PINNGITSAALIILLUNI MEERAVISSIANNGORTITSISARNEQ PILLUGU
Eqqartuussissuserisoq: Ajornartorsiuterujussuuvoq
Danmarkip oqaluttuarisaanerani pisimasut tujorminartuusut, tassa meeqqat naammaginartumik tunngavissaqanngitsumik meeravissianngortitsisarneq, eqqartuussissuserisoq Jeanette Gjørret oqarpoq. Danmarkimi naammagittaalliuuteqartarfiup isornartorsiuineq akerlilerpaa: Misissuineq ataasiinnaq aallaavigalugu meeqqat meeravissianngortinneqartanngillat.
Meeqqat kalaallinik angajoqqaallit Danmarkimiittut tallimat 2022-mi 2023-milu pinngitsaalillugit qitornavissianngortinneqarput.
Christian Lindgren
Meeqqat
82-it akornanni meeqqat kalaallinik angajoqqaallit tallimat 2022-mi 2023-milu
Danmarkimi pinngitsaalillugit meeravissianngortinneqarput. Tamanna Danmarkimi Isumaginninnermut Aqutsisoqarfimmit naatsorsuinermi
nutaami takuneqarsinnaavoq.
Eqqartuussissuserisoq
Jeanette Gjørret Stagemi eqqartuussissuserisut suliffeqarfianni sulisoq
angajoqqaanik kalaallinik meeqqaminnik arsaagaasimasunik arlalinnik
sullitaqarpoq. Angajoqqaat piginnaaneri pillugit misissuutit kalaallit kulturiannut
tulluarsarneqanngitsut oqaasiilu atornagit tunngavigalugit arsaarinnittarneq
ajornartorsiuterujussuusoq isumaqarpoq.
PISARTAGAQARTUNUT
Allaaserisaq una Nutaarsiassaqartitsivimmi aviisit naqitat
ilaanni allaaserisaavoq.
Allaaserisat pisartagaqartunit siunissami taamaallaat
atuarneqarsinnaajumaassapput.
Atuarluarna.
–
Pinngitsaaliilluni meeravissianngortitsineq iliuusiuvoq
kingunerlutsitsisinnaasoq, tassami angajoqqaamut atassut kipineqartarmata.
Taamaattumik angajoqqaat piginnaasaannik misissuineq kalaallit kulturiannut
oqaasiinullu tulluanngitsut tunngavigalugit taamaaliortoqartarnera
ajornartorsiuterujussuuvoq.
Angajoqqaat
ersiorput
Meeqqat
Danmarkimi 2018-imi pinngitsaalillugit meeravissianngortinneqarsimasut
katillugit qulingiluaapput. 2019-imi taakku 19-iupput. 2020-mi 30-upput
2021-milu 29-ullutik. 2022-mi 37-upput 2023-milu 45-ullutik.
– Kommunit
pinngitsaaliillutik qitornavissianngortitsisarnerat annertusiartuinnarpoq,
tamannalu sullitama qallunaat kalaallillu eqqugaassanasoralutik ernummatigaat.
Ima ersiortigaat piumassutsiminnik qitornavissianngortitsinissartik arlallit
toqqarsimallugu.
– Danmarkip
oqaluttuarisaanerani pisut tujorminartut qeqqanni inissisimavugut, tassami
naammaginanngitsut tunngavigalugit meeqqat pinngitsaalillugit
angerlarsimaffimmut inissinneqartarmata. Nalunngilarput kommunit inatsisinik
unioqqutitserujussuartartut, aamma takusimavarput misissuinerit
ajornartorsiutaangaartut. Misissuinerit Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit
institutsimeersut takusimavagut, taakkualu erseqqissarpaat angajoqqaat
piginnaanerinut misissuinerit pineqartunut naleqqutinngitsut. Misissuutillu
taakku meeqqat pinngitsaalillugit meeravissianngortinnissaannik
tunngavigineqartarput.
