Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Malmbjerget soqutigineqaqqilersoq

Pinngoqqaatip molybdænip, sisammut qajannaallisaatitut manngertisaatitullu atorneqartartup, nunani tamalaani akitsoriartoqqilerneratigut Tunumi Malmbjergimi pilersaarut aqqutissiuunneqarsinnaasoq, GEUS-imi immikkut ilisimasallip oqaatigaa.

Molybdæn qaarsumi quppani qasertoq qaamasutut takuneqarsinnaavoq. Naliliinerit naapertorlugit Malmbjergimi molybdæn-sulfid 200 millionit tonsit, 0,2 procentit missaannik akuissuseqartoq nassaassaavoq.

Malmbjerget 1750 meterinik portussusilik, Ittoqqortoormiinit 185 kilometerinik avannarpasinnerusumiittoq, qaqqanut uiguleriinnut Werner Bjergenut ilaasoq, 1954-imi Tunumut ilisimasassarsiortunit aaqqissuussamik nunap assiliorneqarpoq. Ilisimasassarsiortummi paasisimavaat qaqqaq saffiugassamik molybdænimik annertuumik peqartoq – taanna annaarnagu akuliunneratigut – sisammik qajannaannerulersitsisartoq aamma kissamut sapigaqannginnerulersitsisartoq. Molybdæn ullutsinni soorlu uuliamut ruujorinut aamma timmisartuni atortunik ineriartortitsinermut atorneqartarpoq

Qillerinissamut pilersaarutit annertuut

Malmbjergip molybdæneqarfiunerata paasineqarneranit ukioq ataaseq qaangiutiinnartoq aatsitassarsiortitseqatigiiffik siulleq Danmarkimeersoq “Nordisk Mineselskab A/S” tappavunga takkuppoq. Taakku qillerillutik misileraaqqipput misissuillutillu, molybdænimik avammut tunisassiortoqarsinnaanera paasiumallugu, taamanili nunani tamalaani akiusut appasippallaarmata, tamaani piiaaffimmik pilersitsinissaq, akuiaaviliornissaq aamma attaveqaatitigut aaqqissuussinissaq imminut akilersinnaanngitsutut oqaatigineqarlutik.

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq:

Allaaserisaq una aviisimit Sermitsiamit tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Poul Krarupimit toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 40 sianerfigiuk imaluunniit mail adm@sermitsiaq.gl allaffigalugu.

Aatsaat 2000-ikkut aallartilaarneranni molybdænip akia qaffakkiartulerpoq. Tuluit aatsitassarsiortitseqatigiiffiata Galahad Gold PLC-ip aatsitassarsiortitseqatigiiffik International Molybdenum PLC aqqutigalugu Malmbjergimut akuersissutit marlussuit pigineqartut 2004-mi ineriartortillugit qillerinerit annertuut ingerlanneqarput tamatumanilu naliliisoqarluni piiarneqarsinnaasoq 200 millionit tonsiussasoq, molybdæn-sulfidimik 0,2 procentimik akuissulimmik.

Canadamiut aatsitassarsiortitseqatigiiffiata Quadra Miningip International Molybdenum PLC-ip piginneqatigiissutai amerlanerpaat 2007-imi pigisarilerpai, ilaatigullu imminut akilersinnaassusianik misissuinermi naatsorsorneqarluni piiaaffimmik pilersitsineq matumani ilanngullugit akuiaavik, ujaraaqqanik qallikkamik mittarfik, aqqusineq aamma umiarsualiviup usilersortarfiup pilersinnissaat 4 milliardit koruuninik akeqassasut. Aatsitassarsiortitseqatigiiffiup naatsorsuutigaa piiaaffiup atuunnerani ukiumut kaaviiaartinneqartartussat 500 millionit dollarsiussasut (2,5 milliardit koruunit), piiaaffillu ukiuni 15-20-ni piiaaffigineqarsinnaassasoq. Taavali molybdænip akia appariartoqqilerpoq. Taamaalilluni Quadra Miningip piiaaffissamut aningaasaliissutissani kinguartippai, naak piiaaffissap aallartinnissaa 2012-imut siunniunneqarsimagaluartoq. Canadamiut aatsitassarsiortitseqatigiiffiata Greenland Resourcesip akuersissut 2018-imi pigisarilerpaa, taamalu 2018-2019-imilu arlalinnik nutaamik misissuinerit ingerlanneqarlutik, piiaanissamullu aaqqissuussinernik nutaanik pilersaarusiorlutik, aningaasartuutit annertuumik ikilisinneqarnissaanut periarfissiisunik. Aatsitassarsiortitseqatigiiffilli unitsinneqarallarluni, tassa pisortaasoq Jesper Kofoed, Quadra Miningip ingerlanneqarneranut tunuliaqutaalluarsimasoq, sisorartilluni ajutoornermigut 2019-imi toqummat.

Greenland Resourcesip isumagisassatik (Avatangiisinut sunniutinik naliliinerit, VVM, aamma Inuiaqatigiinni sunniutissanik nalilersuinerit, VSB, imassaat) 2021-mi februaarimi nassiuppai, maannalu taamaalillutik VVM-imut aamma VSB-mut nalunaarusiatik tamanut tusarniaassutigisussanngorlugit – tamannalu qularnanngitsumik pissalluni 2022-p ingerlanerani.

Piiagassat aamma allani nassaassaasut

Naalagaaffimmi ujarassiuup GEUS-imi immikkoortortami pisortaasup Stefan Bernsteinip oqaatigaa, Malmbjergimi piiagassaq porfyr-molybdænimik taaneqartartoq, nunarsuarmi nunani arlalinni, soorlu USA-mi, Kinami aamma Amerikami Kujallermi ilisimaneqarluartoq.

– Molybdænip Malmbjergimiittup annertussusaa, aamma qaarsumi quppani qasertutut qaamasutut takuneqarsinnaasut, annertoorujussuupput, taamaattorli molybdæneqarfiit allat assigiinnarlugit. USA-mi Coloradomi aamma Arizonami ukiorpassuarni molybdænimik piiaaffeqarsimavoq, taakkulu akuissusiat Malmbjergimi molybdæneqarfiup assigiinnangajallugit. Molybdænimik piiaaffinnut unammillernartuuvoq, akit qangaaniilli nikerartorujussuusarnerat, taamaalilluni piiaaffiit ilaat matuneqartariaqartarlutik, akialu qaffaqqikkaangat ammaqqinneqartarlutik, Stefan Bernstein oqarpoq.

Tamatuma saniatigut maluginiarneqartariaqarpoq, molybdæn annertungaatsiartoq kanngussammik piiaaffinnit saniatigooralugu tunisassiarineqartarmat.

– Tamatuma kinguneranik niuerneq soorunami molybdænip qanoq piumaneqartigineranit aqunneqarpoq, aammali ingammik Amerikami Kujallermi aamma Kinami kanngussammik qanoq tunisassiortoqartiginera sunniuteqaqataalluni. Tassa taamaalilluni molybdænimik niuernerup qanoq innissaa naatsorsoruminaatsuuvoq. Piffissamilu sivisuumi nunani tamalaani niuernermi akiusut, Malmbjergip aningaasarsiornikkut patajaatsumik ingerlalersinnaanissaanut pilerinaateqarsimanatik, Stefan Bernstein oqarpoq.

Molybdænip nunani tamalaani niuernermi akia ukiorpassuarni kiilumut 15-20 dollarsit missaanniissimavoq. Stefan Bernsteinilli oqaatigaa, ukiup affaani kingulermi akit qaffariarujussuarsimasut.

– 2021-mi upernaakkulli akiusut kiilumut 20 dollarsit missaannit kiilumut 40 dollarsit sinnerlugit qaffariarnerat takuarput. Taamaalilluni Malmbjergip pilerinarnerulersinnaanera ilimanarnerulissaaq, ingammik molybdænip akia qaffasissumi aalajaatsumik inissisimaleraluarpat, Stefan Bernstein oqarpoq.

Powered by Labrador CMS