Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Amagerimi kalaallit illoqarfeeraat
Nerisinnaassagaanni sulisariaqarpoq, tassaavoq Kofoeds Skolemi isumalioriaaseq. Tassani kalaallinut immikkut ittumik naapittarfeqarpoq, Naapiffik. Københavnimi isumaginninnikkut aarlerinartorsiortunut immikkut angerlarsimaffik, nunaqqatinik naapitsiviusinnaasoq.
Nalliuttorsiornermi sassaalliutigineqartut tassaapput kapisilik pujuugaq, siuleqqiutitut, nersussuup neqqarinnersaa oksemørbrad, pingaarnertut, kiisalu chokolademousse kinguleqqiutitut. Kofoeds Skolemiittut tamarmik – sulisut ilinniartullu – Kofoeds Skolep Kunngissakkut isumaginninnermut nersornaasiuttagaannik koruunit millionip affaanik aningaasartaqartumik qanittukkut nersornaaserneqarnera nalliuttorsiutigaat.
Nereqatigiinneq akeqanngilaq. Ulluinnarnili taamaanngikkaluarpoq. Tamatumani atuarfimmi atuartut – isumaginninnikkut sullitat Kofoeds Skolemi taaneqartarnerattut – neriniarunik ”Kofoed-dollars”-inik akiliuteqartussaasarput.
Malittarisassat taamaapput. Iluarusunniaraanni iliuuseqartariaqarpoq. Assersuutigalugu unnukkorsiutinik nerissagaanni sannavimmi tunisassiorfiusumi minnerpaamik akunnermi ataatsimi sulisimanissaq piumasarineqarpoq. Aamma eqqiaanermik, nerisassiornermik, ilinniagassalerinermik imaluunniit sannavimmi sulinermik tapersiissuteqartoqarsinnaavoq, sannavimmilu marrianik atisanilluunniit suliaqartoqartarpoq. Imaluunniit Kofoeds Skolemi pisiniarfiit ilaannik nakkutilliisoqarsinnaavoq. Taava uppernarsaammik nalillimmik, ”Kofoed-dollars”-imik taaneqartartumik, nerisassanut akiliutitut atorneqartussamik pissarsisoqartarpoq.
Kofoeds Skole Københavnimi Amagerimiittoq pulaarpara. Kofoeds Skole Nuummi, Aalborgimi Aarhusimilu aamma immikkoortortaqarfeqarpoq. Europallu kangiani sumiiffippassuarni atuarfinnik assingusunik pilersitsinisssamut suliniuteqarsimalluni.
Sumiiffik ukiunik 100-ngajannik pisoqaassusilik atuarfiuvoq immikkuullarissoq, inuiaqatigiinni ajattukkat, angerlarsimaffeqanngitsut, suliffissaaleqisut, atornerluisut, tarnikkut mianernassuseqartut allallu immikkut ittunik ajornartorsiutillit toqqissisimanermik pissarsivigisinnaasaat iliuuserisinnaasaminnullu akuersaarfigineqarsinnaasaat.
Palasip ikiortaa H.C. Kofoed Christians Kirkep ilagiinnut isumaginninnikkut suliniarnerata ilaattut atuarfimmik 1928-mi pilersitsisuuvoq. Tamatumani isumassarsiaq tassaavoq sulilu tassaalluni inuit isumaginninnikkut inuttullu ajornartorsiuteqartut piginnaasaqalernissamut, suliaqarnissamut, nerisassanik tunineqarnissamut allanillu assingusumik atugaqartunik naapisimaqateqarnissamut periarfissinneqarfigisinnaasaat.
Kalaallisut nipilersorpalaaq
Nyrnberggademmi kalaallit erfalasuat kalaallit naapittarfiannut aqqutissiuussisuuvoq.
Inuit amerlanerit kantiinamit ullormut sassaalliutinik neripput. Marlussuit tv-iimik isiginnaartarfimmi fjernsynerput. Taakku kalaallisut oqaloqatigeerujoorput. Nunaqqatinik naapisimasaqarneq namminerlu oqaaserisat atorlugit oqalunneq pingaaruteqartorujussuusut, oqarput.
Isersimaartarfimmi qajaq kusanartoq annoraaminermik qernertumik sanaajusoq nivingavoq. Arnamit mersorneqarsimasoq, angutit ilaat oqaluttuarpoq. Immaqa taamaammat kamiit nalliuttorsiutit qaqortut illugiit qaannamut inissinneqarsimapput.
Iikkami qilaatinik nammineq sanaanik aamma nivingasoqarpoq qimminik qimuttunik qalipagarujussuaq ilanngullugu.
Kofoeds Skolemi amernik mersortoqarsinnaavoq allanillu assassortoqarsinnaalluni. Naapiffimmi marlussunnik siniffeqarpoq, angerlarsimaffeqanngitsutut imaluunniit aalakoorpallaartutut akunnialunni siniffigineqarsinaasunik. Kuutsittakkamik uffarfeqarpoq. Qarasaasiaqarluni internettimut attavilinnik. Naapiffik bankortitsinernik, qallunaatut atuartitsinermik, naluttarfimmut nalukkiarnernik, atuarfiullu Sorøp ungasinngisaani eqqissisimaartarfimmut angalatitsinernik aaqqissuussisarpoq.
Naapiffik aamma arsaattartoqarpoq, angerlarsimaffeqanngitsunut isikkamik arsaannermi unammiuaartitsinermut peqataasartunik angusarissaartarsimasunillu.
Isumaginninnikkut maleruagassarpassuit
Inunnik isumaginninnermi siunnersortit sulisullu allat sulilersitsiniaarnermi, piginnaanngorsaqqiinermi aningaasanngorlugillu ikiorsiissutinik pisartagaqarnermi maleruagassarpassuarnik ikiuuttarput. Taakkua kalaallinut atuisunut inissamik, suliffissami imaluunniit sulilersitsiniaanissamik nassaarniartarput. Atornerluisunut katsorsarneqalernissamik aamma ikiuuttarput.
Kalaallinut arnanut aamma immikkoortortaqarpoq, Miteq, angerlarsimaffissaqanngilluinnarunik piffissap ilaanni najugaqarfigineqarsinnaasumik.
Naapiffimmik atuisut assigiinngiiaartorujussuupput. Angerlarsimaffeqanngitsoqarpoq, puiaasanik katersinermik inuussuteqartunik. Atornerluisoqarpoq. Kalaalleqarpoq, ilaatigooriarlutik suliffeqartartunik. Ilarpaalussui ikiorsiissutinik pisartagaqarput. Ilaat aqqusinermi najugaqarput, nalaasarfinnilu nalaatsornerinnakkut iluatsinneqartuni sinittarlutik. Allat namminerisaminnik ineqarput.
Naapiffimmut aqutsisunngorlaaq, Savalimmiormiu Andreas Dalsgaard, oqaluttuarpoq, kalaallit ilarpassuinut kinaassutsimut uppernarsaatinik pissarsiniartarneq ajornartorsiutaasorujussuusoq. Aningaaserivimmi kontomik pilersitsisinnaassagaanni isumaginninnermilu ikiorsiissutinik pisartagaqarsinnassagaanni kuisinnermut allagartaq assigisaalluunniit pisariaqarput. Tamakkualu Kalaallit Nunaannit pissarsiariniarnerat ajornakusoorsinnaavoq.
- Kuisinnermut allagartamik nassinneqarsinnaassagaanni 150 koruuninik akeqarpoq, imaluunniit passi 750 koruuninik akeqarluni. Ilarpassui taama aningaasaateqartigisanngillat. Akiliisariaqartarnerat ingasappoq. Nuannariinnarlugumi kuisinnermut allagartamik pisariaqartitsisanngillat. Aningaaseriviit kontomik pilersitsisinnaanissamut pappiaranik originalinik piumasaqartarput, Andreas Dalsgaard oqaluttuarpoq.
Imminut ikiorsinnaanngornissamut ikiuunneq
Isumagisassatigut isumaginninnikkullu ajornartorsiutit tamakkua tamaasa pillugit kalaallit Danmarkimiittut Kofoeds Skolemit ikiorneqarsinnaapput.
- Oqaasinnaarput tassaavoq imminut ikiorsinnaalernissamut ikiorsiineq. Taamaammat nerisinnaassagaanni nammineerluni iliuuseqaqqaartariaqarpoq, assersuutigalugu naternik asaalluni imaluunniit tunisassiorfitsinni sulilluni, qinnernik rawlplugsinillu poortuisarfitsinni. Kisianni aqqusinermit iseraanni atugarliortorujussuugaannilu ikiuuttarpugut. Kinaluunniit kaalluni innassanngilaq, Andreas Dalsgaard oqarpoq.
Fødevarebanken sisamanngornerit tamaasa nerisassanik pisiniarfissuarnit kasiilerneqarsimasunik Kofoeds Skolemut aggiussisarpoq. Taava Naapiffimmi atuartut sulisut peqatigalugit nerisassanik akeqanngitsumik pissarsiaminnik nerisassiortarput.
- Inuit ataatsimooqatigiiffimmut tunniussisinnaanerminnik misigisimanissaat pingaartuuvoq. Nerisassioruit inuit allat qulit nerisinnaapput. Aamma perusuersartarfimmi eqqiaaguit torersunngorlunilu nuannersunngorsinnaavoq. Pineqartut susinnaanerannik isiginninniartarpugut. Aamma nerrivimmut puugutalersuiinnarsinnaaneq pineqarpoq, Andreas Dalsgaard oqarpoq.
Taassumunnga Naapiffiup angerlarsimaffippalaartuunissaa pingaartuuvoq.
- Eqqissisimaartarfiussaaq. Ulluinnarni qimaaffik, kalaaleqatinik allanik peqateqarfiusinnaasoq, nammineq oqaatsinik atuiffiusinnaasoq tikilluaqqusaasutullu misigiffiusinnaasoq. Sumiiffik manna nuannaraara inuillu takkuttartut nuannaralugit, Naapiffimmut aqutsisunngorlaaq 32-nik ukiulik, nuannarineqarluartoq, oqarpoq. Pingaartumik panertunik arferillu neqaanik nassarluni Savalimmiunit angerlaraangami nuannarineqartarpoq. Taava nuannattoqartarpoq.
Atugarliortunut eqqissisimaarfik
Kofoeds Skolep pisortaa, Robert Olsen, oqaluttuarpoq, kalaallit atuartut atuartut 10 procentiisa missilioraat. Atuarfik nunarsuarmit tamarmeersunik inoqartarpoq, inuiannik assigiinngitsunik 100-t missaanniittunik. Tamarmik inuupput, suliffeqarnerup avataaniittut aamma/imaluunniit isumaginninnikkut ajornartorsiuteqartut.
- Ukiumut inuit 3500-4000-it atuarfitsinnut orniguttarput. Sannavitsinni aqqaneq-marlunni inunnik 400-600-nik ullormut orniguttoqartarpoq. Inuit peqataanissaat uagutsinnut pingaartorujussuuvoq. Sulisinnaaneq assigiinngiiaartorujussuuvoq. Tamanna akuerisarparput. Kisianni peqataanissaq pingaaruteqarpoq, oqarpoq.
- Kalaallinik sullitaqarneq 1970-ikkunni aallartissimavarput, Christianshavns Torvimi kalaalerpassuaqartarmat ernguttunik. Naapiffik taamaalilluni aallartippoq. Inunnik naqqarpiaaniit ikiuuttarpugut, ulluinnarni inuunerannik kivitsisarluta aamma qallunaatut ilinniarnissaannik, ikiorsissutinik pisartagaqalernissaannik initaarniarnissaannillu ikiortarlugit. Suliffeqalernissaannillu.
- Inuit aanngajaarniutinik, immiaaqqanik ikiaroornartumillu annertoorujussuarmik atuisuunermikkut tarnikkut ajornartorsiutinik sorsugassaqartarput. Inuit kivittarpavut aallaaveqalersittarlugillu imerfiginngisaannik, kisiannili allanik ataatsimooqateqarfigisaannik.
- Naapiffik illoqarfeerannguuvoq. Isumaginninnikkut atugarliortunut kisimiillutik angerlarsimaannartussaagaluartunut imaluunniit aqqusinermeerusaaginnartussagaluartunut eqqissisimaariartortarfik, Robert Olsen oqarpoq.
Aviisi AG uani pisiariuk: