Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Aajap oqaatigiuminaatsoq Folketingip oqaluttarfianit oqaatigaa
Paquminartorpassuit oqaluuserisalereerpagut, kisianni nunassittarnerup pissusia oqaluuserissallugu qunugaarput.
Inuit Ataqatigiit folketingimut ilaasortaatitaat, Aaja Chemnitz Larsen, sisamanngornermi unnukkut oktobarip arfineq-pingajuanni Folketingip ammaanersiorneqarnerani piffissaq kingulleq atorlugu oqalugiaatissani pilersaarutaasoq allanngoramiuk qaartussiamut pivoq.
Aaja Chemnitz Larsenip oqalugiaatini nunasittarneq pillugu immikkoortumik ilassuteqarfigaa:
– Uanga nammineerlunga isumaqarpunga sumiiffinni 71-ini najugaqarnerit ullutsinni ikilisarneqassasut. Illoqarfiit ineriartortinneqassapput. Nunaqarfiit ingerlalluartut ataannassapput nunaqarfiillu allat pissusissamisoortumik matuneqassallutik taamaaliornermilu inuit qajassuussilluta illoqarfinnut nuutsitissavagut. (Aaja Chemnitz Larsenip oqalugiaataa tamakkiisoq quppernernitsinni oqalliffiusuniippoq, aaqq.)
– Taamaaliornitsinnili atugarissaarnerunissaq qulakkiissavarput, Aaja Chemnitz Larsenip oqariartuutaani assortuussutaasumi oqariartuut taanna pingaarneruvoq.
– Nunaqarfiit ilaat pissusissamisoortumik matuneqarnissaannik oqarnerit qanoq paasineqassava?
– Oqaatsini tassani Moriusaq eqqarsaatigaara, Aaja Chemnitz Larsen Sermitsiamut taama oqarpoq.
Moriusaq 1963-imi nunaqarfittut tunngavilerneqarpoq, 1970-ikkunnilu nunaqarfik 100-nik innuttaasoqarpoq. Sumiiffimmi piniarluartoqaraluartoq inuit avannamut 75 kilometerisut ungasissusilimmut Qaanaamut nutsilerput, 2009-llu naanerani innuttaasut marluinnanngorput. 2010-mi septembarimi innuttaasoq kingulleq aallarpoq, Moriusarlu nunaqarfittut atorunnaarpoq.
Nutseriartuaarneq Moriusamik naggataatigut matutitsisoq, nuna tamakkerlugu annikilliartunngitsumik suli ingerlavoq.
– Ukiuni tallimani nunaqarfinni innuttaasut 500-nit amerlanerusut illoqarfinnut nutserput, Aaja Chemnitz Larsen oqarpoq.
Naatsorsueqqissaartarfiup kisitsisaataasa kingulliit ineriartorneq uppernarsarpaat:
1. juuli 2015-imi innuttaasut 7.677-it nunaqarfinni najugaqarput
1. juuli 2020-mi innuttaasut amerlassusaat 7.165-inut ikileriarput
Nunaqarfiillu 54-it sinneruttut angissutsimikkut assigiinngitsorujussuupput: Nunaqarfimmi mittarfeqarfiusumi Kangerlussuarmi 508-nik innuttaasulimmit aalisartut piniartullu nunaqarfiannut Kangerlummut 12-inik innuttaasulimmut.
– Nunaqarfiit ukiumut innuttaasuminnik 100-nik annaasaqartarlutik ineriartorneranni atugarissaarnitta attanneqarnissaa ineriartortinnissaalu ajornakusoortorujussuanngussaaq. Aamma kommunefogedeqarnermut tunngatillugu, ukiorpassuarni suliniuteqaraluarluta politiinut sinniisussani nunaqarfinni arfinilinni suli amigaateqarpugut. Taamaammat Nunatsinni pitsaanerusumik atugaqarnissarput qulakkeerniarlugu, sumiiffinnut ikinnerusunut katersuunnissarput pisariaqartoq isumaqarpunga, Aaja Chemnitz Larsen oqarpoq.
IA-p folketingimut ilaasortaatitaata nunatsinni nunaqarfiit minnerpaat Kangerluk amerlanngitsunik innuttaasulik tikkuarpaa.
– Inuiaqatigiit 12-inik innuttaqartut naatsorsuutigisaminnik atugarissaarneq attassinnaaneraat aperissalluni inissaminiippoq.
– Kisianni taakku inuit sumi najugaqarnissartik namminneq akisussaaffiginngilaat?
