Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Kalaalilerngusaanneq

Ukiut 5-10-it qaangiuppata Kalaallit Nunaanni politikkikkutamerlanerussuteqalertoqarsinnaavoq Danmark tunullugu USA-mutattaveqalerniartunik. Taamatut naliliivoq politikeri nuimasooq.Amerikarmiulli iluareqqusaarlutik nipaatsumik aallartereersimappat?

Flag, isfjelde, grønlandsk
Kalaallit Nunaat namminersortoq kiap »ikinngutiginerpaassavaa«? Danmarkip USA-lluunniit?

Donald Trumpip Kalaallit Nunaat pisiarisinnaanngilaa.

Taavami?

Fakta Titel

Allaaserisaq una aviisimit AG-mit tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Christian Schultz-Lorentzenimit toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 40 sianerfigiuk imaluunniit mail adm@sermitsiaq.gl allaffigalugu

Taarsiullugu amerikarmiut piffissamut sivisunerusumut periusiorpat »innuttaasut imminnut saatinniarlugit«, taamaasilluni piffissap ingerlanerani Kalaallit Nunaat nammineq piumassutsiminik naalagaaffissuarmut kimmut saniliminut imminut ilanngutsilluni?

Apeqqut tamanna isumaliutaannaviorpasissinnaavoq, arlalinnilli saqqummiunneqarsimavoq. Qanittukkut nittartakkami Altinget.dk-mi qallunaaq siunnersorti, cand. polit. Kinamillu immikkut ilisimasalik Ulrik Tarp Jensen takinerusumik ilanngussaqarpoq. Taassuma amerikarmiut »qallunaanik Kalaallit Nunaannit anisitsiniarnerannik« isumaliutersuutit sammivai.

- Qallunaat Kalaallit Nunaannik ingerlatsinerat Washingtonimi periusissiortartunit sivisuumik ilisimasaqanngitsumik atasinnaanngitsumillu aqutsinertut isigineqarsimassaaq, taanna ilanngussamini allappoq nangillunilu:

- »Kalaallit Nunaat amerikarmiunit pigineqartoq« qanorluunniit inissisimagaluaruni piuminarnerujussuussaaq (amerikarmiunut, aaqqiss.).

AG-p Aaja Chemnitz Larsen IA-meersoq, folketingip nunanut allanut tunngasunut illersornissamullu ataatsimiititaliaani ilaasortaq aperaa Ulrik Tarp Jensenip eqqoriaanera isumaqatigineraa, tassa USA-p Kalaallit Nunaat »tiguarnialersinnaagaa«.

- Aap, naliliineq tamanna isumaqatigaara, taanna oqarpoq.

- Kalaallit Nunaat iluaqutissarsissavaa Danmarkimik naalagaaffeqatigiinneq kipitikkuniuk taarsiullugulu USA-mi naalagaaffinni 51-inngorluni?

- Danmarkimik naalagaaffeqatigiinneq qimallugu amerikamut ilanngunnikkut ajoqutissartaqarlunilu iluaqutissartaqassaaq. Pingaartumik atugarissaarnikkut, ullumikkut aningaasatigut inuttullu USA assigalugu assigiinngissuteqareeratta. Tamanna ajornerulissaaq amerikamut ilanngukkaluarutta, Aaja Chemnitz Larsen akivoq itisiliillunilu:

Utimut tikilluarit, USA!

Naalakkersuisut kinguneqarnerujussuarmik USA suleqatigerusuppaat. Tamanna takuneqarsinnaavoq nunanut allanut tunngasunut nassuiaammi, nunanut allanut tunngasunut Naalakkersuisup Ane Lone Baggerip Inatsisartunut saqqummiussaani.

- Neriuutigaarput naatsorsuutigalugulu amerikarmiut aalajangersimasumik Kalaallit Nunaanniinnerisa pilerseqqinneqarnera amerikarmiunik sanilitsinnik peqatigiinnernik nutaanik kinguneqassasoq. Naalakkersuisut aningaasaliinertigut, niuernikkut ilinniagaqarnikkullu annertunerusumik suleqatigiilernissaq qilanaaraat. Taamaasilluta USA nunatsinnut uteqqinnissaanut tikilluaqquvarput, Ane Lone Bagger nassuiaammi allappoq.

Tassani erseqqissarneqarpoq ukiualunnguit ingerlaneranni Nuup Washingtonillu akornanni soqutigisaqaqatigiiffinnik annertunerujussuarnik peqalersimasoq, siunissamilu Kalaallit Nunaat USA-lu annertunerujussuarmik toqqaannartumik attaveqartariaqartut.