– Ajornartorsiutiginerpaasara
tassaavoq angajoqqaat piginnaaneri pillugit misissuisoqartillugu tarnip
pissusiinik ilisimasallip suliassani immaqa eqqortumik suliarisimanngippagu
misissuineq eqqunngitsumik inerneqarsinnaammat. Aamma nutserisumik najuuttoqarsimatinnagu
angajoqqaat saaffissaqarneq ajorput. Tassa tarnip pissusiinik ilisimasallip
ataasiinnaap ilaqutariit atugassaat aalajangersinnaavai,
Naammagittaalliuuteqartarfiup tarnip pissusaanik ilisimasallip misissuutai
misilittarneq ajormagit. Ilisimasakka aallaavigalugit misissuinermi atortussat
tunniunneqarnissaat qinnutigineq ajorpaat. Tarnip pissusaanik ilisimasallit
pillugit naammagittaalliortarfik misissuutit atorsinnaanersut
naliliiffiginngilaat. Tamanna ajornartorsiuterujussuuvoq. Tamatuma saniatigut
takusimavara tarnip pissusaanik misissuisartut ikittuinnaat angajoqqaatut
piginnaasaanik misissuutit qanoq atussanerlugit nalunngikkaat. Tarnip
pissusaanik ilisimasallit misilittagaqarluarnissaat taamaallaat
piumasaqaataavoq. Pineqartut immikkut ilisimasaqarfiginissaat
piumasaqaatigineqanngilaq. Tarnip pissusianik ilisimatuut meeqqap
pinngitsaalillugu meeravissianngortinneqarnissaanik misissuutinik qanoq
atuinissamik ilisimasaqarluartut minnerpaatut piumasaqaataasussaagaluarpoq,
Jeanette Gjørret oqarpoq. Taassuma Naammagittaalliuuteqartarfik immikkut
ittumik naammagittaalliortarfimmik pilersitseqqullugu pinngitsaaliissummik
inissiisarnerit qitornavissianngortitsisarnerillu pillugit misissuisussamik
siunnersuuteqarfigai.
-
Piareersimaffigineqanngilarli. Neriuppugut tamanna susassaqarfimmi
inatsisitigut qanoq illersugaanngitsigisoqarneranik ersiutaassasoq, Jeanette
Gjørret oqarpoq.
Naammagittaalliortarfiup isornartorsiuineq
akerlilerpaa
Naammagittaalliortarfimmi tarnip pissusianik ilisimasalik Knud Hjulmand
sulivoq, pinngitsaaliilluni qitornavissianngortitsinissamik
aalajangiisoqartillugu meeqqanik illersuisutut siunnersortaagajuppoq.
2022-mi 2023-milu meeqqat ilaqutariinnit
kalaallinit pinngitsaalillugit qitornavissianngortinneqartut tallimat pillugit
paasissutissat nalunngiligit?
– Tamanna oqaatigisinnaanngilara. Oqaannarsinnaavungali
pinngitsaaliissummik qitornavissianngortitsinerit kommunip ingerlatsivianit
meeqqanut inuusuttunullu ataatsimiititaliamut inassutigineqaqqaartarmata.
Taakkuli aalajangiisuussanngillat, kisianni suliap
Naammagittaalliuuteqartarfimmut aalajangiiffigisassanngortillugu ingerlateqqinneqassanersoq
kaammattuutigisinnaavaat. Suliaq Naammagittaalliuuteqartarfimmut
ingerlateqqinneqarpat suliamut tunngasut paasissutissarpassuit ilanngullugit
tunniunneqartarput, taakkununngalu ilaapput angajoqqaat pisinnaasaannik
misissuinerit, meeqqat minnerit pineqarpata taakkununnga naliliinerit,
meeqqallu aannerit pineqarpata attaveqarsinnaassusaannik naliliinerit.
Meeqqamik qitornavissianngortitsisoqassappat tarnip pissusaanik misissuinerit
piumasaqaataasarput. Suliaq Naammagittaalliuteqartarfimmit suliarineqaleraangat
angajoqqaat akeqanngitsumik eqqartuussissuserisumik pisariaqartinneqarpallu
nutserisussamik ikiorserneqartarput. Meeraq aamma eqqartuussissuserisumik
ikiorneqartarpoq, tamatumalu kingorna Naammagittaalliuteqartarfimmi meeqqat
pillugit allaffimmi inatsisilerituut marluk, meeravissianngortitsinermut ilisimasalik ilaasortallu marluk
(pissutsinut sammisamut ilisimasaqanngitsut)
aalajangiisussanngortinneqartarput. Meeqqanut tunngasunik siunnersorti aamma
peqataasarpoq — tassaasinnaavugut uanga suleqatikkaluunniit tarnip pissusiinik
imaluunniit tarnikkut nappaatinik ilisimasalik. Taasisinnaatitaanngilagut,
kisianni suliamut tunngasut tamaasa atuartarpavut, tarnip pissusiinik
misissuinerit immikkut ilisimasallit pillugit siunnersuisarpugut, Knud Hjulmand
oqaluttuarpoq. Naammagittaalliuuteqartarfiup tarnip pissusaanik ilisimasallip angajoqqaatut
piginnaasanik misissuisimasoq paasissutissanik pissarsiffigaa?
– Naamik, taamaattanngilagut. Tarnip pissusaanik ilisimasallip
nalunaarusiaa ilisimasalimmillu allamit taamaallaat atuarneqarsinnaavoq.
Ilaannikkulli IQ-mik misilitsinnermit kisitsisit aalajangersimasut imaluunniit
Rorschachimik misilitsinnermit naatsorsuutit saqqummiunneqartarput.
Misissuinermili suliami tunngaviusut atuakkanni eqqaaneqarpata taava
misissuutit atorneqartut piumanissaat takorloorsinnaavara. Inerniliussalli
qularutigineqarpata misissuineq tunngaviusutut atorsinnaanngitsut
aalajangerneqarsinnaavoq nutaamillu misissuititsisoqarluni.
