Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Angallassisartoq perorsaasorpalaartoq

Frank Larsen ilinniartitsisutut ilinniagaqarsimavoq, siornali takornariaqarnermut nuulluni, sullitaasalu eqimattakkuutaanut amerlasuunut allaanerusumik isiginneriaaseqarnera malugisinnaalluarpaat

Frank Larsenimi 39-nik ukiulimmi kalaaliuneranut takussutissaasunik ersittoqanngingajappoq. Tamannalumi aamma pissutissaqarluarpoq, kalaaliunngilluinnarmat, taamaallaalli akkaqarluni 80-ikkunni Uummannami najugaqarsimasumik kalaallimillu nulialimmik. Taamaakkaluartoq ”angerlarsimarpalaartortaqarpoq”.

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq:

Allaaserisaq una aviisimit AG tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Christian Schultz-Lorentzen toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 40 sianerfigiul imaluunniit mail adm@sermitsiaq.gl allaffigalugu

Qanoq tamanna paasisariaqarnersoq imaaliallaannaq oqaatigiuminaappoq, angutip kalaallisut oqallorissuunerata saniatigut. Kisianni timaata pissusilersornera aamma kalaaliussutsimik ersersitsivoq. Tamanna nassuiaruminaappoq, kisianni Frankip tamanna nammineq ima oqaatigaa:

- Akusaanersunga aperineqartarpunga, kalaallinik angajoqqaaqarnersunga – aap, ilaatigut oqaatsit sapinnginnakkit, kisiannili pissusilersoriaaserpassuarnik kalaallit nalinginnaasumik pigisartagaannik aamma pigiliussisimagama. Tamanna pissutsinik nassuiaatitsisimaninnik takutitsivigineqartarsimaninnillu pissuteqarpoq, taamaattumik sungiussiniarneq sukkakannersumik ingerlasimavoq.

Frank Larsen 2004-mi ilinniartitsisutut ilinniakkaminik naammassinnippoq, Danmarkimili taamatut sulinissani angumerinngitsoorluinnarlugu. Kalaallit Nunaata misiginissaa akkamminit oqaluttuarpassuarnik tusartareersimalluni kajumissuseqarfigaa.

- Ilinniartitsisutut ilinniarsimagaanni Kalaallit Nunaaliarnissaq ajornanngitsuararsuuvoq, taamaattumik nunap assinganik tigusivunga Kalaallit Nunaannilu sumiiffinnik qimerluuillunga. Nalunngilara qimmeqarfimmiissasoq, taamaattumik Uummannaq siulliullugu misissorpara, akkaga aamma tassaniisimammat, taamaalillungalu atuarfiup nittartagaa iserfigalugu misissorlugu.

Tassani 2004-mi Uummannami suli qallunaarpassuaqarnera takusinnaavara. Tamannalu piumanngilara. Qallunaat nunarsuarmi avammukaraangamik eqiteruttarput, taakkualu aallarlunga ilinniariartortussaanngilakka. Taava Upernavik qimerluuataarpara, assingukannersumillu oqaluttuassartaqarluni, taavali Kullorsuaq siumorpara, nunaqarfingaatsiarujussuaq angikannersumik atuarfilik, taavalu eqqarsarlunga sumiiffimmi taama ittumi peqatigisinnaasannik inoqassasoq, illarluni oqarpoq.

Tamanna Kullorsuup Atuarfissuanut, Upernavimmit 300 kilometerinik avannarpasinnerusumiittumut, qinnuteqaammik nassiussineranik inerneqarpoq.

- Qinnuteqaatip nassiunneranit minutsit tallimat qaangiutiinnartut Upernavimmi atuarfeqarnermut pisortaq sianerpoq. ”Qinnuteqaammik ilinninngaanneersumik tigusaqarpunga – Kullorsuarmut qinnuteqarputit.” ”Aap, tamanna ilumoorpoq.” ”Taamatut isumaqavippot?” ”Jaja, taamaanngikkaluarpat allassimanavianngikkaluarpara.” ”Atorfinipputit!”, Frank Larsen atorfinitsitsiniarnermut atatillugu oqaloqatigiinneq sivikitsukullak pillugu illarluni oqarpoq.

Atuarfimmi 100-nik atuartoqartumi ilinniartitsisut ilinniarsimasut apparilerpaat. Ilinniartitsisutut sulisut sinneri timelæreriupput.

Angut salliunneqartoq
Taava Aarhusimi najugaqarfigisaminit aqqussua takisooq atorlugu Kullorsualiarpoq taamani aapparisani Norgemioq peqatigalugu. Aappariinneralli atasinnaanngilaq aappaalu nunaqarfimmit aallaqqilluni, Frankili allamukarusunngilaq.

- Uanga arnamit Kalaallit Nunaanniinnermik nuannarisaqarnerujussuuninnik pisartutoqqamik oqaluttuaavoq, oqarpoq, nassuiaallunilu immaqa Kullorsuarmi angutit sunniuteqartorujussuartut inissisimanerat tamatumunnga pissutaaqataasoq.

- Arnat angutillu atuuffii qanganisarpaluttorujussuit atuupput. Angutit piniarniarlutik umiatsiamik angalasarput. Allaammi ilaqutariit ilaanni angutit nerereeraangata aatsaat arnat nerisarput. Tamanna misigalugu immikkuullarissorujussuuvoq, Frank Larsen oqarpoq.

- Aamma akuersaartorujussuupput ilinniartitsisumillu qallunaamik ilinniakkaminik naammasserlaamik tikilluaqqusillaqqissorujussuullutik. Iluatattorujussuuvunga, piniartutoqqallu tamaasa peqatigalugit periaatsinik ilinniarlunga, Frank Larsen oqaluttuarpoq, suminngaanneerninilu apeqqutigineqaraangat kalaallisut Kullorsuarminngaanneernerarluni akisarluni. Aamma naak ullumikkut Qasigiannguani najugaqaraluarluni. Kisianni Slagelsemi inunngorsimavoq Sjællandillu Kitaani kiisalu Jyllandip Kitaani peroriartorsimalluni, qallunaat marlunnik meerallit nalinginnaalluinnartut, ataata Flemming, anaana Ruth najanilu Anne peqatigalugit.

Kulturikkut tupatsitaarujussuarneq
Frank Larsen nunaqarfimmi 439-nik inulimmi arnaatitaarpoq. Tamannali nuannerpallaanngitsumik inerneqarmat ingerlariaqqinnissamut piffissanngorsimasoq misigisimalersimalluni.

- Taava Kangaatsiameersumik naapitaqarpunga, tassungalu nuullunga, qungujorujussuarluni oqarpoq.

Tassani kulturikkut tupatsitaarujussuarpoq.

- Kullorsuarmi atuartut atuarianngitsoornerannik misigisaqanngisaannarpunga. Atuanngitsuussagunik napparsimavissortariaqarput. Ilaatigut allanik suliassaqannginnamik. Atuariartoqartarpoq, tamannalu taamaaginnartussaalluni ilaatigullu angajoqqaarpassuit meeqqamik ilinniagaqarnissaannik pingaartitsisorujussuupput. Ilinniagaqartartut amerlavallaanngillat, angajoqqaarpassuillu tamatuminnga siunnerfeqartarlutik. Kangaatsiami atuartut affaat atuanngitsoorsinnaasarput. Tamatuma ajornartorsiutaanera paasillugu uannut tupannartorujussuuvoq. Taamaapput aamma sulisut. Kullorsuarmi sulisut napparsimasanngillat, inuillu suliartukaasarput.

Ukioq ataaseq missiliorlugu ingerlareersoq Kangaatsiami nunaqarfiinilu atuarfiup pisortaatut atorfinitsinneqarpoq.