– Ilumut, kisianni aamma angajoqqaat meeqqaminnik peroriartornermut periarfissat pitsaanerpaat qulakkiissallugit akisussaaffeqarput. Pisinnaatitaaffinnut – imaluunniit taakkuninnga amigaateqarnermut tunngavoq. Inuiaqatigiinni annertuumik assigiinngissuseqartoqarlunilu equngasoqarpoq, sumiluunniit najugaqaraluarutta periarfissagut assigiinngillat. Taamaattumik nunaqarfinni inukilliartuinnartuni peqqissuseq, ilinniarneq isumaginninnikkullu sullinneqarneq oqallisigisariaqarparput. Inuiaqatigiit ataatsimut isigalugu ineriartornerannut atatillugu aaqqinneqarsinnaanngitsunut, Folketingimi suliassarpassuarnut ilaammat akuliuppunga. Sammivinnit amerlasuutigut oqallinnikkut sumiiffinnut ikinnerusunut katersuunnitsigut atugarissaarnermik qaffasinnerusumik neriorsuisinnaasugut isumaqarpunga.
Oqallinneq pisariaqartoq
Aaja Chemnitz Larsenip sisamanngormat kingullermik sammisamut eqqissiviilliortitsisinnaasumik oqaaseqarnini ilisimavaa.
Qisuariarnerillu tassuuguinnaq takkupput; partiimini siulittaasuanit Múte B. Egedemit politikeriniillu allanit, taakku nunaqarfinnik matusinissamik eqqarsarnerit tamaasa akerlilerpaat.
1960-ikkunni innuttaasut eqiterunneqarnerat pinngitsaaliissummillu nuutsinneqarnerat suli anniaataavoq, amerlanerillu oqaluuserinissaa ajornakusoortippaat.
Nunasittarnerup pissusia oqaatigigaanni tassuuguinnavik G-60, nunaqarfinnik matusinerit Qullissallu akissutigineqartarput.
Oqallinnerlu taanna matuneqartarpoq.
Kisianni amerliartuinnartut oqallisigilersinnaaleriartoraat erserpoq.
Meeqqat illersuisuata, utoqqaat illersuisuata inuillu innarluutillit illersuisuata ukiuni makkunani nunaqarfinni inuuneq isornartorsiortumik misissuiffigaat. Kingullermik inuit innarluutillit illersuisuata Qaanaamut angalanermit nalunaarusiamini, Nunatta ukiut 40-t matuma siorna isumaginnittoqarfiup akisussaaffigilernerata kingorna, nunarsuarmi nunaqarfiit avannarpasinnerpaanni Sioarapalummi pissutsit sakkortuumik isornartorsiorpai.
– Aap, nunaqarfiit inuerutsikkiartornissaannik oqaaseqarneq nuanninngilaq, kisianni oqanngilanga nunaqarfiit pinngitsaaliissummik matuneqassasut, imaluunniit inuit pinngitsaalillugit nuutsinneqassasut. Nunaqarfippassuit tikinnikuuakka, aammalu inuit nunaqarfimminnik ingerlatsiniarlutik pisarialimmik piumassusermik anersaaqartut ataqqisorujussuuakka. G-60 politikianik atuutsitsinianngilluinnarpunga. Akerlianik nunasisarnerup pissusianut tunngatillugu siunissami atugarissaarnermik pitsaanerusumik qulakkeerinninnissamut periarfissatsinnik oqallinneq ajornakusoortoq ingerlattariaqaripput oqaatigaara, Aaja Chemnitz Larsen oqarpoq.
– Folketingimi ammaanersiortoqarnerani oqallinnermi ilanngussappit malitsigisaanik oqallinnermit qanoq ilikkagaqarpit?
– Tamatuma kingorna Inuit Ataqatigiit siulersuisuunerini arfininngornermi unnukkut siunnersuutima oqaluuserineqarnissaa kissaatigaara, nunaqarfiit siunissaa pillugu partiitsinni tunngaviusumik aalajangiiffigineqarnissaanik imaqarmat. Aammattaaq Folketingimi oqalugiarnera sioqqullugu ataatsimiinneq piumasarisariaqarsimagaluarneriga oqaluuserineqarsinnaavoq. Tamanna uanga aamma ilinniutigaara. Kisianni siunissami atugarissaarneq nunasisarnermilu pissutsit pillugit oqallinnermik ujartuinera peqqissimissutiginngilara. Tassami inuiaqatigiittut uangalu Folketingimi sinaakkutinik pilersitsinissatsinnut pingaaruteqarluinnarpoq, inuttut kingornussat nuanninngitsut taamaatinneqarniassammata, Aaja Chemnitz Larsen oqarpoq.
Aviisi Sermitsiaq uani pisiariuk: