Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Amagerimi kalaallit illoqarfeeraat

Nerisinnaassagaanni sulisariaqarpoq, tassaavoq Kofoeds Skolemi isumalioriaaseq. Tassani kalaallinut immikkut ittumik naapittarfeqarpoq, Naapiffik. Københavnimi isumaginninnikkut aarlerinartorsiortunut immikkut angerlarsimaffik, nunaqqatinik naapitsiviusinnaasoq.

Nuka Naapiffiup noqartilianik erinnanik kalaallisuunik appisimaarnermik nuannarisaqarluarpoq.

Nalliuttorsiornermi sassaalliutigineqartut tassaapput kapisilik pujuugaq, siuleqqiutitut, nersussuup neqqarinnersaa oksemørbrad, pingaarnertut, kiisalu chokolademousse kinguleqqiutitut. Kofoeds Skolemiittut tamarmik – sulisut ilinniartullu – Kofoeds Skolep Kunngissakkut isumaginninnermut nersornaasiuttagaannik koruunit millionip affaanik aningaasartaqartumik qanittukkut nersornaaserneqarnera nalliuttorsiutigaat.

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq

Allaaserisaq una aviisimit AG-mit tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Christian Schulttz Lorentzenmit toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 40 sianerfigiuk imaluunniit mail adm@sermitsiaq.gl allaffigalugu

Nereqatigiinneq akeqanngilaq. Ulluinnarnili taamaanngikkaluarpoq. Tamatumani atuarfimmi atuartut – isumaginninnikkut sullitat Kofoeds Skolemi taaneqartarnerattut – neriniarunik ”Kofoed-dollars”-inik akiliuteqartussaasarput.

Malittarisassat taamaapput. Iluarusunniaraanni iliuuseqartariaqarpoq. Assersuutigalugu unnukkorsiutinik nerissagaanni sannavimmi tunisassiorfiusumi minnerpaamik akunnermi ataatsimi sulisimanissaq piumasarineqarpoq. Aamma eqqiaanermik, nerisassiornermik, ilinniagassalerinermik imaluunniit sannavimmi sulinermik tapersiissuteqartoqarsinnaavoq, sannavimmilu marrianik atisanilluunniit suliaqartoqartarpoq. Imaluunniit Kofoeds Skolemi pisiniarfiit ilaannik nakkutilliisoqarsinnaavoq. Taava uppernarsaammik nalillimmik, ”Kofoed-dollars”-imik taaneqartartumik, nerisassanut akiliutitut atorneqartussamik pissarsisoqartarpoq.

Kofoeds Skole Københavnimi Amagerimiittoq pulaarpara. Kofoeds Skole Nuummi, Aalborgimi Aarhusimilu aamma immikkoortortaqarfeqarpoq. Europallu kangiani sumiiffippassuarni atuarfinnik assingusunik pilersitsinisssamut suliniuteqarsimalluni.

Ado Josvassen, qalipaasutut ilinniarsimasoq, siusinnaartumik sulisinnaajunnaarnersiutilik, Narsameersoq:

- Kofoeds Skole tassaavoq angerlarsimaffimma aappaa. Maanngarnissara nuannaraara, inunnik nunanit assigiinngitsorpassuarneersunik oqaloqateqarsinnaagama. Atuarfimmi akupunkturimik katsorsarneqartarpunga. Tamanna uippakajaarninnut aamma imerusunninnut pujortarusunninnillu iluaqutaasarpoq, Ado Josvassen qungujorujussuarluni oqaluttuarpoq. Qungujulajuaannarpoq inussiarnerpaseqalunilu.

- Imerajuttuuvunga imerunnaarsimasoq. Nakkaattooqqinnissaq mianersuuttuartariaqarpoq. Qaammatini kingullerni pingasuni imersimanngilanga. Sapaatip-akunneranut marloriarlunga antabusitortarpunga peqqinnartumillu inuuniarsaralunga. Aalisakkat panertut, naatitat savaaqqallu niaqui nerisarpakka. Siornatigut inuunerisimasannut pisuusutut misigisimasorujussuuvunga. Kisianni maanna oqartalerpunga: Pereersut pereerput. Allat oqaluttuuttarpakka imerajuttuugaluarluni ingerlariaqqittoqarsinnaasoq.

Ado Josvassen amernik mersortarfimmi sulisarpoq. Eqqiaasarpoq Kofoeds Skolellu angallataanik paarsisarsimagaluarluni. Tunisassiornermik sannavimmi naapippara, tassanilu qinnernik rawlplugsinillu poortuivoq atuartunik allanik peqateqarluni. ”Mianersorit, Ado qinngasaarisarpoq,” tunisassiornermik sannavimmi allagartami allassimasoqarpoq.

