Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Kuannersuit aningaasarsiutaallualernissaat qanoq qularinngitsigaarput

Saffiugassanut qaqutigoortunut niuerfik iserfigiuminaatsuuvoq, Kuannersuarnilu saffiugassat imarineqartut taakkua nunat tamalaat akornanni uuttuutit malillugit qaffasissuunngillat. Taamaattumik Kuannersuit ”aningaasarsiutaallualissanersut” qularnarpoq. Aningaasarsiulernissamut matuersaammi teknologiimik, suliarinnittarfinnik niuerfimmilu nioqquteqarfinnik iserfiginnissinnaaneq aqqusaarneqassapput.

”Greenland Minerals” Kuannersuarni aatsitassamik piiaanissamut akuerineqassaguni Kalaallit Nunaata aningaasarpassuarnik isertitaqalernissaanik ilimasaarivoq. Taanna nunarsuarmi saffiugassanik qaqutigoortunik peqarfiit annerpartaasa ilagaat. Kisianni saffiugassanut qaqutigoortunut niuerfik aatsitassarsiorfinnit tunisassianut niuerfinnut assingusuunngilaq, aningaasanillu iluanaaruteqartoqarsinnaanissaanut tunngavissarpassuit apeqqutaassapput. Suliamut ilisimasalittut isigalugu suliaq qulaajaaviginiarlugu misilipparput.

Saffiugassat qaqutigoortut suuppat aamma qanoq qaqutigoortigippat

Pinngoqqaatit taakkua ataatsimoortut Kalaallit Nunaanni oqaluuserineqarlualersimapput, kisianni sorpiaasut-uku? Paatsuunganangaatsiarput, tassami qaqutigoortuunatillu jordartiunngillat. Taakkua ilaat – cerium assersuutigalugu nunap qaavani pinngoqqaatit nalinginnaanerpaartaasa 26-ssaraat, tamatumanilu nikkel, zink, kobber aamma aqerloq normu 23, 24, 25 aamma 36-iullutik. Titartakkami 1-imi periodiske systemip naqqani naalisakkat allattorsimaffiat takuneqarsinnaavoq.

US Geological Survey naapertorlugu nunarsuarmi saffiugassanik qaqutigoortunik sillimmatit 120 millioner tonsit missaanniipput, atuinerlu ukiumut 250.000 tonsit missaanniittarluni, taamaattumik amigaataanngillat. Aatsitassarsiornermik suliniuterpassuit piareersimapput (Titartagaq 2). Tassa nunarsuarmi saffiugassat qaqutigoortut amigaataanngillat. Peqarfiit qaarsuimmi nassaassaanerisa saniatigut saffiugassanik qaqutigoortunik titaniumimik qalluinermik saniatigut tunisassianik ullumikkut aamma tunisassiortoqarpoq. Indiamiinnaq saffiugassanik qaqutigoortunik taamatut tunisassiarineqarsinnaasunik 12,5 millioner tonsinik sillimmateqarpoq.

Saffiugassat qaqutigoortut oqitsunut oqimaatsunullu agguarneqartarput (Titartagaq 1), saffiugassallu oqitsut akikinnerusut annertunerpaajullutik. Kuannersuarni aatsitassanit saffiugassat qaqutigoortut 10 procentit missaanniipput, taakkualu nunanit tamalaanit isigalugu qaffasingaatsiarput. Kisianni titaniumimit qalluinermit saffiugassani saniatigut tunisassiarineqartuni aamma suliniutini nutaanik soorlu Killavaat Alannguanni imaluunniit Canadami Strange Lakemi saffiugassat qaqutigoortut oqimaatsut akisunerusullu aamma annertungaatsiarput.

Aatsitassarsiorfimmut aningaasaliissutissanik pissarsisoqarsinnaava

Aatsitassarsiorfiup suliarinnittarfiillu tassunga attuumassuteqartut sanaartorneqarnissaanut aningaasarpassuit milliardit aningaasaliissutigineqartussapput. Aatsitassarsiorfimmik suliarinnittarfimmik ilusilersukkamik nassaassaqarpoq, tamannali inaarutaasumik ilusilersugaassagunanngilaq, kisianni inaarutaasumik qanoq akeqassava aamma aningaasalersuinissaq qanoq inissinneqassava. Kinamiut ingerlatseqatigiiffiat ”Shenghe” 12,5 procentit missaannik aktiaateqarpoq, kisianni aningaasaliissutit sinnerinik aningaasaliissuteqartut taakkuussanersut nalunarpoq.

