Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Eqqortoq Kisiannili: Akeqanngitsoq

Uuliasiornermut periusissiaqNaalakkersuisut atorunnaarsippaat uuliamillu ujaasinissamutakuersissutinik nutaanik tunniussisarneq unitsillugu. Aalajangiineqavatangiisinut silallu pissusianut politikkimik tunngaveqarpoq –piviusorsiortumillu aningaasaqarnermik naliliinermik. Tamannatorrallaaneruvoq. Aningaasartuutilli amerlanngeqaat.

Ineqarnermut, Attaveqarnermut, Aatsitassanut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisup Naaja H. Nathanielsenip qanittukkut nalunaarutigimmagu Naalakkersuisut uuliasiornermut periusissiaq atorunnaarsikkaat, kulbrintimillu ujaasinermut akuersissutinik nutaanik tunniussisarneq unitsillugu, ilimanartoqaraluartoq nunatta ataa annertuumik uuliaqarlunilu gasseqaraluartoq, tamanna tupaallaatigineqarpoq. Kalaallit Nunaanniinnaanngitsoq. Nunarsuarmi tamarmi tusagassiorfiit aalajangiineq tupaallannartoq oqaluttuaraat, avatangiisinillu illersuiniaqatigiiffiit Greenpeace siuttoralugu kalaallit siumut isiginiarnerat pillugu qutsavigalugit.

Naaja H. Nathanielsen naapertorlugu aalajangiineq avatangiisinut silallu pissusianut politikkimik tunngaveqarpoq. Aviisimi uani isumaliutersuummi aalajangiineq paasisimasaqarluartumik nassuiarlugulu tunngavilersorpaa, allapporlu »tamanna eqqortutuaasoq silap pissusia, pinngortitaq aammalu piniagassaativut aalisartuvullu eqqarsaatigalugit«.

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq

Allaaserisaq una aviisimit AG-mit tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Christian Schultz-Lorentzenimit toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 40 sianerfigiuk imaluunniit mail adm@sermitsiaq.gl allaffigalugu

Nathanielsenilli isertuutinngilaa aalajangiineq aamma tunngaveqarpoq piviusorsiortumik aningaasaqarnermik naliliinermik, misissuisartut arlaannaannulluunniit atuumassuteqanngitsut ingerlassimasaannik. Naaja H. Nathanielsenilu qutsavigisariaqarpoq Naalakkersuisut aalajangernerannut pissutaasoq kinguneqaatissallu ammasumik unneqqarissumillu nassuiarmagit. Politikkikkut taamatut paasitinneqartarnerit nunami maani sungiusimanngilagut.

Taamaakkaluartorli tamanna akeqanngilaq.

Soqutiginninneq annikippoq

Pissutsimmi imaapput, Kalaallit Nunaanni nunap ataa annertoorujussuarmik uuliaqarlunilu gaseqassangatinneqartoq aningaasaliisartut ujaasinermillu ingerlatseqatigiiffiit kajungeriunnaarsimavaat. Skotlandimiut ingerlatseqatigiiffiata Cairnip ukiut qulit matuma siornatigut Davis Strædimi milliardillit atorlugit uuliamik ujaasimmalli ujaasinissamut aningaasanik atuinissaq iluamik soqutigineqarunnaarsimavoq, Namminersorlutik Oqartussat atugassarisanik pilerinartunik neqerooruteqaraluartut.

Tassami tamakkuninnga iluanaarniuteqarnissaq soqutigineqarunnaarsimavoq. Uuliasiornermik ingerlatsivinni tunngaviusarsimavoq ingerlatseqatigiiffiit taamaallaat aningaasanik annaasaqaataasinnaasunik atuerusuttartut iluanaaruteqarluarnissaq ilimanartoqarpat – pitsaanerulluni 20-25 procentimik iluanaaruteqassappat. Tamanna Kalaallit Nunaanni anguneqarsinnaanngilaq; pitsaanerpaajuppat taakkua affai anguneqarsinnaapput.

Naatsorsuutigineqaraluarpoq uuliap akuiagassap akia ukiuni aggersuni qaffariarujussuassasoq, uuliali ikummatissallu allat nunap ataaneersut atorneqarunnaariartulersimapput. Siunertaavoq ukiut 30-t qaangiuppata nunarsuarmi nukissaq CO2-mik aniatitsinngitsoq atorneqalersimassasoq. Nunani tamalaani uuliasioqatigiiffissuit qangarsuarli tamanna takusimavaat. Uuliasiornermik ingerlatseqatigiiffinnit nukissiornermik ingerlatseqatigiiffinnut, nukissamik ataavartumik tunngavilinnut, allanngortitsiartuleruttorput.

Nukissaq ataavartoq

Naaja H. Nathanielsen naapertorlugu ukiuni aggersuni Kalaallit Nunaanni ujaasinermik ingerlatsinerni pingaartumik aatsitassat sammineqassapput. Naalakkersuisut Kalaallit Nunaat »piujuartitsisutut takorluugalittullu« ineriartortinniarpaat, taanna neriorsuivoq, tamannalu pissaaq ilaatigut erngup nukinganik suliniutissarsuartut pilersaarutigineqartunut aningaasaliisussarsiornikkut.

Allatut oqaatigalugu: Nathanielsenip Naalakkersuisooqataata, Nunalerinermut, Imminut Pilersornermut, Nukissiuutinut Avatangiisinullu Naalakkersuisup Kalistat Lundip, anorip nukinganik innaallagissamik pilersuisut namminersortut ammaanniarai, taamatuttaaq Naaja H. Nathanielsenip aningaasaliisut namminersortut erngup nukinganik suliniussuarnut soqutiginnilersinniarpai, erngup nukinganik nukissiorfiliornissaq politikkikkut kissaatigineqarmat, Landskarsimilli naammattumik aningaasalerneqarsinnaagunarani.

Pissusiviusulli imaapput, innaallagissamik pilersuinerup ilarujussua erngup nukinganik nukissiorfinnit ingerlanneqalereeraluartoq piffissami ungasissorsuunngitsumi nukissaq, nukissiorfiit pioreersut tunisassiaannit annertunerusoq, atorfissaqartinneqalissaaq.

Tamatumunnga atatillugu soqutiginarpoq Nathanielsenip erngup nukinganit nukissaq, ataavartumik nukissatut, kisiat taammagu. Anorip nukinganik nukissiorsinnaaneq eqqaaneqanngilaq, tamatumunnga aningaasaliisoqarusukkaluartoq, aammalu nunap nukissiornermik selskabia Nukissiorfiit Sisimiuni ukiuni arlalinni anorisaatinik nukissiuutinik misileraasarsimagaluartoq.

Erngup nukinga Kalaallit Nunaanni nukissamut ataavartumut periarfissatuatut Naalakkersuisut isiginialersimanerpaat?

Qularnanngilaq erngup nukinga siunissami Kalaallit Nunaata ilarujussuani nukissatut pingaarnertut atorneqalissasoq. Erngulli nukinganik nukissiorfiit pisariaqartinneqartut sananerat akisuujuvoq.

Tamanna peqatigalugu ersarissigaluttuinnarpoq anorisaatinik nukissiuutinik sanasartut tamakkuninnga ineriartortitsisimatut, Issittumi silap pissusiani sualuttumi atorneqarsinnaasunik. Tamanna Norgep avannarpiaani Finmarkimi suliniutip takutippaa, tassani ukiuni amerlasuuni anorisaatit nukissiuutit nukissamik aalajaatsumik pilersuisarsimallutik. Anorisaat nukissiuut taamatut ittoq aningaasaliisut namminersortut Sisimiut eqqaani inissinniarpaat, taannalu pillugu taassuminnga suliniutillit Naalakkersuisut isumaqatigiinniarfigerusuppaat.

Nunarsuarmi tamarmi nukissamik pilersuineq

Neriuutigiineqaannarsinnaavoq uuliasiornermut periusissiap atorunnaarsinneqarnera, piviusunik takunissinnaanermik malugisaqarnermillu takutitsisoq, Naalakkersuisut aatsitassanut nukissamullu politikkiannut ataqatigiissitsissasoq. Soorlu Naaja H. Nathanielsen nammineq oqartoq uuliamut aalajangiinikkut matumik matusisoqarpoq – allamilli ammaasoqarluni.

Tamanna Kalaallit Nunaata atorfissaqartippaa, minnerunngitsumik eqqarsaatigissagaanni Naalakkersuisut nunanut tamalaanut pingaarutilimmik takutitsinialermata, tassa uranimut akuersaanngilluinnarnermik aalajangiiniarlutik ilimasaarigamik. Tamanna peqatigalugu taamatut aalajangiinerup kingunerisaanik Kalaallit Nunaata aatsitassanik qaqutigoortutut taaneqartartunik, siunissami nukissamik mingutsitsinngitsumik CO2-millu aniatitsiviunngitsumik qulakkeerinnittussanik, nunarsuarmi pilersuisunngornissaminut periarfissani annaassavaa. Taamaalilluni aamma tamanna peqatigalugu Naalakkersuisut pisortat isertitassarpassuinut suliffinnillu nutaanik amerlasuunik pilersitsinissamut qujaannarput.

Neriunarpoq uuliamut takunnilluarnikkut tunngavissatoqqat puigorneqassanngitsut. Eqqaamaniagassaavormi Naalakkersuisut naalakkersuisoqatigiinnissamik politikkikkut tunngaviat tassaammat namminiilivinnissaq. Politikkikkulli namminiilivinnissaq piviusorpalaarpa aningaasarsisornikkut kiffaanngissuseqarani?

Powered by Labrador CMS