Ado Josvassen

Sumiiffik ukiunik 100-ngajannik pisoqaassusilik atuarfiuvoq immikkuullarissoq, inuiaqatigiinni ajattukkat, angerlarsimaffeqanngitsut, suliffissaaleqisut, atornerluisut, tarnikkut mianernassuseqartut allallu immikkut ittunik ajornartorsiutillit toqqissisimanermik pissarsivigisinnaasaat iliuuserisinnaasaminnullu akuersaarfigineqarsinnaasaat.

Palasip ikiortaa H.C. Kofoed Christians Kirkep ilagiinnut isumaginninnikkut suliniarnerata ilaattut atuarfimmik 1928-mi pilersitsisuuvoq. Tamatumani isumassarsiaq tassaavoq sulilu tassaalluni inuit isumaginninnikkut inuttullu ajornartorsiuteqartut piginnaasaqalernissamut, suliaqarnissamut, nerisassanik tunineqarnissamut allanillu assingusumik atugaqartunik naapisimaqateqarnissamut periarfissinneqarfigisinnaasaat.

Kalaallisut nipilersorpalaaq

Nyrnberggademmi kalaallit erfalasuat kalaallit naapittarfiannut aqqutissiuussisuuvoq.

Thor Petersen, nipilersortartoq, ilinniartitsisoq, umiartortoq, Paamiuneersoq:

- Arnanik assigiinngitsunik sisamanik inooqateqarsimavunga pingasunillu meeraqarlunga. Avikkama imertalersimavunga. Kisianni ernutartaarama imerunnaarpunga. Aatartik aalakoortorujussuusoq takunnginniassammassuk.

- Ilinniartitsisutut pitsaasumik ilinniagaqarsimavunga pitsaasunillu suliffeqarsimallunga nipilersortartutut, ilinniartitsisutut umiartortutullu. Enok Poulsenip nipilersoqatigiivini tumerparpaartuusimavunga, nuusiamik immiussisimallunga radiomilu nipilersorneq pillugu aallakaatitassiortarsimallunga.

- Kisianni siornatigut artorsaatit pissutigalugit ukiut marluk matuma siorna nakkaalluinnarpunga. Najaga naalungiarsuulluni siniffimmit nakkarluni toqusoq takusimavara, aamma ipisunik ajunaarnernik nuanniitsunillu allanik misigisaqarsimavunga. Sakkortuumik inuuneqarsimavunga.

- 1997-imi Kofoeds Skolemeeqqaarpunga, Christianiami najugaqarlunga. Taamani nipilersoqatigeeqarpugut. Nipilersornermik sullivik atortorujussuusimavara nipilersoqatigiinnillu nutaanik pilersitsinissamik pilersaaruteqarlunga.

- Maani atuarfimmi spaniamiusut pikkorissarneq pitsaalluinnartoq aamma nuannaarutigisimavara. Maanna oqalutsitut aallartissimavunga neriuutigalugulu suliffeqarfinnut assigiinngitsunut sullissisinnaassallunga. Kalaallisut oqalutsinik pikkorissunik atorfissaqartitsisoqarpoq, Thor Petersen oqarpoq.

Thor Petersen

Inuit amerlanerit kantiinamit ullormut sassaalliutinik neripput. Marlussuit tv-iimik isiginnaartarfimmi fjernsynerput. Taakku kalaallisut oqaloqatigeerujoorput. Nunaqqatinik naapisimasaqarneq namminerlu oqaaserisat atorlugit oqalunneq pingaaruteqartorujussuusut, oqarput.

Isersimaartarfimmi qajaq kusanartoq annoraaminermik qernertumik sanaajusoq nivingavoq. Arnamit mersorneqarsimasoq, angutit ilaat oqaluttuarpoq. Immaqa taamaammat kamiit nalliuttorsiutit qaqortut illugiit qaannamut inissinneqarsimapput.

Iikkami qilaatinik nammineq sanaanik aamma nivingasoqarpoq qimminik qimuttunik qalipagarujussuaq ilanngullugu.

Kofoeds Skolemi amernik mersortoqarsinnaavoq allanillu assassortoqarsinnaalluni. Naapiffimmi marlussunnik siniffeqarpoq, angerlarsimaffeqanngitsutut imaluunniit aalakoorpallaartutut akunnialunni siniffigineqarsinaasunik. Kuutsittakkamik uffarfeqarpoq. Qarasaasiaqarluni internettimut attavilinnik. Naapiffik bankortitsinernik, qallunaatut atuartitsinermik, naluttarfimmut nalukkiarnernik, atuarfiullu Sorøp ungasinngisaani eqqissisimaartarfimmut angalatitsinernik aaqqissuussisarpoq.

Naapiffik aamma arsaattartoqarpoq, angerlarsimaffeqanngitsunut isikkamik arsaannermi unammiuaartitsinermut peqataasartunik angusarissaartarsimasunillu.

