Aalisarneq pillugu apersuineq: Nunatta karsianut isaatitsineq pingaarnerpaavoq
Nunatsinni aalisarneq pillugu Sulisitsisut apersuipput. Aalisarnermi nunatta karsianut sapinngisamik isertitaqarnerpaanissaq, aperineqartut amerlanerit isumaqarput, inuussutissarsiutillu amerlanerpaanik suliassaqartinnissaat pingaarnerpaasoq ikinnerusut isumaqarlutik.
Sulisitsisut Facebookimi gruppimi 4.000-nit malinnaavigineqartumi ”Nunatsinni aalisarneq pigiinnartigu/Bevar Grønlands fiskeri”-m i aalisarneq qanoq isumaqarfigineraat aamma aalisarnermut inatsimmut nutaamut qanoq naatsorsuuteqarnersut pillugit apersuivoq.
- Aalisarneq inuiaqatigiinnut aningaasarsiussasoq ukkatarineqarnerulerpasippoq, aammalu suliffissanik pilersitsisarnerata pingaaruteqarnera, apersuinerup inernera pillugu, Sulisitsisuni pisortaq Christian Keldsen oqarpoq.
Aalisarneq inuiaqatigiinnut sapinngisamik aningaasarsiussasoq, aperineqartut affaannit amerlanerulaartut isumaqarput, akerlianik aalisarneq sapinngisamik amerlanerpaanik suliffissaqartitsissasoq 43 procentit isumaqarlutik.
Paggatassiilluni aalisarneq imaluunniit ataasiakkaanut pisassiisarneq
Pisasseeriaaseq sorleq pitsaanerunersoq pillugu isumaqatigiinngitsoqarpoq, kisianni inunnut ataasiakkaanut pisassiissutit tunineqarsinnaasut pitsaanerusut pingajorarterutaat isumaqarput, 20 procentiinnaat paggatassiinikkut aalisarneq pitsaanerusutut isumaqarfigaat. Nunatsinni kinguppanniarnermi ataasiakkaanut pisassiissutit (IOK) atorlugit aqunneqarput, sinerissap qanittuani Qeqertarsuup Tunuani, Uummannami Upernavimmilu pisassiissutit paggatassiinikkut aqunneqarlutik.
Sisamararterutaannit amerlanerusut aalisarnerup sunniuteqarnerusumik ingerlanneqarnissaanik isumaqarput.
Aalisarnermut inatsisip nutaap qanoq kinguneqarumaarneranut naatsorsuutit pitsaanerupput. Kisianni aperineqartut 37 procentiisa aalisartut ilaasa inatsit nutaap pissutigalugu suliffimminnik annaasaqarnissaat ernumanartoqartippaat. Aalisarneq pillugu Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaani, aalisarnermut inatsimmik suliaqarnermut atorneqartumi, paggataassiinikkut aalisarnerup pisassiissutinut IOK-nut allanngortinneqarnissaa inassutigineqarpoq.
Nunanit allanit suliartortut oqallisaaqisut
Aalisarnermi nunanit allanit suliartortunik pisariaqartitsisoqartoq 31 procentit isumaqarput, akerlianik 47 procentit tamatumunnga minnerusumik isumaqataapput imaluunniit isumaqataanngilluinnarput.
Aperineqartut affaasa missaanniittut nunatsinni aalisarnerup tamakkiisumik MSC-mik nalunaarsorneqarnissaa isumassarsiatsialaasoq isumaqarput.
Ukiuni kingullerni akissutit ineriartornerat
Sulisitsisut 2020-mi assingusumik apersuivoq, innuttaasullu suut pingaarnerunerinik isumaannik sanilliussillunilu ineriartornerannik malinnaasoqarsinnaavoq.
- 2020-imi aalisartut 58 procentii isumaqarput, siunertap pingaarnersarigaa, aalisarnerup inuiaqatigiit annerpaamik aningaasarsiuutigissagai. Aalisartut akissuteqartut, taamatut isumaqartut, 2022-imi 66 procentinngorsimapput.
- 2020-imi apersorneqartut 51 procentii isumaqarput, siunertap pingaarnersarigaa, aalisarnerup inuiaqatigiit annerppamik aningaasarsiuutissagai. 2022-imi 57 procentinngorsimapput.
- 2020-imi aalisartut 64 procentii isumaqarput, kalaallit aalisarnerat tamaat MSC-imik allagartalerneqassasoq. 2022-imi aalisartut 59 procentiisa, tamanna isumaqatigaat.