Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Nammineq misillerfigaara

Peqatigiiffimmi Kalaallit Meerartaanni siulittaasup tarnip pissusianik ilinniarsimasup Heidi Lindholmip upperaa naak kingunerluuteqaraluarlutik inuit nammineerlutik inuunerminni ingerlaqqissinnaasartut. Tamannalu nammineq misigisimavaa, taamaattumillu suliamini nutaanik paasisassarsiortuarluni – aamma kalaallinit kingoqqisuunini pillugu.

Heidi Lindholmip uiatalu Jacobip kiisalu paniata Najap inuuneranni asimiinneq aavariarnerlu pingaartupilussuupput.

- Imatut naatsorsuuteqarunarpunga, ”taava inuit takusinnaassavaat kalaaliusunga.” Kisianni taamaanngilaq.

Kakiortinnerit annikitsut neriuuteqarfiginerat Heidi Lindholmip illaatigaa, tassalu paffimmigut talerperlikkut titarnerit marluk mikileqqamigullu titarneq ataaseq. Naak immaqa kissaatigisaatut sunniuteqanngikkaluartut kakiortinnini pingaartittupilussuuai.

- Nammineq inuttut kinaassutsinnut tikkuussisuupput, Nuummioq taartunik nujalik juunimi 1971-imi tungujortunik iseqarluni inunngortoq nassuiaavoq. Nuummiit kalaallip Stinep Jyllandillu avannaaniit Flemming Lindholm Jensenip meeraraat.

Qapiarfiusaami inissiarsuarni peroriartorpoq, tassalu blok 14-imi, marlunniit 18-inik ukioqalernissaminut najugarisamini. Atuarfia Atuarfik Samuel Kleinschmidt eqqannguaniippoq.

- Meeraanera nuannerluinnarpoq pinnguaqatissarpassuaqarlunga pinnguartarfeqarlungalu. Aneertuaannarpugut, iPad oqarasuaatillu pilinngikkallarmata, taamaattumik nammineq aliikkutassarsiortariaqartarlunga, Heidi Lindholm meeratuaalluni peroriartortoq anaanaminiilli Damgaardikkormiut ilaattut illoorarpassuaqartoq oqarpoq.

Taamaalilluni ilaqutariinni inuussutissarsiutigalugu nipilersortartorpassuaqartuaannarpoq, Heidi Lindholmilu meeraallunili Nuummi nipilersornikkut peqataasarsimavoq, Nuuk Byorkesterimi ilaasarluni, cornet qarlortaammit minnerulaartoq atorlugu.

Aamma palasip tussiusiortullu Hans Andreas Hansenip kinguaaraa.

- Anaanama aattaqqiutiga oqaluttuarisarpaa naalagiarluta tussiusiaasa ilaat tussiaraangatsigu, Heidi oqaluttuarpoq, pingaarteqalugulu aataqqiutini Kalaallit Nunaannut kulturikkut pilersitseqataasimammat, immaqa ukiorpassuarni immaqalu qaqugorsuarmut kalaallit tussiutaaniittussamik.

- Tamanna uannut kalaaliussutsinnullu pingaaruteqarpoq, Heidi maannakkut 50-inik ukioqartoq apersorneqarnermini arlariarluni oqartoq inuiaqatigiinnut arlaanik utertitsinissani pingaartutut isigalugu, oqarpoq.

Nammineq inuunerminut aamma taamatut neriuuteqarpoq piffissarujussuarmi atorsimavaa suliaminut inuttullu qaammaasaqarnerulernissaminut. Kiisalu eqqissinissaq kalaaliusutullu kinaassutsini akuersaarlugu, naak kalaallit oqaasii ilitsoqqussarinngikkaluarlugit, kisiannili paasisinnaallugillu atorsinnaallugit.

- Qamani imaqanngitsoqartuaannarpunga, kalaallisut oqalussinnaannginnermut atatillugu, oqarpoq nassuiaallunilu meeraalluni angerlarsimaffimmini qallunaatut oqaluttarsimasut taamanikkut meeraq ilinniagaqalissaguni qallunaatut oqalussinnaasariaqarmat. Tamanna angajoqqaavisa pingaartillugulu malippaat. Taamaattumik Heidi Atuarfik Samuel Kleinschmidtimi Nuummiut allat assigalugit qallunaaqqani atuarpoq. Akutaanera pillugu aamma inuit qallunaatut saaffigisarpaat.

- Kalaallisut akigaangama inuit aperisarput: ”Ah, kalaaliuit?” Ilaannikkullu ima akerusuttaraluarpunga: Immaqa, Heidi Lindholm oqarpoq nangillunilu:

- Tamanna artorsaatigisimaqaara. Aamma oqaatsit kinaassuserlu pillugit oqallinnerit anniaatigisamik tinnersaapput. Aammali soqutigineq ajorpara eqqarsarlunga: Tamatiguussusermi? Tamatiguussuseq uannut nukiuvoq, nammineq kulturitsinnik kinaassutsitsinnillu ersarissaasoq. Inuit tamarmik tunniussassaqartut isumaqarpunga.

Palasimiit tarnip pissusianik ilinniarsimasumut

Heidi Lindholm qulingiluanik ukioqarluni aataqqiimisut palasinngornissani takorloorpaa.

Annermik iliveqarfimmi ilerrit sumiginnagarpassuit ”kiserliorpaseqisut” isumaginiarlugit.

- Kusanartuunissaat palasitut isumagisinnaavara. Palasinngunngilangali. Naluaralu ullumikkut uppertutut taassanerlunga, oqarpoq, uppinngitsupilussuartut anersaarsiunngitsutullu imminut taalluni.

- Inuup nammineq nukinga ”nukissanillu aallerfiunera” upperaara. Nammineq inuunitsinnut akisussaaffeqartugut. Soorunami tamatta ikiorneqarnissarput atorfissaqartissinnaavarput, aammami taamaattariaqarpoq, Heidi Lindholm oqarpoq, tarnip pissusianik ilinniarsimasutut aqutsinermilu siunnersortitut piffissarujussuaq atorlugu inuit ajornartoornermik nalaataqartut ikiortarlugit.

- Illit kisivit imminut annaassinnaassutit tunaartaralugu ikiuiniartarpunga. Naallu ajornakusooraluartoq sapinngitsugut upperalugu, oqarpoq.

Apersortereernerata kingornagut ukiut ingerlaneranni palasinngornissamik ilivernillu takorluugaqarneq aanngariartorpoq. Nuummi ilinniarnertuunngorniarfimmi allatigut inunnik suliaqarusunnera pinngoriartorpoq, tassalu tarnip pissusia atorlugu.

- Inuit sullikkusuppakka, ajornanngippallu allannguiniarnermi ikiorlugit, Heidi Lindholm nassuiaavoq.

Ilinniarnertuunngoreerluni Århusip ilisimatusarfianut aallarpoq tarnip pissusianik ilinniarniarluni. Ukiulli siulliup ingerlanerani naartulerami Kalaallit Nunaannut angerlarsilerpoq, ilinniarninilu taamaatillugu Nuummut angerlarpoq, tassani angajulliliaa Sebastian 1993-imi inunngorluni.

Anaananngorlaajulluni Nuummi ilinniarfissuarmi ilinniartitsisunngornialerpoq, ilinniarneq taanna aamma inunnut tunngammat. Taamaattoq sivikitsumik, ukiup affaani, Heidi ilinniartitsisutut sulivoq.

- Qamani eqqissiviilliortoqarpunga ilinniagaqarnissamillu pisariaqartitsisutut misigalunga. Eqqarsarpungalu taamaattoqassappat tamanna maannakkut pisariaqartoq, Heidi nassuiaavoq.

Taamaattumillu 1998-imi 27-nik ukioqarluni marlunnillu qitornaqarluni pingajussaanillu naartulluni angutaatinilu Danmarkiliarput, tarnip pissusianik ilinnialerniarluni, maannakkut Københavnip ilisimatusarfiani. Maannakkut angerlarsinnginneruvoq, immaqa nammineq meerarisani najoramigit.

- Nammineq ilaqutariinnik pilersitsinissara soqutiginerugunarpara, oqarpoq, erseqqissarlugu pilersaarutaajuarsimasoq piffissap ilaani Kalaallit Nunaannut angerlarnissaq.

Immikkut allaaserisaq atornerlugaanerlu

Heidi Lindholmip ukiuni arfinilinni tarnip pissusianik ilinniarnermi naammassinissaanut immikkut allaaserisaqarnini Nuummi ingerlappaa.

Sammisaraa Kalaallit Nunaanni angutit inersimasut meeqqanik inuusuttunillu kinguaassiuutitigut atornerluisarnerat. Ilaatigut angutit atornerluisimanerminnut pineqaatissinneqarsimasut 30-t eqqarsartaatsimikkut misissorneqarnerat atuarsinnaavai.

Tamatumarpiaap 2002-imi ullumikkutut sammineqartiginngitsup soqutiginera nammineq akissutissarserusunneranik aallaaveqarpoq, tassalu angutit atornerluisartut kikkuunersut. Heidi Lindholm oqaluttuarpoq nammineq tallimanik ukioqarluni angummit takornartamit atornerlugaasimalluni, Qapiarfiusaami pinnguartarfimmiitilluni takkuttumit. Angutip aalakoortup tigutiterpaa inissiarsuillu ataanni ammanermukaallugu tassanilu atornerlullugu.