Isumaginninnikkut maleruagassarpassuit

Inunnik isumaginninnermi siunnersortit sulisullu allat sulilersitsiniaarnermi, piginnaanngorsaqqiinermi aningaasanngorlugillu ikiorsiissutinik pisartagaqarnermi maleruagassarpassuarnik ikiuuttarput. Taakkua kalaallinut atuisunut inissamik, suliffissami imaluunniit sulilersitsiniaanissamik nassaarniartarput. Atornerluisunut katsorsarneqalernissamik aamma ikiuuttarput.

Kalaallinut arnanut aamma immikkoortortaqarpoq, Miteq, angerlarsimaffissaqanngilluinnarunik piffissap ilaanni najugaqarfigineqarsinnaasumik.

Naapiffimmik atuisut assigiinngiiaartorujussuupput. Angerlarsimaffeqanngitsoqarpoq, puiaasanik katersinermik inuussuteqartunik. Atornerluisoqarpoq. Kalaalleqarpoq, ilaatigooriarlutik suliffeqartartunik. Ilarpaalussui ikiorsiissutinik pisartagaqarput. Ilaat aqqusinermi najugaqarput, nalaasarfinnilu nalaatsornerinnakkut iluatsinneqartuni sinittarlutik. Allat namminerisaminnik ineqarput.

Naapiffimmut aqutsisunngorlaaq, Savalimmiormiu Andreas Dalsgaard, oqaluttuarpoq, kalaallit ilarpassuinut kinaassutsimut uppernarsaatinik pissarsiniartarneq ajornartorsiutaasorujussuusoq. Aningaaserivimmi kontomik pilersitsisinnaassagaanni isumaginninnermilu ikiorsiissutinik pisartagaqarsinnassagaanni kuisinnermut allagartaq assigisaalluunniit pisariaqarput. Tamakkualu Kalaallit Nunaannit pissarsiariniarnerat ajornakusoorsinnaavoq.

- Kuisinnermut allagartamik nassinneqarsinnaassagaanni 150 koruuninik akeqarpoq, imaluunniit passi 750 koruuninik akeqarluni. Ilarpassui taama aningaasaateqartigisanngillat. Akiliisariaqartarnerat ingasappoq. Nuannariinnarlugumi kuisinnermut allagartamik pisariaqartitsisanngillat. Aningaaseriviit kontomik pilersitsisinnaanissamut pappiaranik originalinik piumasaqartarput, Andreas Dalsgaard oqaluttuarpoq.

Imminut ikiorsinnaanngornissamut ikiuunneq

Isumagisassatigut isumaginninnikkullu ajornartorsiutit tamakkua tamaasa pillugit kalaallit Danmarkimiittut Kofoeds Skolemit ikiorneqarsinnaapput.

Aloqa Kielsen, eqqiaasuusimasoq inilerisuusimasorlu, Qaqortumeersoq:

- Ullut tamangajaasa akunnerni 5-6-ini Naapiffimmiittarpunga. Kalaallinik allanik oqaloqateqarnissaq nuannaraara. Tunisassiornermik sannavimmi sulisarpunga. Amernik mersortarfik atortarpara sapangaaqqerinermillu suliaqartarlunga, Aloqa Kielsen oqaluttuarpoq, Norgemilu qaqqanik qalipagaq kusanartoq, nammineq qalipassimasani, takutillugu.

Siornatigut Nordisk Kunstskolemi atuartuusimavoq. Tamatumali saniatigut eqqiaanermik suliaqarsimallouni inuuninilu tamangajaat Danmarkimi najugaqarsimalluni. Kalaallilllu angerlarsimaffeqanngitsut akornanni nammineq kajumissutsimik suliaqartutut sulisimallluni.

Aloqa Kielsen ilaatigooriaarluni sakkortuumik inuusarsimavoq.

- 1970-ikkunni 80-ikkunnilu hashimik ikiaroortorujussuusarsimavunga. Taamani qanoq ajoqutaatigisinnaanersoq ilisimanngilarput, oqaluttuarpoq, namminerlu kol aamma gigt pissutigalugit rollatoreqarluni ingerlasariaqartarluni.

Aloqa Kielsenip inuunermi aliasuutigisarujussuusimasaa tassaavoq meerartaarsinnaasimannginnini. Taamaammat imertalersimavoq. Kisianni ullumikkut inissiami pitsaasumi altanilimmi eqqissisimasumik inuuneqalersimavoq. Isaksenimit aappaluttumik kjoleqarluni arnaavoq kusanartoq. Oqaluttuarpoq, siornatigut angalasorujussuusarsimalluni Spaniamilu Caminoen pisuffigisimallugu.

- Kalaallit Nunaannut angalanissat uannut ajoraluartumik akisuallaarpoq. Kalaallit Nunaanni pinngortitaq nerisassallu maqaasisarpakka. Kalaallit tamaasa sapaassuarsiorluarnissaannik juullisiorluarnissaannillu kissaappakka, Aloqa Kielsen oqarpoq.

Aloqa Kielsen

- Oqaasinnaarput tassaavoq imminut ikiorsinnaalernissamut ikiorsiineq. Taamaammat nerisinnaassagaanni nammineerluni iliuuseqaqqaartariaqarpoq, assersuutigalugu naternik asaalluni imaluunniit tunisassiorfitsinni sulilluni, qinnernik rawlplugsinillu poortuisarfitsinni. Kisianni aqqusinermit iseraanni atugarliortorujussuugaannilu ikiuuttarpugut. Kinaluunniit kaalluni innassanngilaq, Andreas Dalsgaard oqarpoq.

Fødevarebanken sisamanngornerit tamaasa nerisassanik pisiniarfissuarnit kasiilerneqarsimasunik Kofoeds Skolemut aggiussisarpoq. Taava Naapiffimmi atuartut sulisut peqatigalugit nerisassanik akeqanngitsumik pissarsiaminnik nerisassiortarput.

- Inuit ataatsimooqatigiiffimmut tunniussisinnaanerminnik misigisimanissaat pingaartuuvoq. Nerisassioruit inuit allat qulit nerisinnaapput. Aamma perusuersartarfimmi eqqiaaguit torersunngorlunilu nuannersunngorsinnaavoq. Pineqartut susinnaanerannik isiginninniartarpugut. Aamma nerrivimmut puugutalersuiinnarsinnaaneq pineqarpoq, Andreas Dalsgaard oqarpoq.

Taassumunnga Naapiffiup angerlarsimaffippalaartuunissaa pingaartuuvoq.

- Eqqissisimaartarfiussaaq. Ulluinnarni qimaaffik, kalaaleqatinik allanik peqateqarfiusinnaasoq, nammineq oqaatsinik atuiffiusinnaasoq tikilluaqqusaasutullu misigiffiusinnaasoq. Sumiiffik manna nuannaraara inuillu takkuttartut nuannaralugit, Naapiffimmut aqutsisunngorlaaq 32-nik ukiulik, nuannarineqarluartoq, oqarpoq. Pingaartumik panertunik arferillu neqaanik nassarluni Savalimmiunit angerlaraangami nuannarineqartarpoq. Taava nuannattoqartarpoq.

Atugarliortunut eqqissisimaarfik

Kofoeds Skolep pisortaa, Robert Olsen, oqaluttuarpoq, kalaallit atuartut atuartut 10 procentiisa missilioraat. Atuarfik nunarsuarmit tamarmeersunik inoqartarpoq, inuiannik assigiinngitsunik 100-t missaanniittunik. Tamarmik inuupput, suliffeqarnerup avataaniittut aamma/imaluunniit isumaginninnikkut ajornartorsiuteqartut.

- Ukiumut inuit 3500-4000-it atuarfitsinnut orniguttarput. Sannavitsinni aqqaneq-marlunni inunnik 400-600-nik ullormut orniguttoqartarpoq. Inuit peqataanissaat uagutsinnut pingaartorujussuuvoq. Sulisinnaaneq assigiinngiiaartorujussuuvoq. Tamanna akuerisarparput. Kisianni peqataanissaq pingaaruteqarpoq, oqarpoq.

- Kalaallinik sullitaqarneq 1970-ikkunni aallartissimavarput, Christianshavns Torvimi kalaalerpassuaqartarmat ernguttunik. Naapiffik taamaalilluni aallartippoq. Inunnik naqqarpiaaniit ikiuuttarpugut, ulluinnarni inuunerannik kivitsisarluta aamma qallunaatut ilinniarnissaannik, ikiorsissutinik pisartagaqalernissaannik initaarniarnissaannillu ikiortarlugit. Suliffeqalernissaannillu.

- Inuit aanngajaarniutinik, immiaaqqanik ikiaroornartumillu annertoorujussuarmik atuisuunermikkut tarnikkut ajornartorsiutinik sorsugassaqartarput. Inuit kivittarpavut aallaaveqalersittarlugillu imerfiginngisaannik, kisiannili allanik ataatsimooqateqarfigisaannik.

- Naapiffik illoqarfeerannguuvoq. Isumaginninnikkut atugarliortunut kisimiillutik angerlarsimaannartussaagaluartunut imaluunniit aqqusinermeerusaaginnartussagaluartunut eqqissisimaariartortarfik, Robert Olsen oqarpoq.

Aviisi AG uani pisiariuk:

Powered by Labrador CMS