Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Inuit ataasiakkaat ajornartorsiutaat kommuninilu suliassat angerlarsimaffeqannginnermut pissutaasutuaanngillat

Aviisimi Sermitsiami aaqqissuisuunerup sapaatip akunnerani matumani innersuussutigaa angerlarsimaffeqannginnermut ajornartorsiut, ajornertorsiutillu tunngavii pillugit isumaliutersuut. Isumaliutersuut Steve Arnfjordimit allanneqarpoq, taanna Ph.d-mik ilinniarsimasuuvoq, Immikkoortortaqarfimmi pisortaalluni, sociologiulluni Inuiaqatigiilerinermik, Aningaasaqarnermik Tusagassiornermillu Ilisimatusarfimmi. Inuiaqatigiilerinermut Immikkoortortami Ilimmarfimmi lektoriulluni.

Oktobarip 10-anni Suleqatigiissitsisut sinnerlugit Tillie Martinussen §37 tunngavigalugu angerlarsimaffeqannginneq pillugu Peqqissutsimut, Isumaginninnermut Inatsisinullu Atuutsitsinermut Naalakkersuisumut apeqquteqarpoq. Suleqatigiissitsisut paaserusuppaat angerlarsimaffeqannginnermut tunngatillugu, ilaatigut angerlarsimaffeqanngitsunut unnuiffissanut tunngatillugu, nutaanik suliniuteqartoqalernersoq, apeqqutigineqarporlu Naalakkersuisut paasissutissiisinnaanersut angerlarsimaffeqannginnermut tunngatillugu kommuninik suleqateqarnerminni sumi inissisimanersut.

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq:

Allaaserisaq una aviisimit Sermitsiamit tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Poul Krarupimit toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 40 sianerfigiul imaluunniit mail adm@sermitsiaq.gl allaffigalugu

Naalakkersuisut erseqqissaapput angerlarsimaffeqanngitsut amerligaluttuinnarnerat isumakulunnartoq.

Peqqissutsimut, Isumaginninnermut Inatsisinullu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoq naatsumik oqaatigalugu ima akivoq:

  • Angerlarsimaffeqannginnermut tunngatillugu qulaajaasoqarusuppoq kommunit nalinginnaasumik tunngaviliukkumallugit isumaginninnermi iliuusissanik pilersaarusiorsinnaanissamut
  • Angerlarsimaffeeruttut amerlatsittut ineqarnerminnut akiliisinnaajunnaarnertik pissutigalugu iniminnit anisitaasimagamik
  • Angerlarsimaffeqannginneq inuiaqatigiinni ajornartorsiutinik imaannaanngitsunik tunngaveqarajummat, ilaatigut meeraanermi sumiginnagaasimanermik: nakuusernermik, atornerluinermik (ikiaroornartumik imigassamilluunniit) imaluunniit innuttaasut aningaasaqarnerminnik aqutsinerminni ajornartorsiuteqarmata ineqarnerminnillu akiliinngitsoortarlutik
  • Pisortanit ikiorsiissutinik aaqqissuusseqqinnissamik piareersaasoqarpoq. Ullumikkut pisortanit ikiorserneqarumalluni ilaatigut angerlarsimaffeqavittariaqarpoq.

Tamatumalu saniatigut:

  • Kommunit akisussaaffigivaat pinaveersaartitsinissamik ikiuutaasinnaasunillu eqqortunik neqerooruteqartarnissartik, innuttaasut ajornartorsiutillit angerlarsimaffeerutinnginniassammata. Taamaalillutik kommunit aamma akisussaaffigaat tamakkuninnga suliaqarnissamut pisariaqartunik atortussaqarnissamik qulakkeerinissaq.

Apeqqutit akissutillu isumaginninnermut politikki eqqarsaatigalugu atuaraangakkit tulliuttuni allaaserisassattut kinguneqartarpoq.