- Qanimut toqqaannartumillu USA-mik suleqateqarneq, sinniisoqarfiit suliaat aqqutigalugit pilersinneqarsinnaasoq, immikkut attuumassuteqarpoq sammisaqarfinnut tamakkiisumik tiguneqarsimasunut, soorlu aatsitassanut. Siunissami uranimik aatsitassanillu qaqutigoortunik piiaanermi avammullu tuniniaanermi tunngavissat saneqqutaarneqarsinnaanngitsut pissutigalugit aalajangiisuuvoq oqaloqatigiinnerup Danmarkikkut pinnani, Danmarkili peqatigalugu, ingerlanneqarnissaa, nassuiaammi allassimavoq.

- Isumaqarpunga ukiut 5-10-t qaangiuppata Naalagaaffeqatigiinneq tunulliullugu amerikamut ilanngunnissamut politikkikkut amerlanerussuteqalersinnaaneranik isuma tunuartinneqarsinnaanngitsoq. Tamanna uanga nammineq isumaqatiginngilara, isumaqarpungali tamanna Danmarkimik naammaginninnginnermik tunngaveqassasoq, tamannalu ilaatigut paasisinnaavara. Oqartussaaffinni 32-ini Danmarkip Kalaallit Nunaanni akisussaaffigisaani, tunulliunneqartarnerput misigiuaannartarparput, assersuutigalugu politiit isertitsivimmilu nakkutilliisut akissarsiaatigut, tamakkua Danmarkimi Savalimmiunilu akissarsiaat Kalaallit Nunaannit qaffasinnerullutik.

Innuttaasunik taasisitsineq

Ulrik Tarp Jensen websitemi Altinget.dk ilanngussamini nassuerpoq saqqummiussani isumaliuterpalaartuusinnnaasoq, isummanili saqqummiuppai, ilaatigut innersuussutigalugu amerikarmiut Nuummi sinniisoqarfiat »Naalagaaffeqatigiinnik avissaartitsiniarluni« atorneqarsinnaasoq.

- Kalaallit Nunaanni innuttaasut ima amerlatiginngillat piuminartuullutik atugassarpassuarnillu atuiffiusariaqaratik. Inuimmi 56.000-iinnaapput, aningaasanik »asanninnermillu« sunnerniagassat, taanna allappoq.

Inuiannik killiiniarnerni tamani inuiaqatigiinni, pissaanillip avataaneersup sunniuteqarfiginiagaani, paasissutissat suliarineqarlutillu atorluarniarneqartarput.

- Paasissutissat katersoriirunikkit Washingtonip alloriarneq tulleq
aallartissinnaavaa: attaveqarfinnik misissuineq. Kalaallit Nunaanniipput ilaqutariit, suliffissuaqarnikkut soqutigisat illoqarfiillu karsimik imaqarpianngitsumik pilernguttut, pissutigalugu Slotsholmenip (Ministeriuneqarfiup, aaqqiss.) piaaraluneerluinnarluni – kalaallinillu akuerineqarluni – Kalaallit Nunaanni inuinnarnik ingerlatsineq ukiorpassuarni aningasakinaartarmagu, taamaasilluni nuna avataaneersunit isigalugu siuarsagassaarpasilluinnarluni, Ulrik Tarp Jensen ilanngussamini allappoq, ilanngussanilu imatut eqqoriaalluni naggaserpaa:

- Kigaatsumik, patajaatsumilli Inatsisartuni amerlanerussutilinnik pilersitsiartuaartoqassaaq, tamatumalu kingorna innuttaasunik taasisitsisoqaannassaaq anguniakkap anguneqarnissaanut: Qallunat anisinnissaat. Tamatuma kingorna nuna naalagaaffinngussaq namminersortoq, amerikarmiut ikiorsiissutaannik inuussutilik.

Ilanngussamini Ulrik Tarp Jensenip piviusoq una ilanngutinngilaa, tassa ullumikkut inatsisartuni amerlanerussuteqarluartoqareermat Kalaallit Nunaata siunissami kunngiitsuuffinngornissaanik tapersersuisunik. Naluneqanngitsunut Inatsisinut Tunngaviusunut ataatsimiititaliortoqarsimavoq.

Tassa amerikarmiut matu ammasoq iserfigeriaannaavaat – Ulrik Tarp Jensenip siunnersuutaatut – pilersaarutigigunikku politikerit qularunnaartissallugit Danmarkimit avissaarneq siumut aqqutissaasoq.

Amerikarmiunillu aamma manna tikillugu nalunaarutigineqartarsimavoq sinniisoqarfimmik pilersitsinikkut pingaartumik Nuummi Washingtonimilu inuussutissarsiornikkut attaviit nukittorsarneqarnissaat.

