Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Inuit qinigaat nalilerneqaqqissapput
Politikerivut pineqaatissinneqarsimassanngillat nalinginnaasumik isiginninnikkut atorfimmik ingerlatsinissaminnut naleqqutinngitsutut nalilerneqaataasumik.
Marlunngornermi apriilip arfernata pingasunngornermilu arfineq-aappaata unnuaani paasissavarput Inatsisartuni inissanut 31-nut, kommunalbestyrelsini inissanut 81-inut, nunaqarfinni siulersuisuni inissanut 109-nut, ilagiit sinniisaanni inissanut 259-inut Pituffimmilu borgerrådimi inissanut tallimanut, kikkut qinigaasimanersut.
Qinigaasulli suli ataasiarlutik nalilersorneqaqqissapput.
Qinigaanerup Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliap Inatsisartunut qinikkat misissussavai, Qinigaasinnaanermullu Ataatsimiititaliap kommunalbestyrelsinut, ilagiit sinniisaannut, nunaqarfinni siulersuisunut borgerrådimullu qinikkat ileqqorissuunersut misissussallugit.
Naliliisartut taakkua marluk assigiinngissutigaat Inatsisartut inatsisiliortartutut nammineq imminnut misissussammata, landsdommerillu aammalu nuna tamakkerlugu kommunimilu politikerit sisamat kommunalbestyrelsimut, nunaqarfimmi siulersuisunut, ilagiit sinniisaannut borgerrådimullu qinikkat misissussallutigit.
Qinersinerillu tamaasa inuit qinigaat ilaqartarput qinigaaffimminnut naleqqutinngitsutut nalilerneqartunik.
Partiit qinigassanngortitatik misissulereersimavaat, qinersinerup kingorna qinigaagaluartunik peersitsinikkut kanngusuusaartoqarnissaa pinngitsoortinniarlugu, tunngaviatigulli aporfissaqanngilaq ajortuliorsimagaluaraanniluunniit qinigassanngortinnissamut. Qinersinermut inatsisini allassimavoq inuk kinaluunniit tamatigut qinigassanngortissinnaasoq, pinerluuteqarsimaneq pissutigalugu akerliliisoqaraluarpat imaluunniit qinigaasinnaassuseqanngikkaluaraanniluunniit. Taassuma piareersimaffigiinnassavaa qinersinerup kingorna ajortuliani tamanut saqqummiunneqarumaartut.
Pisoqalinissaanut killeqanngilaq
Nuna tamakkerlugu politikerit qinigaasut 31-t misissoqqissaarneqassapput, qulakkeerniarlugu pinerlussimanngitsut, nalinginnaasumik isiginninneq malillugu Inatsisartunut Naalakkersuisunullu ilaasortaanissaminnut naleqqutinngitsutut isigineqaatissaminnik.
Maanna qinigaaffimmi naangajalersumi Qinigaanerup Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliami ilaasortaapput siulittaasoq Hermann Berthelsen aamma Karl-Kristian Kruse, marluullutik Siumumeersut, Mimi Karlsen aamma Stine Egede, marluullutik Inuit Ataqatigiinneersut, kiisalu Malene Vahl Rasmussen, Demokraatineersoq.
Nutaamik qinersisoqaraangat, soorlu apriilip arfernanni pisussatut, Qinigaanerup Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliaagallartumik pilersitsisoqartarpoq. Inatsisartuni nutaani utoqqaanerpaaq tassani siulittaasuusarpoq, taassumalu ilaasortat allat sisamat toqqartarpai, taamaasilluni Qinigaanerup Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliaq sulilersinnaalersillugu. Siulittaasup qulakkiissavaa ataatsimiititaliap Inatsisartuni partiinit sapinngisamik amerlanerpaanit sinniisoqarnissaa.
Kommunimut qinersinermi taamaanngitsoq nuna tamakkerlugu politikerinut pineqaatissiissutit akiligassiissutillu pisoqalinissaannut killissaqanngilaq. Ukiut 15-it matuma siornatigut erloqinartumik inatsisinik unioqqutitsisimasinnaavutit, taavalu tassa Inatsisartunut ilaasortaasinnaanngitsutut nalilerneqassaatit, qanittukkullu sikkilivit qulleqannginnerat pissutigalugu akiligassinneqarsimaguit immaqa ilaasortaasinnaatitaassallutit.
Inatsisinik unioqqutitsinernik ataasiakkaanik isiginninneq ukiut ingerlaneranni allanngortarsinnaavoq, ilaatigut paqumigineqartut paquminartutut isigineqarunnaarnerat ilutigalugu, ataatsimiititaliarlu siusinnerusukkut aalajangiisarnerit malinnissaannut qilersorsimanngilaq, ingerlatsinermi inatsimmik unioqqutitsineq pillugu aalajangiinermi taamaasiortoqartaraluartoq. Inatsimmik unioqqutitsisimanerit qanoq ittuunerat suli ataasiakkaarlugit nalilerneqartassapput, assersuutigaluguli nakuusernermik imigassartorsimanermillu pineqaatissiissutit manna tikillugu ilaasortaasinnaatitaannginnermik kinguneqartarput. Naggataatigut Inatsisartut tamarmiusut, ataatsimiititaliap inassuteqaataa tunngavigalugu, aalajangissavaat ilaasortaq, marlunngorpat qinerneqartoq, Inatsisartunut ilaasortaanissaminut naleqqutinnginnersoq.