Ukiorpassuarni misigisani oqaluttuarisimanngilaa. Naalli oqaluuserineqanngikkaluartoq innarliisoq sunik eqqarsarsimanersoq paaserusullugu.

- Taamaattumik taanna (immikkut allaaserisaq, aaqq.) uannut periarfissatsialaavoq misigisap sulinermut atatillugu misissornissaa. Suliarineranilumi aamma ikiorpaanga, Heidi nassuiaavoq.

Taamaattoq suliaq nammineq pigisutut isigaa. Taamaattumik taamanikkut MIPI (Meeqqat Inuusuttullu Pillugit ilisimasaqarfik) aperimmat immikkut allaaserisaa toqqorsivimminniisinnaanersoq itigartippaa.

- Taamanikkut misigaara uanga piitaajuissusera isertuussaralu taamatut saqqummiunneqassanngitsoq. Ullumikkut allanut oqaatiginissaa ajornartorsiutiginngilara, Heidi oqarpoq, kingorna Namminersorlutik Oqartussani tarnip pissuiaanik ilinniarsimasutut angalaqatigiittartuniilersoq 2015-imiit 2020-p naanissaanut Nuummi Atammimmilu inersimasut 250-it missingisa kinguaassiuutimikkut innarligaasimasut kingunerlutsitsisut ikiorsimallugit.

Heidi Lindholmip erseqqissarpaa inummit takornarluinnakkamit innarligaaneq imaluunniit ilaquttamit ilaqutariilluunniit ikinngutaanit innarligaaneq assigiinngitsut.

- Uannuttaaq aamma kingunerluuteqarpoq, kisianni sakkortuneqqusaatinneqarsinnaappata ilaquttanit qanigisanit atornerlunneqarneq ajornerusimassaaq. Marloriaammik tatiginninnermik innarliineruvoq: Tuparujussuarnermik kingunerlutsitsineq tatiginninnerullu innarligaaneranit kingunerlutsitsineq sakkortooq, oqarpoq, allanut oqaatiginnittarnissaq innersuussutigalugu, atornerluisarnermillu ajornartorsiut oqaluuseralutigu, suli atugaasupilussuummat naak ukiuni kingullerni annikillisimagaluarluni.

Kapitali nutaaq aallartissaaq

Heidi tarnip pissusianik ilinniarluni naammassimmat meeraasa angutaannik inooqatigiinneq taamaatippoq.

Ukiualuit qaangiummata Jacob ullumikkut uigisani naapippaa, taanna paneqarfigalugu Najamik, 2006-imi inuusoq. Angut taanna, ilulissani Napasumilu peroriartortoq nakorsaavoq psykiatri immikkut ilinniarsimallugu, aamma taanna Nuuk Byorkestretimi nipilersortartuuvoq, oqartoqarsinnaavorlu asanninnerat nipilersornikkut pinngortoq.

Nipilersornermik nuannarisaqarnermik saniatigut aappariit asimiinnissartik nuannareqaat timitik atorlugit aavariartarlutik.

- Ajornanngippat ukiumut uumasut arfineq-marlunniit qulingiluanut pisariarisariaqarpavut, uagut ilaquttattalu qerititsivii ulikkaassappata, Heidi oqarpoq.

Ilaqutariit inigisaata isaariaani meeraasa sisamat qalipaateqanngitsumik assingat nivingavoq, allermi isaariaqarluni ilaqutariillu angerlarsimaffiat qalianiilluni. Naqqup ataa aappariit suliffigaat, aqutsinermi siunnersortitut, tarnip pissusianik ilinniarsimasutut psykiateritullu namminersortutut sulillutik.

Ungasinngitsukkut inuusuttuaqqat tusarsaajunnaassapput Naja 15-inik ukiulik meeraasa nukarlersaat angerlarsimasunilu kiserngoruttoq aamma aallangajalermat Danmarkimut angajulliit tamamarmk ilinniarfigisaannut efterskolerniarluni.

Aappariinnut Lindholmikkunnut kapitali nutaaq aallartingajalerpoq.

- Ukiuni 28-ni siullermeertumik meeraqarani eqqumiissaaq, Heidi oqarpoq, aappaagulu januaarimi 2022-mi inuunermini aappassaanik killiffik pingaartulik qilanaaralugu.

Taamanikkussamut aappanilu qaffasissumik ilinniarnertik naammassissavaat, Business Institutemit Executive Arctic MBA. Aappariit piffissami sivisuumi ilinniaqqinnerisa kingullersarissavaat, ilinniarnerani ilaquttatillu Kalaallit Nunaata Danmarkillu akornanni angalasarlutik ilinniaqarnikkut nutaanik ujaasiuarnermikkut.

- Inituupilussuusimavoq. Isumaqarpungali maannakkut naammassilersoq, Heidi Lindholm oqarpoq.

Powered by Labrador CMS