Aatsitassarsiorfimmik ingerlatsinermi aningaasartuutit qanoq annertutigissappat

Aatsitassanik piiaanermi, sequtserinermi, aserortereqqissaarinermi saffiugassanillu sinneruttunit immikkoortiterinermi, saffiugassanik syrini sakkortuuni arrorsaanermi uranillu saffiugassallu qaqutigoortut imerpalasumit immikkoortiternerini aningaasartuutit qanoq annertutigissappat. Kuannersuarni aatsitassaq nunarsuarmi sumiiffinni allani piiarneqartartumut assingunngilaq. Qaarsoq manngertoq pineqarpoq, saffiugassallu annikitsukkuutaarput saffiugassallu qaqutigoortut affaasa missingi suliarinninnermi annaaneqartarlutik. Suliarinneriaatsit akisuut nukissamillu annertuumik atuiffiusut pineqarput, tamatumanilu maskiinat nutaaliaalluinnartut ilisimasallu pisariaqarlutik. Tamanna naggaterpiaatigut akilersinnaassava?

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq:

Allaaserisaq una aviisimit Sermitsiamit tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Poul Krarupimit toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 40 sianerfigiuk imaluunniit mail adm@sermitsiaq.gl allaffigalugu

Qanoq akeqassava aamma niuerfik iserfigineqarsinnaassava

Saffiugassat ilaannut 1 tonsimik tunisassiornerup qanoq akeqanera ajornanngikannersumik naatsorsorneqarsinnaavoq, aamma niuerfiup qanoq pissusilersornissaanut tunngavissanik suliaqartoqarsinnaavoq. Saffiugassat akii nikerartuupput. Kisianni saffiugassani qaqutigoortuni assigineruaa pequtinik ilusilersuisartup titagaa malillugu issiaviup akia aallaavigaluguqisuup manngertumerngup akia naatsorsorniarsaralugu.

Matumani oqaluttuarisaanermit assersuusiornissaq inissaminiippoq: Kina ukiut untritillit kingulliit affaasa aappaata ingerlaneranni saffiugassanik qaqutigoortunik peqarfik annertoorujussuaq tunngavigalugu suliffissuaqarnermik annertuumik inerisaasimavoq: ”Bayan Obo” Mongoliap qiterpasissuaniittoq. Saffiugassat qaqutigoortut tassani qaarsumi aqitsumi nassaassaapput krystalitut angisuutut, saffiugassanillu qaqutigoortunik imarineqartut 6 procentit missaanniillutik. Kinamiullu ukiut qulikkuutaat ingerlaneranni teknologii saffiugassat qaqutigoortut piiarnissaannut minnerunngitsumillu pinngoqqaatit assigiinngitsut 17-it immikkoortiternissaannut pisariaqartoq ineriartortissimavaat, tassami immikkoortiteriniarneq ajornakusoortorujussuuvoq, taakkua imminnut assingusorujussuummata kemiilu atorlugit suliarinnittarfiit pisariusut pisariaqartinneqarlutik. Tamannalu aallaqqaataannaasimavoq, Kinamiummi saffiugassanut assigiinngitsunut 17-inut tamanut niuerfinnik piorsaasimapput, affaannarmillu naammassisanik aamma sanaartortarlutik, assersuutigalugu anorisaatini biilinilu innaallagiatortuni atorneqartartunik – saviup kajungerisaanik ataavartunik. Tamanna qummukaartut/ammukaartut atorlugit akuulersitsinermik suliffeqarfinnik ingerlatsinermi oqaatsit atorlugit taaneqartarpoq. Ukioq 2000-ip missaani saffiugassanut qaqutigoortunut kisermaassinermik pilersitsisoqarsimavoq.

Kinami niuernerpalaartumik aningaasaqarnermik misissueqqissaarsimavoq, tamatumalu sumut atorneqarsinnaanera 2010-mi misilinneqartussanngorsimalluni. Japanimiut aalisariutaannik ajornartorsiortoqarnera utoqqatsissusiullugu Kina Japanip saffiugassanik qaqutigoortunik pissarsisinnaaneranik mattussivoq. Niuerfinni uivertoqalerpoq saffiugassallu qaqutigoortut akii quleriaammik qaffallutik. Tamanna nunarsuaq tamakkerlugu saffiugassanik qaqutigoortunik misissueqqissaarnermik annertunerulersitsivoq, aamma Kalaallit Nunaanni, ”Greenland Minerals”-illu aktiaataasa nalingi qaffallutik. Tamanna suliffeqarfiup ”Moly Corp”-ip Mountai Passimi peqarfimmik assaalerneranik kiisalu kemiimi suliarinnittarfinnut saffiugassallu qaqutigoortut aallaavigalugit saviup kajungerisaanik ataavatunik tunisassiornermut aningaasaaliissuteqarneranik malitseqarpoq. Taava niuernerpalaartumik aningaasaqarneq pillugu atuakkami kapitalip tulliata ingerlariaqqiffiginissaanut piffissanngorpoq. Kinamiut Japanimut aaqqiagiinngissuteqarnertik unitsippaat saffiugassallu qaqutigoortut akiinik appartitsillutik. Amerikamiut ingerlatseqatigiiffiat, ”Moly Corp”, akiliisinnaajunnaarpoq. Mountain Passimi aatsitassarsiorfik ingerlaqqilersimavoq, tunisassianili Kinamut nioqqutigisarlugit, tassani saffiugassat suliarinissaannut teknologii pigineqarmat tunisassiallu nioqqutigineqarsinnaammata.

Assersuutissaq alla tassaavoq Australiami aatsitassiorfik Mount Weld, Lynas Corporationimit pigineqartoq. Mount Weldimi aamma Mount Passimi saffiugassat qaqutigoortut aatsitassani imarineqartut Kuannersuarnit arfineq-pingasoriaatip missaanik qaffasinnerupput. Aatsitassarsiorfik 2010-p missaani “qassiiliortoqarnerata” aamma inerneraa. Lynas suliniutit nutaat allarpassuit assigalugu aallartinniarnermini annertuunik ajornartorsiuteqarsimavoq, tunisassiornerullu aatsitassarsiorfiup ilusilersorneqarsimaneratut qaffasissuseqartussap anguniarnera ukiunik tallimanik sivisussuseqarsimavoq. Lynas suliffeqarfinni annerumaani kisiartaalluni aatsitassanik nammineq piiaasuuvoq saffiugassanillu qaqutigoortunik nammineq immikkoortitikkaminik tunisassiortuulluni.

Teknologiimik ineriartortitsineq matuersaataavoq

USA-mi saffiugassat qaqutigoortut iluanni suliffeqarfiutit pingaarnersaata Moly Corpip 2015-imi akiliisinnaajunnaarnerata kingorna Amerikamiut allanngortiterisimapput. Amerikamiut nassuerput, nunat killiit saffiugassanik qaqutigoortunik namminneerlutik tunisassiorsinnaannginnerinut saffiugassanik qaqutigoortunik amigaateqarneq pissutaannginnerusoq, akerlianilli ilisimasanik suliarinnittarfinnillu amigaateqarneq pissutaanerusoq. Amerikami eqqarsaqatigiittartut Technology Metals Research 2015-imiilli teknologiikkut ajornartorsiornerup tamatuma qaangerniarnissaanik siunnerfeqartumik suliaqarsimapput.

Taamaattumik Kuannersuit nalilersussagaanni apeqqutit arlalissuit eqqarsaatigineqartariaqarput: Aatsitassaq akuiagassaq saffiugassanik qaqutigoortunik 1 procentimik akoqarpoq. Kinamiut aatsitassaataannut imaluunniit Australiami Mount Weldimi peqarfimmi saffiugassanik arfinileriaammiit arfineq-pingasoriaammut akoqarnerusunut unammillersinnaava? Suliniutit nutaat saffiugassanik qaqutigoortunik oqimaatsunik qaffasinnerusunik imaqartut akit appasinnerulernerannik kinguneqassappat? Kuaannersuarni aningaasartuutit qaffasissuussapput, saffiugassat qaqutigoortut akorineqartut appasillutik, saffiugassallu qaqutigoortut oqimaatsut akiminnik qaffasissunik attassiinnarsinnaanissaat apeqqutaasorujussuussaaq.

Saffiugassanut qaqutigoortunut niuerfimmut matuersaat peqarfimmik piginnittuniikkunanngilaq, kisiannili teknologiimik niuerfimmillu aqutsisuni, saffiugassanik suliarinnittarfinnut aningaasaliinissamut aningaasaatilinni naammasseriigaanngitsunillu niuerfimmit ujartorneqartunik tunisassiorsinnaasuni nassaassaanerugunarluni.

Aviisi Sermitsiaq uani pisiariuk:

Powered by Labrador CMS