornanni aaqqiagiinnginnermi sumiluunniit atomip nukingamik sakkunik atuiffioqqaartoq. Allaat allappoq Issittoq siunissami sorsunnersuarmi tullermi sorsuffuisinnaasoq.

- Nunarsuup sinneranut ungaseqisumi pisarnertut sungiusarneq tassaasorineqarsinnaavoq USA-p periusissiaata nutaap ilaa, sumiiffimmi illersornissaqarnikkut mianernartumi Ruslandip tiguarneqarnissaa pineqarluni, taamatullu pisoqarnera atomip nukinganik sorsulernermik kinguneqarsinnaalluni. Russit soorunami tamanna ilisimalluarpaat, qularnanngitsumillu NATO-mi sungiusarneq annertuumik ernummatigissallugu. Ernumanerallu paasinarluarpoq. Tamatta periuseq siunissami annertusipiloorsinnaanermut aarlerinaateqarluartoq ernummatigisariaqarparput, Michael Klare allappoq, ilaatigut Ruslandip atomip nukinganik sakkunik Norgep avannaanut qanittumi Kolap qeqertaasaaniititsinera eqqarsaatigalugu.

Norge qitiutillugu

Forsvarsakademimi Jon Rahbek-Clemmensen lektoriullunilu ph.d.-uvoq. Takusinnaavattaaq illersornissamut sillimaniarnermullu politikki avannarpartersimasoq.

- Issittoq tassaaleratarsinnaavoq sakkutuulersuuffik. Isumaga malillugu ilimanaateqanngitsumik Ruslandip Kitaatalu akornanni sakkutooqarnikkut pisoqarnissaa Issittoq arlaatigut akuutinneqassaaq.

Jon Rahbek-Clemmensenilli NATO-mi sungiusarneq aaqqiagiinngittoqaleraluttuarneranut takussutissaasorinngilaa, Norge, NATO, USA Ruslandiluunniit aaqqiagiinngittoqarnerulernissaanik kissaateqanngimmata.

- NATO-p takutittariaqarpaa Issittumi Ruslandimiit saassunneqariasaarnermut illersorsinnaalluni. Arlaatigut aaqqiagiinngittoqartillugu sanngiiffiit atornerlunneqannginnissaat pingaartuuvoq. Ullumikkut Norgep avannaa Ruslandimit saassunneqarsinnaavoq, sumiiffimmi tassani sakkutooqarnikkut pingaarutillit tiguarnissaat anguniarneqarsinnaammat, tassaniimmat Vardømi radareqarfik sakkutuullu Bodømi qullersaqarfeqarlutik. NATO-p sungiusarneramini oqariartuutigaa sumiiffik tamakkiisumik aqunneqartoq saassussisoqarsinnaaneranullu akiuussinnaassuseqarluni. Sungiusarnerli aamma takussutissaavoq Moskvamut suna takutinniarneqarnersoq. Pisariaqanngitsumik tinnersaasoqartariaqanngilaq, isumaqarpungalu Ruslandip paasisinnaagaa NATO-p Issittumi illersuisinnaanermi sungiusarnissaa pisariaqartikkaa. Namminnermi aamma sakkutuuliinertik takutinniarsimavaat Franz Josefs Landimi Nagurskoyemi sakkutooqarfeqarnermikkut. Arlaannili aporaattoqassappat tamarmik soqutigisarilluinnarpaat aaqqiagiinnginneq isumaqatigiissutit iluaniittoq atomimillu nukinganik sakkulersortoqalerfiunani. Taamaattumik aamma Norgemiut ilaatigut NATO-mi sungiusarput, illuatunganilu pitsaasumik eqqissisimasumillu Rusland oqaloqatigalugu.

Jon Rahbek-Clemmensen naapertorlugu NATO-mi sungiusarneq taamaallaat siusinnerusukkut Norgemi sungiusartarneranut atatillugu isigineqassanngilaq, USA-lli Tuluillu Nunaata Norgep avannaaniinnerulernerisa ilaattut, saniatigut Norge nammineq sakkutooqarnikkut annertusaalluni.

Suliassat ersernerluttunik agguaanneqartut

Norgep Rusland pitsaasumik oqaloqatiginiarsarigaa naalagaaffeqatigiit aamma kitaata kangiatalu akornanni aaqqiagiinnginnerup annertusiartornissaata pinaveersaartinneranut atatilugu isumaqatigiissitsiniartutut inissisimapput.

- 2011-mit Issittumut periusissiami Issittup eqqissisimanartuunissaa pineqarpoq. Maannakkulli nutaanik pisoqarnera eqqarsaatigalugu siunissammi periusissiami sakkunik amerlanerusunik pisariaqartitsisoqarpoq. Ullumikkut sillimaniarnermut politikkimut atatillugu Danmarkip Kalaallillu Nunaata akornanni suliassat ersernerluttumik agguaanneqarsimapput, naalagaaffeqatigiit siunniussaat pillugit paatsuunganartumik avammut nalunaaruteqartoqarluni. Tamatuma ilaatigut Amerikamiut nalornilersippaat Kina Kalaallit Nunaanni ingerlataqarsinnaalissanersoq. Taamaattumik periusissiami nutaami sillimaniarnermut politikkimut atatillugu aalajangiinerni Kalaallit Nunaat peqataatinneqanerusariaqarpoq. Sillimaniarnermut politikkimi suliassat ersarinnerusumik agguaanneqartariaqarput, assersuutigalugu 2009-mit namminersorneq pillugu inatsisip nalilersoqqinneratigut, Jon Rahbek-Clemmensen oqarpoq, isumaqarluni siunissami Issittumi periusissiaq nunat tamalaat akornanni ingerlatsiviit attanneqartariaqartut, aammali qallunaat Kalaallit Nunaanni takussaanerusariaqarlutik, USA-p tamatuminnga ujartuinera ilaatigut peqqutigalugu, ilaatigulu ilungersunartut 2011-miit ilungersunarnerummata. Ingammik Kalaallit Nunaata avannaani nakkutilliinissamut radarinut amerlanerusunut aningaasaliisoqarluni kiisalu aqqartartut sumiissusersinissaannut sonarit amerlineqarlutik pitsanngorsarneqarlutillu.

Kalaallit Nunaata Danmarkillu akornanni suliassat ersernerluttumik agguarneqarsimanerisa iliuuseqarnissaq ajornakusoortunngortippaa. Taamaattumillu naalagaaffeqatigiit USA-p kissaataannut atatillugu assigiinngitsunik isumaqartarput. Pitsaanerujussuussagaluarpoq naalagaaffeqarfiiit allorassaaqatigiilluartuuppata Kalaallit Nunaannut ersarissumik pilersaaruteqarlutik periusissiaqarlutillu.

- Maannamut illersornissamut sillimaniarnermullu politikkimi Kalaallit Nunaannut aalajangiinissat ajornakusoortut kinguartinneqartarsimapput, tamannalu USA-mik aaqqiagiinngissuteqalernermik kinguneqartarsimavoq. Siunissami Danmarkip Kalaallillu Nunaata akornanni tatigeqatigiinnerunissaq sulissutigisinnaagaanni taava avammut nukittunerujussuarmk inissisimasoqassagaluarpoq. Naalagaaffeqatigiit sillimaniarnikkut imminut assortuuttumik inissisimalernaveersaassapput, USA-p Kalaallit Nunaanni pitsaanerusunik periarfissaqarnissaanik suliniuteqarnermi soorlu Kalaallit Nunaanni timmisartunik sorsuussutinik ataavartunik inissiisinnaatillugit, taamaalillunilu Ruslandimi nalorninermik pilersitsisoqarluni, tamannalu sakkusiornerulernermik kinguneqarluni. Taarsiullugu qulakkeerniarneqartariaqarpoq USA assersuutigalugu ajalusoortoqarsinnaaneranut piukkunnarsarnissaq, taamaalilluni ajornartorsiulernermi sakkutuuliinissamut periarfissaqalerluni. Taamaaliortoqarsinnaavoq kalaallit mittarfiisa USA-mit timmisartunit sorsuutinit atorneqarsinnaanissaasa qulakkeerneratigut. Isumaga malillugu USA Kalaallit Nunaanni qanoq inissisimassanerluni aalajangiisimanngilaq. Taamatut inissisimaneq naalagaaffeqatigiinnit sunniuteqarfigineqarluarsinnaavoq piffissaagallartillugu iliuuseqarunik, Jon Rahbek-Clemmensen oqarpoq.

Aviisimi Sermitsiami allaaserisanik allanik atuarsinnaavutit – uani pissarsiarisiuk:

Powered by Labrador CMS