Siullermik oqartariaqarpunga isumaginninnermut politikki siammasissuusoq. Inuiaqatigiit aningaasaqarnermut inuiaqatigiinnilu atugarissaartuni iliuuserineqartunut tunngasinnaavoq. Isiginnittaaserli tamanna isumaga naapertorlugu inuiaqatigiinni naapertuilluarnermik sumiginnaaffiuvoq tamatumunngalu akisussaajumanngiffiulluni, pingaarnerpaavoq inuiaqatigiinnik naligiiffiusunik pilersitsinissaq. Tamanna eqqarsaatigalugu aamma inuiaqatigiit atugarissaarfiusut pillugit ideologii eqqarsaatigalugu allaaserinnippunga.

Ilisimasakinneq

Nuannersut eqqartoqqaarallarlakka, sukumiisumik nalunaarusiornialersaartoqarnera nuanningaarami. Aamma paasissutissiinissaq ajussanngeqaaq. Immaqali ilisimasaqarluareerpugut – maanna iliuuseqarnissamut piffissanngoreerpoq, imaluunniit paasissutissiillunilu iliuuseqarnissamut.

Matumanissaaq malugeqqorusuppara isumaqannginnama pissutsit pillugit kisitsisinik eqqoqqissaartunik saqqummiussisoqarsimanngitsoq. Naalakkersuisut tamanna suliassaraat.

2017-imi 878-imik naatsorsuinermut tunuliaqutaasoq maannamut suli paasinnilluarsimanngilagut. Angerlarsimaffeqanngitsunik kisitsilluanngikkutta taakkua amerliartornerannik oqallisiginninnissamut tunngavissaqanngilaq.

Utaqqiinnarsinnaajunnaarpugut taamaattumillu neriuppugut 2020-mi nammineq aallartitsissalluta.

Massakkorpiaq paasissutissaatiginngilavut inuit sumiuunerat, suiaassusiat, ukiui, peqqissusii isumaginninnikkullu oqaluttua-
risaanerat ilaallu ilanngullugit.

Tamakkuninnga ilisimasakinneq akissummi §37-mi tunngaveqartumi ajornartoqartitsivoq. Akissut naammattunik paasissutissinneqarsimannginnermik tunngaveqarpoq.

Inuit utaqqipput

Tamatumunnga tunngatillugu allaaserisaqarluartoqareerpoq. Ajuusaarnassagaluaqaaq politikkikkut suliaqalertinnani nassuiaaqqaarniartoqarpat. Inuit utaqqipput. Sapaatit-akunneri tamaasa H.J. Rinksvejimi Nuummiittumi suppatortarfeeqqami naapisimaartarpavut, tamatumunngalu tunngatillugu akisussaassuseqarpalaartumik isumaginninnikkut politikkeqalertoqarnissaa ukiorpassuarni utaqqisimavaat.

Ilisimasassat pingaarnerpaanngortinnagit politikkikkut pilersaarusiornissaq pingaarnerpaanngortittariaqarparput. Pisortatigoortumik pilersaarusiornertut taasinnaavarput, allanut atatillugu isumaginninnikkut politikkimi tunngaviusumik periusissiornertut taasinnaavarput.

Isumaginninnermut siunnersortinngorniarfimmi pisortaq Kevin Perry peqatigalugu tamanna itisilerparput allaaserisami atuagassiami Grønlandimi decembarimoortumi saqqummersinneqartussami.

Kikkut tamarmik najugassaqassapput

Naammattumik inatsisinik suliaqartoqannginnera kommunini tunngaviusunik annertuunik ajornartorsiuteqalersitsivoq, innuttaasunik maani Nunatsinni inatsisitigut illersugaanngitsunik sullissisoqarluni inatsisitigut tunngaveqanngitsumik.

Inuit taakkua FN-imi pilersaarummik namminneq malitaqarput UN Habitatimik taaneqartumik (Naalagaaffiit Peqatigiit Najugassarsisitsinissamik Pilersaarutaat), inuit naleqquttumik najugaqarnissamut pisinnaatitaaffiinik pingaartitsipput. FN-imi pingaarnertut pingaartinneqartut tassaapput naleqquttunik najugassaqarneq najugassallu aningaasatigut unamminartut.

Naalagaaffiit FN-ip aaqqissuussaanerani pisussaapput inuiaqatigiinni najugassat amerlassusiinik isertitakitsut aningaasaqarnerannut naleqqussaanissaq.

Taama Naalakkersuisut qulakkeerisariaqarput najugassat ilaat maaniittut qanorluunniit isertitakitsigigaluaraanni akilerneqarsinnaanissaannik.

Isumaginninnermi naapertuilluanngissuseq

Akissutit kommuninut tunngasut eqqarsaatigalugit isumaginninnermut tunngatillugu Nunatsinni politikkikkut isummat arlallit qulaarneqarput. Suliassamik kommuninut ingerlatitseqqiineq isumaginninnermi naapertuilluanngissusiuvoq imaannaanngitsoq. Periusissioqatigiilluni suleqatigiinneq ajornarsiutinut taakkununnga akiuussutaasinnaasoq naak.

Angerlarsimaffeqannginnermik isumaginninnikkullu ajornartorsiutinik akiuiniarluni nuna tamakkerlugu iliuusissanik pilersaarusiaqarpa?

1982-imi inatsisartut peqqussuteqarput sammisassanik kattutaarineq pillugu suleqatigeeqqusissutitalik ullumikkut ingerlanneqanngitsoq. Inatsimmi aalajangersarneqarpoq isumaginnittoqarfiit, aamma naalakkersuisoqarfiit, assigiinngitsut akornanni suleqatigiittoqarnissaa. Kommuniniinnaq suliassaanngilaq.

Aalajangersimaqqissaartunut tunngasunuinnaq eqqarsarunnaartariaqarpugut naak tamanna Røde Korsip 2017-imi na-
lunaarusiaani immikkut ilisimasalinnit innersuunneqaraluartoq.

Suleqatigiinnermi isumaginninnermi politikkimi erseqqissunik najoqqutaqalertariaqarpugut kommunit nuna tamakkerlugu sulinerminni aallaavigisinnaasaannik, angerlarsimaffeqannginneq isumaginninnikkullu ajornartorsiorneq akuerineqarluni naligiissutsimillu najoqqutaqarluni (enter the marxists). Gramscip pingaartippaa inuiaqatigiinni naligiissuseqassasoq, isumaginninnikkut inatsisini najoqqutassaavoq tunngaviusoq.

Aamma tunngaviusunut ilaavoq nunani killerni inuiaqatigiit atugarissaarfiusut eqqartoraangatsigit. Kalaallit Nunaanni taakkununnga atarusuppugut, immaqa issittumi nunanut naleqqussaanermik ineriartortitsinissatta tungaanut. Isumaginninnikkut politikkimik suliaqarneq pimoorussassaavoq, inuiaqatigiinnilu naligiissusermik assigiinngisitaassutsimiunngitsoq pilersitsisariaqarluni, ullumikkut naligiissuseqanngimmat (GINI i 2008: 32,4 i 2018: 35,4).

Ajornartorsiut imaannaanngilluinnartoq

Angerlarsimaffeqannginneq akiorneqarsinnaanngilaq isumaqaraanni inuit ataasiakkaaginnaat ajornartorsiutigigaat kommunillu suliassarigaat.

Angerlarsimaffeqanngissuseq ajornartorsiutaavoq imaannaanngilluinnartoq. Aap, inuit toqqagassaqartarput, aalajangiinerluttarlutillu uungaannarlu isigisarlutik. Aammali najugaqarnermut politikkini pingaarnerutinneqarneruleraluttuinnarput pisoorsuunatillu piitsuunngitsut pisisinnaanerusut, ilinniagaqarnermik aaqqissuussinernik katersuutsitsisoqarpoq piumasaqaatillu sukaterneqarlutik. Suliffeqarfiit piffissaq tamaat suliffiusussat inissiamik neqerooruteqarfiunngillat piginnaasanillu uppernarsaasinnaanissaq piumaneqarneruleraluttuinnarluni.