- Kommunit kattussuuteqqamisut 2010-mi atorfinitsinneqarpunga, taamaattumik kikkut aalajangiisussaanerit kimilluunniit ilisimaneqanngilaq. Ullut ilaanni Ilulissat attaveqarfigineqartussaasarpoq, tullianillu Qeqertarsuaq. Atuarfiup taama ittup makittarissiseqqinniarnera aningaasaqarnikkut sulisoqarnikkullu paatsiveqannginnerujussuuvoq aamma pissanganartorujussuarmik unammilligassaalluni. Ukiuni siullerni marlunni missingersuutit 50 rpcentinik ilanngarunarpagut, tamannali annerusumik malugisaqarfiginagu. Aningaasarpassuarnik suunngitsunut atuisoqartarsimavoq, oqarpoq.
Frank naapertorlugu, Danmarkimi Kalaallit Nunaannilu atuarfiit assigiinngissutaasa annersaat tassaavoq atuarfiit aaqissugaanerat. Kisiannit atuartunut atatillugu annerusumik assigiinngissuteqanngilaq.

- Meeqqat meeraapput, tamanilu annerusumik taamaappoq, oqarpoq.

Inuunermi pingaartitaq
2012-imi akerlilersinnaanngilluinnakkaminik neqeroorfigineqarpoq, Efterskolii Villads Villadsenimi iinniartitsisutut suliffittaarsinnaanngorpoq, ikinngutigilluakkami Pilo Samuelsenip, Nuummi atuarfimmi namminersortumi maanna pisortaasup, aallartitseqataaffigisimasaani. Taanna Nuummut nuuttussanngorami Frankimut sianerpoq Qasigiannguanullu nuunnissaanik qinnuigalugu – oqarneratullu iliorpoq.

- Sunngiffimmi pingaartitarsuarma – qimussernerup – suliannut akuleriissinnissaanut periarfissarsivunga, periarfissarlu qatangiinnartissallugu iluatinnarpallaarluni, Frank Larsen, maanna 38-nik qimmiuteqartoq, oqaluttuarpoq. Qimuttoqatigiit Kullorsuarmi pissarsiarigamigilli inuttaminnut malinnaasimasut.

- Royal Arctic Linep Kangaatsiamut nuukkama assartorpai. Soorunamilu Qasiannguanut nassarpakka. Nuunuutigaakka, oqarpoq.

Qasigiannguani takornariaqarnerup silarsuaanut iseriartuaarpoq. 2014-imi tammajuitsussarsiorluni piniariartitsinermi piareersaataasumik pikkorissarpoq, maannakkut suleqatigisani Nîsínguak’ Geisler naapillugu.

- Tammajuitsussarsiorluni arlaatigut piniariartitsisarnermik aallartitserusuppugut tamatumanilu assigiinnik takorluugaqarluta. Nuannarisamik aammali arlaanik pilersitsinermik suliaqarnissaq pineqarpoq, Frank Larsen Danmarkimi aamma spejderini aqutsisuusimasoq sulorarnermilu sungiusaasuusimasoq oqarpoq.

Ukioq ataaseq qaangiummat takornarianut tulluarsakkamik tammajuitsussarsiorluni piniariartitsisalerput. Illoqarfeqatiminnut Kalaallillu Nunaata ilaannit aamma angalanissanik neqerooruteqarnissartik oqaluuserisimavaat.

- Nammineq nunagisami takornariarneq avataaniit takornariarnertut inissisimalaarpoq. Kalaallit Nunaanni angalaaneq unnuinerlu akisupput. Taamaattumik ilisimaqqissaanngilara qanoq aaqqissanerlugu, Frank Larsen Disko Bay Toursimi takornarialerinerinnarmik suliaqarniarluni ilinniartitsisuujunnaarsimasoq oqarpoq, suleqatinilu qimussimik angallammillu angalaneq pisunnerlu neqeroorutigisarlugit. Tammajuitsussarsiorluni piniariartitsisarneq neqeroorutaannut allanut tapertaaneruvoq.

