Polar Seafoodip nipisat suaannik nutaanik
avammut tunisisarnini nangippaa
Polar Seafoodip sapaatip akunnerani matumani nipisat
suaat siulliit 1.200 kiilut Kalaallit Nunaannit Danmarkimut
timmisartumik nassiuppai. - Periarfi ssanut tamanut
ammavugut, aamma Kalaallit Nunaannit nipisat suaannut,
danskit aalisakkanik niuertartut siulitt aasuat oqarpoq
Polar Seafood sapaatip akunnerani
matumani nipisat suaannik nutaanik
1.200 kiilunik Nuummiit Danmarkimut
timmisartukkut nassiussivoq.
Polar Seafood
Nipisat suaat nutaat danskit atuisut akornanni
piumaneqarluartuupput. Suaat piumaneqartut amerlanerpaartaat
Islandimeersuupput, tassami ukioq manna aamma nipisat pisarineqartut
nalinginnaanngitsumik amerlanngimmata, danskit suaataannik pisiassaqarpallaanngilaq.
Sapaatip akunnerani matumani Polar Seafoodip nipisat
suaannik nutaanik nunatsinneersunik Air Greenland aqqutigalugu Danmarkimut
timmisartumik assartuineq aallartippaa. Usit Nuummiit Kangerlussuarmut
Dash-8-mik assartorneqartarput, tassanngaanniillu Airbus 330neomik Kastrupip
mittarfianut ingerlateqqinneqartarlutik.
Blue Water Shippingip Polar Seafoodip pisisartuanut,
nioqqutinik amerlasuunik tunisaqartartorsuaq, suannik nunatsinneersunik
pisisartuminut siammarterisartoq.
Nunatsinni mittarfissuassat periarfissarititaasa
atorluarnissaannut piareersimanissaq siunertaralugu niuerfimmut iserniarluni,
ingerlatseqatigiiffik Danmarkimut nipisat suaannik nutaanik avammut niuernini
aallartissimagaa, Polar Seafoodimi pisortaaneq Miki Brøns oqarpoq.
PISARTAGAQARTUNUT
Allaaserisaq una Nutaarsiassaqartitsivimmi aviisit naqitat ilaanni allaaserisaavoq.
Allaaserisat pisartagaqartunit siunissami taamaallaat atuarneqarsinnaajumaassapput.
Atuarluarna.
Nuummi mittarfik nutaaq ukioq manna novembarimi
ammassaaq, Ilulissani mittarfik nutaaq siusinnerpaamik 2025-imi ammarnissaa
naatsorsuutigineqartoq.
Nipisat suaat nunatsinneersut danskit pisisartut ukioq
manna qanoq tigussaneraat, Polar Seafoodimi pissanngatigineqarpoq.
- Piffissaq
ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu tonsinik marlunnik kisitsisitalinnik ukiumut
tunisaqartarnissarput neriuutigaarput, kisianni periarfissat aamma
piumaneqarnerat apeqqutaajuaannarpoq, Miki Brøns oqarpoq.
Nunatsinni nipisat suaannik niuerfimmi
pisisussaqarnersoq paasiniarlugu, ingerlatseqatigiiffik siorna siullermeerluni
timmisartukkut nutaanik Danmarkimut nassiussilluni misiliivoq.
- Naatsorsuutit
ilaatigut naapertuupput, kisianni kingusinaarluta aallartippugut, pisortaaneq
oqarpoq.
Nioqqutissanik timmisartukkut
avammut tunisisarneq siunissami ukiorpassuarni Polar Seafoodimit immikkut
tunisassiarineqartassasut, Miki Brøns isumaqarpoq. Ingerlatseqatigiiffik
sapaatip akunnerani matumani nipisat suaannik 1.200 kiilunik Danmarkimut timmisartumik
nassiussipput.
Ukioq
manna Danmarkimut tonsinik qanoq amerlatigisunik nassiussinissarsi
naatsorsuutigaasiuk?
- Piumaneqarnerat
apeqqutaassaaq, pisortaaneq oqarpoq.
Islandimit suaat
Danskit aalisakkanik niuerfiini
nipisat suaat tunineqartut tamarmiusut 90 procentii Islandimit timmisartumik
tikisinneqartarput, Klaus Anker Jensen, peqatigiiffimmi Danske Fiskehandleremi
siulittaasoq oqaluttuarpoq.
Klaus Anker Jensenip niuerfik ”Fisk er godt”
Hjørringimi ingerlappaa.
- Periarfissanut tamanut ammavugut, aamma Kalaallit
Nunaannit nipisat suaannut. Niuerfimmi pisut soqutiginarput.
- Nipisat suaat avataaneersut tamarmik
tikilluaqqusaapput. Kisianni nunanit allanit pissarsiatta
amerliartuinnarneranni akit tatineqarnissaat ernumassutigaara. Islandimit
nipisat suaasa akikinnerulernerannik kinguneqarsinnaavoq, taamaalillunilu
nerisassani pitsaalluinnartuni nalinginnaajunnaarlutik, nioqqutissallu puulukip
neqaatut siatassatut assersuunneqarsinnaalernissaat. Taamaalilluta Islandimi
aalisartut nipisanniarumajunnaaratarsinnaapput, taanna oqarpoq.
Kiilumut 350-500 koruunit
Aalisakkanik niuertoqarfiit sapaatip akunnerani
matumani nipisat suaannik Islandimeersunik, kiilumut 350 aamma 500 koruunit
akornannik akilerlugit tuniniaanissaat, Klaus Anker Jensenip Danske
Fiskehandleremeersup naatsorsuutigaa.
- Akit taama qaffasitsiginerat Sjællandimi taamaallaat
pisarpoq. Nipisat suaat 2.500 koruuninik akilerlugit tuniniaasinnaanngilanga.
Jyllandimiut suannik taamatut akilinnik nerisaqartanngillat, taanna oqarpoq.
Islandimit eqqussuineq ukiumut nalinginnaasumik 100
tonsiusartoq, taanna oqarpoq.
- Maannamut Islandimit nipisat suaannik 50-60 tonsinik
pissarsereerpugut, Klaus Anker Jensen oqarpoq.