Ajornartorsiutit taakku inunnit kommuninilluunniit aallaaveqanngillat. Suleqatigiilluni aaqqiissuteqarniartoqartariaqarpoq, nuna tamakkerlugu.

Periusissiorluni suleqatigiinneq

Periusissianik naleqqussakkanik atuilluni ineriartornermik allannguisoqarsinnaavoq. Kommunit akornanni periusissiorluni suleqatigiinnikkut allannguisoqarsinnaavoq. Kanukokamik atorunnaarsitsineq tamatumunnga tunngatillugu ajorluinnarpoq. Kommunit misilittakkaminnik paarlaateqatigiiffissaminnik pisariaqartitsipput. Misilittakkat ilaqutariit kommuninut allanut nuuttarnerannik pinaveersaarutaasut. Aqutsisoqarfinni tamakku aaqqinneqarsinnaanngillat kommunit akornanni attaveqatigiinnerit toqqaannartumik susassaqarfiginngimmatigit. Aalajangersimasumik naapeqatigiiffiusinnaasumik paarlaateqatigiiffiusinnaasumillu oqalliffissaqanngilaq.

Tusarnikuuara isumaginninnermi pisortaasut ilaat oqartut angerlarsimaffeqannginneq ilaatigut Nuummiunerusoq ajornartorsiutaasoq. Taamaattoqanngilluinnarpoq. Angerlarsimaffeqannginneq ajornartorsiutaavoq ataatsimoorusssaq innuttaasunillu assigiinngitsorpassuarnik sumiiffinnilu assigiinngitsuni eqquisinnaalluni. Ilinniartoq assersuutigalugu Saattuneersoq Ilisimatusarfimmi ilinniarnerminik unitsitsisinnaavoq kollegiamilu iniminit anisariaqarluni. Sisimiuni isertitsivimmiittoq, imaluunniit innuttaasoq A1-imi katsorsarneqarnerminnik naammassinnittoq. Imaluunniit inuusuttoq Kangerlussuarmi Orpikkameereerluni ullumikkut najugassaminik neqeroorfigineqanngitsoq.

Kalaallit Nunaanni pissutsit taama ipput. Allaaserisami matumani kalaallit angerlarsimaffeqanngitsut Danmarkimiittut amerliartortut ilanngutinngilakka (2017-imi 464-it aamma 2019-imi 514-it).

Nuna tamakkerlugu isumaginninnermi politikkikkut akisussaassuseqarneq

Naatsorsuutigissavarput politikkikkut aaqqissuussaanermi nutaaliaasumi ajornartorsiutit tamakkua pimoorunneqarnissaat nalunaarusiuinnarnata, nuna tamakkerlugu ajornartorsiutitut isigalugu, kommuniniinnaanngitsoq. Taakku akissutaanngillat. Akissutiviunngillat oqaasissaqartinneqannginnerusunik taamaattumillu politikkikkut ammut isigalugillusooq oqaluunneqarsinnaasunik pilersitsimmata.

Isumaga naapertorlugu nuna tamakkerlugu isumaginninnermi politikkikkut akisussaassuseqarpalaarnerussaaq inatsisiliortoqarpat inunnik taakkuninnga isumaginniffiusumik, kommunillu sulinerminni inatsisitigut politikkikkullu atortussaqarnissaannik isumaginniffiusumik.

Isumaginninnermut tunngatillugu inatsisiliortoqarniarnera nuannaarutigaara.

Juullimuttaaq kissaatigaarput nutaanik najugaqarnermut politikkiliortoqarnissaa najugarigallagassanut housing firstimillu
aallaavilinnut periarfissiisunik.

Aammali naalagaaffeqatigiinnermi isumaginninnermi politikkikkut suleqatigiittoqarnissaa.

Aviisi Sermitsiami atuarnerusinnaavutit. Aviisi uani ataani pissarsiarisinnaavat:

Powered by Labrador CMS