- 2016-imi ukiakkut ilinniartitsiunnaarpunga. Unitsikkiartuaarsimavara, Qasigiannguani akunnittarfimmi aamma pisortaallunga tamannalu 2016-imi ukiortaamiilli suliarisimallugu, aqutsisoq tassanngaannaq aallarmat, uangallu saniatigut suliaralugu, oqarpoq.

Aammami ilinniartitsisuuneq takornarianillu angallassineq assigiinngitsorsuunngillat.

- Atuartitaqarneq takornaranillu angalaarussineq assigiinngitsorsuunngnillat. Aamma takornianut taamak oqartarput. Malugisinnaavaat perorsaanermik tunuliaqutaqartunga, angalaqatigiit aqunnissaanni allatut periaaseqarama. Taamaattumik ineriartorneruvoq pissusissamisoortoq, oqarpoq.

Natermi nerineq
Frank Larsen Kullorsuarmut mikkami kalaallisut oqarsinnaanngilaq taamaallaallu atuarfiup pisortaa qallunaatut oqalussinnaalluni.

- Peqatigissallugit nuannarisakka piniartuupput. Qallunaatut oqalussinnaanngillat. Taamaattorli atortarlugit. Taamaalillungalu oqaatsinut tunngatillugu eqqissisimasupilussuarmik pissuseqartoqarluni. Qallunaatut oqalussinnaanatik oqalussinnaappata uanga kalaallisut oqalussinnaanngikkaluarlunga oqalussinnaasariaqarpunga, taamaalilluta piumasaannatsinnik oqaluuttarluta, illarluni oqarpoq.

- Oqaatsivut assigiinngikkaluartut soqutiginngilaat, oqaluttarpullu, arlaatigullu ilikkartoqartarpoq. Aamma ima imatullu oqarnissannut ilinniartittarpaannga. ”Illumit anileruit oqassaatit qujanaq, taava uagut oqassaagut illillu”, oqaluttuunneqarpoq.

Meeqqat aamma ualikkut angerlarsimaffianukartarput.
- Taava illumi sumi tamani allagartaararpassuarnik ulikkaartarpoq. Ataatsimoortoqaraangallu – taavani taamaaliortoqartuartarpoq inuppassuaqartarmat natermi nerilluni – nereernerup kingorna utoqqaat oqaluttualersarput, Frank oqarpoq tamatuminngalu pingaarutilimmik ilikkagaqarsimalluni.

- Oqalualaarnerinnaanngillat, qanoq iliornissamulli ilinniartitsinerullutik. Isumaqarpunga piniartutut pikkorissuullunga, tamannami pineqarpoq. Tassalu sorpassuit ilinniarpakka, qanoq iliortoqassanersoq, qanoq iliortoqassannginnersoq, oqaaserineqartummi qiterisaat paasisarpara. Tamanna pingaartittupilussuuaat. Oqarfigiuartarpaannga: ”Oqaatsivut tusarnaassavatit”. Pissutsit toqqaannartumik oqaatigineqarneq ajorput, aperisassanngilatillu, aamma qanoq iliussanerlutit aperissanngilluinnarputit, taava oqaannartarput ”Imaaliortarpugut” imaluunniit ”Ataataga imaaliortarpoq”, oqarpoq.

Oqaatsit oqaatiginissaat allarluinnaavoq.

- Qallunaap oqaata kalaallisuumut sangutinnissaa ajornakusooqaaq, ullulli tamaasa atuarfimmi ullaakkut erinartortarpugut. Taamaattumik allanneri atuarlugit qanoq oqaatigineqarnerat tusaasarpara, amerlasuutigummi erinarsuutit qallunaat erinniaanik erinaqartarput, taamaattumik ersarilluartumik oqaatigienqartarlutik, oqarpoq.

Maannakkut Qasigiannguani najugaqarami kalaallisut oqalunnissaq imaannaanngilaq.

- Amerlaqisut qallunaatut oqaluttarput. Arlalitsigulli malugisinnaavara amerlaqisut qallunaatut oqalussinnaanertik takutikkusuttaraat. Taamaattumik akoorigajuttarpugut. Ilaanikkut qallunaatut oqaluffigisarpaannga, uangalu kalaallisut akisarlugit, oqarpoq.

Illu, Volvo qimmerlu sussa
Frank Larsenip Kullorsuarmi najugaqartunit tikerlaatut tikilluaqquneqarnermisuulli tikeraanut inussiarnertiginiartarpoq. Oqarneratuulli, taamanikkulli ukioq allortarlugu imaluunniit ukiut pingasukkaarlugit nutaamik tikttoqartarpoq. Kangaatsiami Qasigiannguanilu allaanerusimaqaaq.

- Ullumikkut malugisinnaavara…aa..aasamut aallassapput, takoriartigu, Frank illarluni oqarpoq, isumaqarsimavorlu maangarnermigut atuarnissaminut piffissaqarluassalluni.
- Maanga pingamali atuagaq ataaseq atuarpara.

Ersarissumik erseqqissarpaa Kalaallit Nunaannut nuunnini peqqissimissutiginngisaannarsimallugu. Nalunngisaminit ungaseqisumut.

- Ingammik qallunaat takornariat aperisarput angerlaqqissannginnersunga. Taava oqartarpunga. Ullut tamaasa taamaaliorpunga. Danmarkimulli nuussanersunga, naagga, taamaaliornavianngilanga”. Kalaallit Nunaanni najugaqarsimagaanni Danmark nunamineerarsuuvoq. Danmarkimi ikinngutigilluagaqarlungalu asaqisannik ilaqutaqarpunga, tikeraassallugit nuannarisannik, tassanili najugaqarnissaq nuannerinngilara, Frank oqarpoq, ikinngutaasalu inooriaasianik nutaamik sinngavaat.

- Angummanniarlutik imminnut uippakajaartipput, pitsaanerpaamik inuuneqarniarlutik. Danmarkimiiginnarsimasuuguma aamma taamaassagaluarpunga, tamanna qularutiginngilara. Ineriartorfianniissimavunga, allamullu sanguvunga, allanik takusaqarusullunga. Paasivaralu taamatut inooriaaseqarneq pitsaanerujussuusoq, Frank oqarpoq, allaat nammineq Nuummi najugaqalersinnaanini takusinnaanagu.

Kalaallit Nunaanni nuussagaluaruni tamanna naalakkersuinikkut inissisimanernik peqquteqassasoq ilimagaa.

- Pisut ajorluinnartup killinganiipput. Piffissap ilaani eqqarsartarpunga malinnaaviginnginnissaat immaqa pitsaanerusoq, ilami nikallornalaarput, Frank Larsen oqarpoq ikinnerussuteqarlutik naalakkersuisunngortut upperisorsuunagit.

- Naalakkersuinermik sulineq pissaaneqarniaannarneruleraangat uggornartarpoq, nunami pitsaasumik allannguinissamik pilersitsinissamut taarsiullugu – suliassaqaraluaqaammi. Kisianni takujuminaallisimavoq kikkut allannguinermik ingerlatsisuussanersut, inuit nukittuut naalakkersuinermik sulinermit qimaguttartillugit. Isumaqarpunga Kuupik Kleist naalakkersuinikkut siuttuulluartuusoq. Naalakkersuinermik suliaqarunnaarnera uggoraara. Isumalluarnartorsuunngilaq, Frank Larsen nikallulaarsimalluni illarpoq.

Aviisi AG uani pisiarineqarsinnaavoq:

Powered by Labrador CMS