Nuna tamakkerlugu politikerit arlallit ilaasortaanissamut naleqqutinngitsutut nalilerneqartarsimapput, qinersisartunit Inatsisartunut qinigaagaluartut. Aalajangiinerit malunnarnersaasa ilaat pivoq 2013-imi marsip 12-ani qinersinerup kingorna.
Taamanikkut partiip pilersinneqaqqammersup Inuit Partiip siulittaasua Nikku Olsen qinersinermi taaguunneqarluartorujussuuvoq 1.116-inik taaneqarluni, nakuusernermilli pineqaatissinneqarsimanini pissutigalugu ilaasortaanissaminut naleqqutinngitsutut nalilerneqarpoq. Nakuusernera pisimavoq 2005-imi apriilimi, suliassarli aatsaat 2008-mi matuneqarsimalluni. Tamannalu aalajangiisuuvoq, tassa qinersinermut inatsimmi allassimammat »pineqaatissinneqarsimasoq akiligassinneqarsimasorluunniit« ilaasortaanissamut naleqqutinngitsoq. Tassa suliassaq eqqartuussivinni suli ingerlanneqarpat qinigaasinnaassuseqarneq attatiinnarneqarsinnaavoq.
Pisoqalinissaanut killissarititaq
Qinigaasinnaanermut Ataatsimiititaliap kommunalbestyrelsini, nunaqarfinni siulersuisuni, ilagiit sinniisaanni Pituffimmilu borgerrådimi ilaasortat misissortarpai.
Qinigaasinnaanermut Ataatsimiititaliami ilaasortaapput pinngitsoorani siulittaasuusartoq landsdommer Kirsten Thomassen kiisalu ilaasortat sisamat – marluk kommunalbestyrelsimi nunaqarfimmilu siulersuisuni ilaasortat kommuninit toqqarneqartut, marlullu Inatsisartunut ilaasortat, Inatsisartunit ilaasortami 31-t akornanni toqqarneqartut. Siulittaasoq inissinneqareersoq politikerit sisamat, ataatsimiititaliami ilaasortassat, aatsaat qinersinerup kingorna toqqarneqassapput. Tamatuma saniatigut biskop Paneeraq Siegstad Munk suliassani, ilagiit sinniisuini ilaasortanut attuumassutilinni, peqataasarpoq.
Kommunimut qinersinermi inatsimmi allassimavoq politikerit, ukiut kingulliit tallimat iluanni pinerlunnermik pineqaatissinneqarsimasut imaluunniit akiliisussanngortinneqarsimasut, imaluunniit ukiut kingulliit pingasut iluanni pinerlunnermik pineqaatissinneqarsimasut nalinginnaasumik isiginninnikkut kommunalbestyrelsimut, nunaqarfimmi siulersuisunut, ilagiit sinniisaannut borgerrådimulluunniit ilaasortaanissaminnut naleqqutinngitsut.
Pinerlunnerit pisoqalisimanissaat naatsorsorneqartarpoq ullormit qinersivimmit kingumut kisitsilluni.
Kukkuneq inuppalaarneruvoq, isumaginninnerli nalissaqanngilaq.
2008-mi apriilimi ikaarsaariarnermut ataatsimiititaliamut, 2009-mi januaarip aallaqqaataani Kommuneqarfik Sermersuumi kommunalbestyrelsinngortumut, qinersinermi Inuit Ataqatigiinneersoq Storm Ludvigsen 246-nik taaneqarpoq, kingornali qinigaasinnaassuseqarnini annaallugu.
Qinigaasinnaanermut Ataatsimiititaliap aalajangiinermini tunngavigaa 2003-mi oktobarimi eqqartuunneqarsimanera, taamani Storm Ludvigsen pinerluttulerinermut inatsimmi tillitanik pisinermut aalajangersakkanik unioqqutitsisimasut pinerloqqikkaluaruni atugassaminik ukioq ataaseq inissiisarfimmiittussatut pineqaatissinneqarsimammat.
Eqqartuussaasimanera kikkut tamarmik nalunngilaat, tamanna tusagassiorfitsigut oqaluttuarineqarsimammat, Storm Ludvigsenili 2009-mi juunip 2-ani Inatsisartunut qinigaavoq 111-inik taaneqarluni. Qinigaasinnaanermut ataatsimiititaliap kommunimut qinersinermut inatsimmi ukiunik tallimanik pisoqalisimanermut inatsip malippaa, taamaasillunilu 2003-mi oktobarimi pineqaatissinneqarsimanera pisoqalivoq. Storm Ludvigsen marlunngorpat qinersinissamut qinigassanngortittut ilagaat.
Aviisi Sermitsiaq uani pisiariuk: