DANMARKIMUT ATTAVIK KIPIMMAT
Kalaallip sakkutuup USA-p præsidentia kammagileraa
Sorsunnersuup aappaani kalaallit arlallit sakkutuutut, Danmarkimi akiuuttunut ilaasutut umiartortutullu, ulorianartuni pingaarutilimmik suliaqarput.
Kalaallit arlallit Danmarkimi akiuunnermut peqataapput. 1944-mi juunip 22-anni Dansk Industri Syndikatimik aserorterinerup inernera uani takuneqarsinnaavoq.
Ilisimaneqanngilaq
Oqaluttuarisaanermik
isertukkamik oqarneq immaqa kukkunerussaaq. Sorsunnersuulli aappaani
kalaallit nunatta avataaniittut tyskinut Japanimiunullu sorsoqataasut
pillugit paasissutissarpassuaqanngilaq.
Kalaaleqarsimavorli.
Umiarsuatik tyskit
aqqartartuinit qaqugukkut saassunneqarsinnaanersut qaartartullu
igeriuttakkat tungiminnut qaqugukkut aallartinneqassanersut
umiartortut nalusarpaat — umiartortut qallunaat, kalaallit,
Savalimmiormiut Islandimiullu 2000-ingajaat ajunaarput. Gestapomit
tigusaanissamut ajornerusumilluunniit pisoqarnissaanut kalaallit
navianartorsioraluarlutik Danmarkimi akerliuniartunut
ilanngussimasut, kiisalu sakkutuut sorsuffimmi saarlinngorlutik
peqataasut, sorsunnermi iligiinnut kiffartortut.
Adam Dorphip
Qaqortumeersup 14-inik ukioqarluni New Yorkimiitilluni Amerikamiut
sakkutuuinut imarsiortunut ilanngunnera pillugu oqaluttuaq
soqutiginarpoq. Manerassuarmi sorsuummi timmisartut mittarfianni
sorsunnermut peqataavoq, sorsunnersuullu kingorna suliani
naammassisani pillugit Amerikamiut præsidentiannut pulaaqquneqarpoq.
Kalaallit Nunaat sorsunnersuullu aappaa
Allaaserisaq una allaaserisat sisamaasut ilagaat. Taakku apriilip qulingiluaani malunnartitsinermut atatillugu Kalaallit Nunaat sorsunnersuup aappaani pisimasunik Sermitsiap sammisaqarfigai.
Sorsunnersuup kingorna
sorsunneq pillugu sinnattortarnini Adam Dorphip naalliuutigaa. Nukappiap misigisaminik
suliarinninnissaminut periarfissinneqanngitsumut Manerassuarmi
sorsunnermi qasunartumik aarasaartumilu sorsoqataaqqinnera
ajuuissimavoq. Pisullu
peqqarniissinnaasarsimaqaat.
- Naak Igasutut
suliffeqaraluarlunga nalunaaquttap akunneri sisamakkaarlugit
qamutillit 60-it sinnerlugit amerlassusillit aquttussanngortarpakka,
Adam Dorph taamanikkut 69-inik ukiulik 1997-imi AG-mit
qaqutigoortumik apersorneqarami oqaluttuarpoq, nangipporlu.
- Qeqertaaqqat
saassuttarpavut, taakku timmisartunit qaartartumeerneqarlutillu
sorsuutit qamutilittaannit eqqaanneqartarput.
- Aamma Japanimi
umiarsuarnut sorsuutinut sorsuttarpugut, Australiallu avannaani
Mordejop qeqertaasa eqqaani amiilaarnartunik misigisaqarpunga. Japanimiut umiartortuinik
umiarsuaminnit ikuallattunit kiviartortunillu nalullutik
qimaaniarsarisunik eqalussuapassuaqarpoq nangaanatik
saassussisartunik.
- Tamatuma saniatigut
ullut tamaasa Japanimiunit timmisartortartunit imminut toqunniartunit
saassunneqartarpugut. Sukkasuumik sumi tamaanit saassussisarput.
Pukkitsumi portusuumilu. Arlallit aallaallugit nakkartippakka. Ullut tamaasa toqunissatsinnik navianartorsiortarpugut, kikkullu
tamarmik ernumaannarsinnaasimanngillat.
- Ullut ilaanni igasoq
alakkarpara, igaffimmi nikorfavoq — sianiutimigut
qasusoortukassaasimalluni. Imerfiit timiminut tamarmut
nipitissimavai. Annaassiniarnermi atortussatut nippussuussillugit,
Adam Dorph oqaluttuarpoq, taannalu 1944-p aallartinnerani
qaartoortoqarneranit savimerngit aseqqukuanit sakissamigut
ikiligaarujussuarpoq.
Sorsunnissamut
piareersimalerami Japanimi qeqertat qaartartumeeriffigineqarujussuareersullu innermik siammarterut
atorlugu ikuallaaqataavoq.
- Suna tamarmi
ikuallanneqartussaavoq. Tigusarinninngilagut. Ilumut, ataasiarluta
aapakaat marluk tiguagut. Palasip erseqqunata oqarfigaatigut.
Japanimiunut saassutiinnassavagut. Jiisusimmi aalajangerpaa
inuussanersugut toqussanersugulluunniit. Kingumut
eqqarsaatigissallugu amiilaarnaqaaq. Tamanna ajorluinnassutigaara,
Dorph oqaluttuarpoq, taannalu sorsunnersuup kingorna
sulinngiffeqarluni angalanerit eqqaassanngikkaanni Kalaallit
Nunaannut uteqqinngisaannarpoq, Sverigemilu najugaqalerpoq
Maibrittilu katillugu. Marluullutik pingasunik meerartaarput
Stockholmimilu neriniartarfinni ataqqisaanerpaat ilaanni
igasuuninngorluni. Tamannali sioqqullugu pisimasut eqqaamalluarpai.
Sorsunnersuup aappaata
kingorna sakkutuut naalagaata, kingusinnerusukkullu USA-mi
præsidentinngorsimasup Dwight D. Eisenhowerip, Dorph Canadamiorlu
qanimut ilisarisimallualerumallugit Amerikami qatanngutimi
nunaatigisaanut ulluni 14-ini qaaqquai.
- Nereqatigiittarlutalu
hesteqatigiittarpugut. Eisenhowerip Kalaallit Nunaat
soqutigilluinnarpaa, Dorph oqaluttuarpoq, taassumalu nunarsuup
oqaluttuarisaanerani inuit pingaaruteqarnerpaat ilaat qanimut
ilisarisimalerpaa.
Aninguisitaanissaq sorsuutigigaat
Danmarkimi kalaallit arlallit sakkutuujusimapput.
Qallunaat aninguisitaanissaq anguniarlugu sorsuuttut tusindilikkaat
akornanni ikinnerpaamik kalaallit arfinillit tyskit tinguaanerannut
akersuullutik peqataapput.
Ajoraluartumik taakkua iliuuserisimasaat pillugit
paasissutissat annikitsuinnaapput. Danmarkimi Frihedsmuseetimi taakku
pillugit paasissutissat annikitsuinnaapput. Kalaallit Nunaata Radioa
maajip aqqarngani 1945-mi – aniguisitaanermit ullut arfinillit
qaangiuttut – Danmarkimi kalaallit kiffaanngissuseq anguniarlugu
sorsuuttut pillugit oqaluttuarmat: Kristian Mathias Carl Fleischer,
Stephen Alfred Julius Høegh, Erling Høegh, Peter Heilmann, Emil
Storch aamma Angmalortoq Olsen.
Amerlanerit kiffaanngissuseq anguniarlugu sorsuttunut
aalajangersimasunut attuumassuteqarput, Frihedsmuseetilli
toqqorsiviani allassimanngilaq sunik suliaqarsimanersut. Umiarsuup
naalagaa aquttualu Kristian Mathias Carl Fleischer, taanna
”sorsoqataasimavoq” ilaatigut qimaasunik ikiuisarsimalluni.
Fleischer, Studerendenes Efterretningstjenestemut attuumassuteqartoq,
1944-mi novembarip 18-iani ”sakkoqarnera unioqqutitsillunilu
allakkanik nassiussisimanera” pissutigalugu tigusarineqarpoq. Frøslevlejrenimi, tyskit isumannaallisaanermik
politiivisa Danmarkimi tigusaannut inissiarsuarni, marsip 29-ani
parnaarussaavoq. Tassani parnaarussat, tyskit killeqarfianut
ungasinngitsumiittut, 1600-t sorsunnerup nalaani tyskit tigusanut
inissiarsuarnut nuunneqarsimapput, taakkunanngalu 200-t missaat
toqullutik. Qimaariaraluarnerit 20-t missiliorlugit pisimapput
taakkua affaat iluatsissimallutik. Fleischer qimaariaraluartunut
ilaasimanersoq toqqorsivimmi allassimasuutigineqanngilaq. Taannali
Sverigemut apriilip 25-ani 1945-mi tikippoq. Tyskit tiguaanerat suli
qaangiutinngitsoq arlaannik peqquteqarluni Frøslevlejrenimit
aninguisimavoq.