Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Aki-Matilda Høegh-Dam ulluni arfineq pingasuni peqatigalugu

Folketingimut ilaasortat inuusunnersaata Aki-Matilda Høegh-Damip oqaluttuaraa naalakkersuinermik suliaqartutut ullut najummassimaarnartut siulliit qanoq misigisimanerlugit. Stresserneq, Kim Kielsenimut qanimut attaveqarneq, ilaqutariit pizzatortut, kollegiami neqitorneq ajortunut spaghetti, ataatsimiititaliamilu inissisimaffissat pillugit ilungersorneq.

Folketingimut ilaasortat inuusunnersaattut tusagassiuutini sammineqarneq imaannaanngitsuuvoq.

Marlunngorneq juunip 25-at

Ullut ulapaarfiusut kingorna qasungama innajaarpunga. Family Guy isiginnaarpara, titartakkat soqutaasorsuunngitsut. Sinilersinnanga illalaarnissaq nuannarisarpara.

Aqqarngup missaani Socialdemokratimit nipangiussassamik sianerfigineqarpunga maanna partiit isumaqatigiissimasut. Socialdemokratinik naalakkersuisoqalissaagut. Tamannalu avammut nalunaarutigingajalerpaat.

Eqeerpunga oqarasuaatinni qarasaasiannilu tusagassiuutit misissulerlugit. Kalaallit Nunaat pillugu isumaqatigiissummi suut allassimanersut pissanngatigaara.

Ullut marlussuit tamatuma siornagut Nicolai Wammenimit aperineqarpunga Kalaallit Nunaat pillugu titarnerni marluk-pingasuni suut allassimatikkusunnerikka. Oqarpunga naligiinneq pingaartupilussuusoq Nunatsinnilu qallunaat akisussaaffii isiginiarneqarnerusariaqartut. Tassalumi isumaqatigiissummi allassimasut. Mettep (Frederiksen) tusagassiuutinut oqalunnerani malinnaavunga. Naggataagulli qarasaasiara tigumiarlugu sinilersimavunga.

Aqaguani ullaaralaakkut kollegiap Facebookiani allappunga: Pilluaritsi. Socialdemokratinik naalakkersuisoqalerpusi. Kollegiamiittut uteramik ilarpassui allapput: juhuuu! Ukini sisamani kollegiami najugaqarsimavunga, naalagaaffiit pissusiinik ilisimatusarninni. Regensen Københavnip qeqqani kollegiatoqaavoq ukiunik untritilikkaanik pisoqaassusilik, nuannersoq 9 kvadratmeterinik angisitigisumik namminerisannik ineeraqarlunga. Igaffik perusuersartarfillu ataatsimoorfigalugit.

Pingasunngorneq juunip 26-at

Siusissukkut Christiansborgiliarpunga, Mette Frederiksen naalakkersuinikkut nassuiaalluni, unnuami susoqarsimanersoq. Isumagissaarput. Socialdemokratit gruppiata ilassilluaqaanga.

Naalakkersuinermut tunngasut saniatigut Mette Frederiksen oqarpoq qineqqusaareernerup kingorna sulinngiffeqarnissaq anersaartorfeqarnissarlu eqqaamassagipput. Taamaallat uagut pinnata, Danmarkili tamaat. Taamaanngippat qasuallaassaqaagut. Isumaqarpunga eqqaasimmatigut ajunngilluinnartoq.

Mettep oqaatigaa pitsaanerusumik soraarnerussutisiaqalernissaq isumaqatigiissummi ilaanngitsoq. Pingaarteqaalini sorsuutiginiarlugulu.

Gruppimi ataatsimiinnermi nammineq oqaaseqanngilanga. Bertel Haarderip oqaasii iisimavakka. Ilaasortat inuusunnersaattut utoqqaanersaatullu TV2-mi peqataavugut. Haarder oqarpoq aatsaat pingaartupilussuarmik oqaasissaqaraanni oqartoqartariaqartoq. Naalakkersuinermik suliaqartutut oqaluinnartoqarsinnaanngilaq – oqalunniaannarluni.

Ilisimanngilara gruppip ataatsimiinnerani aalajangersimasunik inissaqarnersoq. Taamaattumik aallaqqaammut inginnissara qunugaara. Taavali Bjørn (Brandenborg) uattulli siullermik ilaasortaalersoq uattulli inuusutsigisoq oqarpoq: - Saninnut ingiinnarit. Taamaaliorpungalu. – Naalagaaffeqatigiit illersoqatigiittariaqarput, oqarpoq. Arnaa savalimmiormiuuvoq. – Nanumik taasarniarpakkit, oqarfigaara. – Taamaaliuinnarit, oqarpoq.

Arfineq marlunut Kim Kielsen Københavnimi Amerikamiut aallartitaqarfiani ataatsimiittoq ataatsimeeqatigissavara. Christiansborgimi naapissaagut. Suli allaffittaanngilanga taamaattumik naluara sumi issiassanerlunga. Pigaartuniit Tommyp neqeroorutigaa allaffini atorsinnaagipput.

Kimip qanoq innersunga aperaanga. Oqalutuuppara maannamut ajunngitsumik ingerlasunga. Kimip ammasumik oqarfigaanga nammineq uannit allaanerusumik taasisimalluni. Isumaqarpunga ajunngitsoq. Unneqqarissuunissaq pingaartippara. Nammineq oqarpunga, Naleqqamut nuulersaartunga tusatsiarneqarsimasoq. Siumumiiginnassaangali.

- Aap, tusatsiakkat uninngisaannarput, Kim oqarpoq. Folketingimullu iserama nuannaarpoq. Kimmilu ataatsimiinneq persuarsiorpalunngitsumik ingerlavoq akunnerullu affaata missaanik sivisussuseqarluni.

Angajoqqaakka anigalu Danmarkimiipput aasarsiortarfimmik attartorlutik. Aperaannga unnuerusunnersunga. Taava Nunatsinnut utertinnagu ataataga (Kim Høegh-Dam) ilassisinnaassavara.

Pizzatoqatigiippugut. Nuanneqaaq. Qasuvungali innajaarlungalu.

Sisamanngorneq juunip 27-at

Aatsaat ullup qeqqata missaani iterpunga timiga qasusimaqarluni. Pizzap sinneri nerivakka. Anigalu (Qarsoq Høegh-Dam) oqaloqatigalugu. Ataataga anaanama (Bitten Høegh-Damip) mittarfiliaatereersimavaa.

Anima marluliaatai affarmik ukiullit pinnguaqatigaakka. Madrassimi pilukappugut nuannisarluta.

Mette Dronningimeereersimasoq tv-kut takuara. Qasoqqaqaangali, taamaattumik nuannisartorsuunanga. KNR sianerpoq oqaloqatigalungalu. DR-imit tusagassiortoq Folketingimi ilaasortat inuusunnersaanik piviusulikkersaarusiorniartoq aamma sianerpoq.

Ualikkut tallimanut anaanaga aperaara kollegiamut ingerlassinnaaneraanga. Polleninik sapigaqarpunga, taamaattumik aasarsiortarfiup eqqaani ivikkat ajornartorsiutigalugit. Kiaqaaq.

Anaanama kollegiamut angerlaappaanga. Najugaqatit takoqqillugit nuanneqaaq. Folketingimut iseraluarama uannut taakkuupput. Peqatiginerat toqqissisimanartippara. Ineerara nuannareqaara, nillataarlunilu iseruminarpoq. Family Guy isiginnaarpara qulinullu innarlunga.

Tallimanngorneq juunip 28-at

Tallimannguinnartoq iterpunga. Flemmingip (Møller Mortensenip) gruppimi siulittaasunngortussap mailerfigaanga ataatsimiititaliani sorlerni ilaasortaarusunnersunga tusarusullugu. Uffarpunga, yoghurtitorlunga bananilimmik, mannilerlugu iffiartorlunga qanorlu akissanerlugu eqqarsaatigalugu.

Arfineq pingasunut Flemming ataatsimeeqatigaara. Oqarfigaara tamaasa piumagikka. Isumaginninnermut ataatsimiititaliaq soqutigeqaara. Kisianni Danmark pineqarnerugunarpoq. Taava Kalaallit Nunaat pillugu ataatsimiititaliaq, nunanut allanut politikkimut ataatsimiititaliaq, illersornissamut ataatsimiititaliaq, inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq Issittumilu aallartitaaneq nutaajusoq sunillu imaqarnersoq ilisimaqqissaarneqanngitsoq qinnutigaakka.

Flemming allaffimmini nannup niaquanik kiffiakkamik peqarpoq Knud Rasmussen assiutigalugu.

Flemming Kalaallit Nunaannik soqutigisaqarpoq siusinnerusukkullu Kalaallit Nunaat pillugu ataatsimiititaliami ilaasortaasimalluni.

Aqqanernut gruppi ataatsimiissaaq. Tamanna sioqqullugu gruppimi ilaasortat allat ilaat kaffisoqatigaakka.

Flemming gruppimi siulittaasutut toqqarneqarpoq Jesperilu (Petersen) naalakkersuinikkut oqaaseqartartutut. Tamarmik ersaattaapput. Suut tamarmik siumoortumik isumaqatigiissutaasimapput akunnerullu affaannaanik sivisussuseqarluni.

Ataatsimut Snaptingemi ullup qeqqaasiorneq. Aaja Chemnitz Larsenip sulisui marluk naapippakka. Aperaannga issiaqatigerisunnginnerikka. Tordenskjoldsgademi inissara nutaaq polleninillu sapigaqarneq oqaluuserilaarpavut.

Annertuumik IT-mik ajornartorsiuteqarlunga servicecenteriliarpunga. Kingornagut angut Tordenskjoldsgademi initaassannik Folketingimi ilaasortanut inigitinneqartumik takusaatitsissaaq. Inissiaavoq ajunngilluinnartoq quleriittoq marlussunnik initalik, wcqarlunilu igaffeqartoq. Naammagisimaaqaara. Nuannerpoq kollegiami ineeqqannit anginerujussuummat.

Folketingimi sulisut ilaat oqaloqatigaara, sulisussannut atorfininnermut isumaqatigiissutit qanoq innersut. Ilaasortat tamarmik qaammammut 150.000 koruuninik sulisuminnut akiliutissanik pissarsisarput. Allatsitut atorfik saqqummiutereersimavara. Marluk-pingasunik sulisoqarnissara naatsorsuutigaara ilinniartumillu ataatsimik. Qinnuteqaatit ajunngilluinnartut arlaqartut tigusimavakka. Aamma qaffasissumik ilinniarsimasumik atorfinitsitsissaanga. Naluaralu suli kinaassanersoq. Qaffasissunik piumasaqarpunga. Inuit eqqoqqissaartuusariaqarput.

Unnukkut ikinngutiga Ayoe naapissavara. Letz Sushimi nerissaagut. Arnaannaalluta unnussiorluarpugut. Inuusuttuaqqatut misigigisimaqqilaarpunga. Atisat, angutaatit assigisaallu pillugit oqaloqatigiippugut. Politikki naamik!

Tassanngaannaq eqqasuuteqalerpunga, aaqqitassarpassuuppummi. Qulinut angerlarpunga. Pissutsit eqqarsaatigaakka. Titartaavunga eqqarsaatikka titartarniarsagalugit. Imminut isornartorsiorpunga, eqqarsaatigalugu suut tamarmik naammaginartumik ingerlanersut.

Arfininngorneq juunip 29-at

Qulingiluat tungaanut sinippunga. Flemming, Jesper Mettelu allaffigisarlugit. Kim Kielsen oqarasuaatikkut oqaloqatigaara. Susoqarsimanera pillugu siulittaasup paasitinnissaa pisussaaffittut misigisimavara, aperaaralu qulequttat assigiinngitsut qanoq isumaqarfiginerai. Qanoq iliulersaarnersunga oqaluttuuppara. Partiimit tapersersorneqarusullunga uppernassuseqarusuppunga.

Ineerara støvsugerpara, kollegiami ullaakkorsiorlungalu ullup qeqqasiorlunga. Unnukkut kollegiami Lindebaleqassaaq. Tassalu ileqquusumik Regensenimi nalliuttorsiorneq takusuunik kjuuleqarluni, lancier qitillugu aalakkullutalu. Kusanartunik atisalerpunga siggukkalu tanillugit. Nalliuttorsiorianngilangali. Angutaatigami Kuno (Fencker) mittarfimmi aasussaavara.

Nuummi Ilisimatusarfimmi ilinniarpoq. Ukiuni pingasuni ungasianiit peerariissimavugut. Immitsinnut inissaqartippugut ilaannikkuinnarlu takusarnerput sungiussimallutigu. Takoqqilluta nuanneqaaq. Metromik angerlaqatigiippugut, falafelimik pisiniarluta. Nuanneqaaq. Aammali unnoqaaq. Taamaattumik kollegiamut innariartorpugut.

Sapaat juunip 30-at

Ulloq eqqissisimanartoq. Titartaavunga eqqarsaatikka mind mappimut titartarlugit. Eqqasuppunga. Suut tamarmik nutaajullutillu sungiusimananngillat. Saamerliuniat qinersinermi kattuffiani ullaakkut ataatsimiittoqassaaq ataatsimiititaliani inissat agguaanneqarlutik. Susoqarsinnaanera takorloorniarsaraara piareersarlungalu.

Ataasinngorneq juulip 1-at

Saamerliuniat qinersinermi kattuffiani ataatsimiittoqarpoq. Siumumit aallartitatut takuppunga. Ataatsimiititaliani inissarpassuit saamerliuniat talerperliuniallu akornanni agguaanneqartussat allattugaatigaavut. Suliaq annertuvoq.

Kissaatikka tamangajaasa pivakka. Illersornissamut ataatsimiititaliami, inatsiseqarnermut ataatsimiititaliami, Issittumi aallartitani ilaasortanngorpunga, nunanut allanut polikkeqarnermut ataatsimiititaliani sinniisussaallunga Kalaallillu Nunaat pillugu ataatsimiititaliami siulittaasunngorlunga. Isumaqatigiippugut ukiuni marlunni siullerni siulittaasooqqaassasunga. Kingorna ukiuni marlunni Aaja Chemnitz Larsen siulittaasuussaaq. Aajap tamanna naammaginnilaa. Isumaqarpungali naapertuuttoq.

Unnukkut Kunolu Tivoliliarpugut. Folketingimi ilasortatut frikorteqarpunga. Nuannisaqaagut. Tivolimi food hallimi nerivugut.

Marlunngorneq juulip 2-at

Aqqanernut Mogens Jensen nunalerinermut, inuussutissanut, aalisarnermut nunanillu avannarlernik suleqateqarnermi ministeriusoq nuannersumik ataatsimeeqatigaara. Ilisarineruniarlunga qaaqqusimavaanga.

Ullup qeqqanut Martha Abelsen qallersugartoqatigaara. Isumaginninnermut ministeri nutaaq ataatsimeeqatiginiarlugu illoqarfimmiippoq. Isumaginninnerup iluani Danmarkip Kalaallit Nunaat qanoq tapersersorsinnaaneraa oqaluuseraarput, ingammillu Tasiilami ajornartorsiutini. Oqarpunga najugaqartut ilinniartinnissaat pingaartuusoq. Ikiuinerlu ataavartuusariaqartoq. Tassaannaassanngillat inuit tikittut aallaqqipallattullu. Qanoq pitsaasumik ikiuisoqarsinnaanersoq Røde Kors assersuutissaqqippoq.

Ataatsimut tarnip pissusaanik ilinniarsimasoq Judy naapittussaavara. Qangali oqaloqatigaara. Eqqasuuteqarnerup qanoq iliuuseqarfiginissaanut pikkorippoq coachiullunilu pikkorissoq. Qarasaq qanoq ittuunersoq nassuarluartarpaa. Unneqqariffigisinnaavara inunnullu allanut oqaatigisanngisannik oqaluttuussinnaallugu.

Løbehjulit sukkasuut ilaat atorlugu Christiansborgimut uterpunga. Tassani Kalaallit Nunaat pillugu ataatsimiititaliami siulittaasuunerup avinnera pillugu KNRimit apersorneqarpunga. Tusagassiortut allat marlussuit aamma ataatsimeeqatigaakka.

Unnuami pingasunut Kunolu mittarfiliarpugut. Alanyamut Spies aqqutigalugu angalanissamik taamaatitsisut bilitsiinik pisisimavugut. Qilanaaqaanga. Sapaatit akunnerata missaanni qasuersarnissara pisariaqartippara.

Powered by Labrador CMS