Aaja Chemnitz Larsen isumaqarpoq tunuatigut annertunerusumik pilersaaruteqartoqartoq.

- Konsulati USA-p iluareqqusaalernerujussuata ilagaa aallartitaqarnikkullu sunniiniarnerulluni. Akissutissaqartinngisarput tassaavoq suliniut tamanna amerikarmiut sumut atorniarneraat? Akissutissaa teqqalavoq, taanna oqarpoq.

»Isumassarsiaanngilaq«

Ulrik Tarp Jensenip ilanngussaa manna tikillugu oqallinnermik kinguneqarsimanngilaq. Eqqissisimanermili ilimatooq Sverigemilu Lund Universitetimi instituttimi pisortaasimasoq Jan Øberg tassunga oqaaseqaateqearpoq. Taassuma naliliineq taavaa »pitsaalluinnartutut«.

- Eqqarsaatersuutaannaagaluarpoq takorluugaannaalluniluunniit, qularnanngitsumilli siunissami allanneratut ittumik pisoqaratarsinnaavoq. Trumpip pisiniarniarnera isumassarsiaannaanngitsut qularutigisinnaanngilarput, Jan Øberg nittartakkamini allappoq.

Oqaluttuarisaanermik ilisimasallit ilaat, Kalaallit Nunaata, Danmarkip USA-llu akornanni attuumassutinik annertunerpaamik sammisaqartarsimasoq tassaavoq Bo Lidegaard.

Vittup angalanermut pilersaarutai takorusuppai

Dansk Folkepartip nakkutiginiaqqissaarunarpaa Naalakkersuisunut ilaasortaq Vittus Qujaukitsoq USA-mut angalagaangami sulerisarnersoq. Oktobarip aallartinnerani Søren Espersen folketingimi nunanut allanut tunngasunut ministerimut apeqquteqarpoq akeqqulluni Vittus ukioq manna siusinnerusukkut Alaskamut tikeraarnermini sunerpiaq suliaqarsimanersoq, aammalu tikeraarnermini tassani amerikarmiut kikkut oqaluussimanerai.

Ullut marluk qaangiuttut – Vittup Sermitsiaq.AG-mi Espersen akuleruteqqunagu qinnuigereeraa- DF-imeersoq allamik sulilu annertunerujussuarmik apeqquteqarpoq:

- Kalaallit Nunaanni Naalakkersuisup Vittus Qujaukitsup 2018-ip aallartinneranit mannalu tikillugu 2019-imi sulinerminut atatillugu nunanut allanut angalasarneri ministerip (Jeppe Kofod, aaqqiss.) paasissutissiissutigisinnaavai – tamatumani sulinermut atatillugu angalanerit siunertaat?

Lidegaardip, Kalaallit Nunaanni inngorsimasup, siusinnerusukkut aviisimi ullormut saqqummersartumi Informationimi allaaserisamini isummersuut, tassa USA Issittumi pissaaneqarnerulerniarluni Danmarkip Kalaallit Nunaatalu akornanni avissaartitsiniarsarisoq Kalaallit Nunaannik toqqaannartumik isumaqatigiinniuteqartalerniarluni, qularisorujussuusimavaa.

- Isumaqarpunga USA-mi the deep state-p nalunngilluaraa naalagaaffeqatigiinneq aamma amerikarmiut soqutigisaannut annertuumik iluaqutaasoq. Imaassinnaalluarpoq præsidenti isumassarsisinneqallatsiarluni allatut isumaqarsimasoq. Isumaqanngilangali tamanna amerikarmiut Issittumik Kalaallit Nunaannilluunniit periusissiatigut misissuinerannik tunngaviatigut allanngortitsisoq, Bo Lidegaard Informationimut oqarpoq taamani Donaland Trumpip Kalaallit Nunaannik soqutiginninnera sammineqaleruttormat.

Naliliineq tamanna Lidegaardip AG-mut imatut itisilerpaa:

- Isumaqarpunga Trumpip suliniutaa piffissami ineriartuaarsimasoq, kongressimi ilaasortanit ataasiakkaanit isumassarsisinneqarluni, tassani ilaasortat ilaat Issittumik, amerikarmiullu Kalaallit Nunaannik nakkutilliinerisigut tamaani periarfissanik soqutiginnittorujussuusarmata. Ingerlatsinikkulli imatut isumaqartoqarajussaaq Kalaallit Nunaannut, USA-mut Danmarkimullu pitsaanerussasoq tunngaviusumik inissisimanerup sorsunnersuup kingulliup kingornali atuussimasup attatiinnarneqarnissaa.

Allaaserisaq aviisimit AG-mit tigusaavoq. Atuarnerorusukkuit aviisi uani ataani pisiariuk:

Powered by Labrador CMS