Tarnip pissusaanik ilisimasallit angajoqqaatut
piginnaasanik misissuisartut immikkut ilinniartinneqarsimappat, imaluunniit
kinaluunniit kommunit sinnerlugit angajoqqaatut piginnaasaqarnermik
misissuisinnaava?
– Piumasaqaatigineqartoq tassaavoq angajoqqaat piginnaaneri pillugit
misissuisoqartillugu tarnip pissusaanik ilisimasalimmik akuerisamit
misissuisoqartarnissaa. Misissuinermi tamatigut taamaaliortoqartarnissaa
sukateriffigineqarpoq. Kina angajoqqaatut piginnaasanik misissuissanersoq
Kommunip aalajangertarpaa. Kisianni tarnip pissusaanik ilisimasallit
misilittagallit taamaallaat atorneqartarnissaat siunnersuutigissavara, ingammik
kalaallit angajoqqaanut pissutsit atuuttut eqqarsaatigalugit.
Tarnip pissusiinik ilisimasalimmit misissuutit suli atorneqassasut
Angajoqqaat pisinnaasaat pillugit misissuinerit
tarnikkullu misissornerit pinngitsaaliissummik qitornavissianngortitsisarnermut
tunngaviusut kalaallisut oqaatsinut kulturimullu naleqqussartinneqassasut
danskit naalakkersuisuisa aalajangerpaat. Tamannali suli piviusunngunngilaq.
Angajoqqaat pisinnaasaat pillugit misissuinerit kulturimut oqaatsinullu
naleqqussanngitsut tunngavigalugit pinngitsaaliissummik
qitornavissianngortitsisarneq suli ingerlapparsi. Sooruna taamaaliortusi?
– VIVE-p – Danmarkip inuunermi
atukkanik ilisimatusarfiata [meeqqat kalaallit Danmarkimi angerlarsimaffiup
avataanut inissitat, aaqq.] nalunaarusiaa ministeriusimasup maannalu
ministeriusup innersuussutigaat, tassanilu erseqqissarneqarpoq meeqqat
angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarsimasut
qitornavissianngortinneqarsimasulluunniit misissuineq ataasiinnaq
tunngavigalugu, taakkununnga tulluussarsimanngitsoq, taama
aalajangertoqarsimanngitsoq. Aamma taamaattoqartussaanngilaq. Kisianni
misissuutit kulturimut oqaatsinullu naleqqussarlugit suliarineqalermata
nuannaarutigaara. Pinngitsaaliilluni qitornavissianngortitsisarnermut pissutaasoq
Kommunit suliat affaat kukkussutigigaat Naammagittaalliuuteqartarfiup
uppernarsarpaa. Kukkusumik paasinninnerit paatsuuinerillu sulianik
misissuinermi uteqattaarneqarsinnaanerat ilissi paasissutissanik
misissuisannginnersinnik arajutsisimasinnaanngilisigit?
- Innuttaasut uppernarsaatissaqanngitsumik unnerluutigineqarnerat
assuarnartorujussuuvoq ingasaassinerullunilu. Kisianni pinngitsaaliissummik
arsaarinnittarnermut qitornavissianngortitsisarnernullu tunngatillugu kommunit
paasissutissaatiminni annertuumik kukkussuteqarnerat takussutissaqartinngilara.
Eqqartuussissuserisut paasisaat malillugit nakuuserneq
kinguaassiuutitigullu atornerluineq angajoqqaat pinngitsaalillugit qitornaannik
arsaarneqartarnerat qaqutigoorpoq. Assigiinngitsulli pissutaasartut
ataatsimoortarput. Angajoqqaanut kalaallinut tunngatillugu amerlanertigut
"isumaliortaatsip ilaannakoornera“ pissutaasarpoq. Taanna
nassuiarsinnaaviuk?
– Isumaliortaatsimut naleqqussarsinnaannginnerup takutittarpaa qanoq
eqqarsarluartigineq allallu isiginnittaasiannik paasinnissinnaaneq. Tamannalu
pingaaruteqarpoq angajoqqaatut piginnaasanik angajoqqaatullu suliassanik
inuiaqatigiinni peqataasinnaanissamut. Tamanna angajoqqaanut naliliinermut
ilanngunneqariartorpoq, kisianni IQ-mik misilitsinnerup assigalugu taanna
kisimi aalajangiisuulluni qitornavissianngortitsisoqarneq ajorpoq.
Angajoqqaalli pinngitsaaliilluni meeqqanik arsaarinninnermi suliani
isumaginninnermi ajornartorsiuteqartarnerat takusarpavut, aammali pissutsit
allat soorlu inuunerlunneq, atornerluineq il.il. pissutaasarput. Suliani tamani
angajoqqaat meeqqallu pillugit ilisimasavut tamarmik aalajangiinermut
ilanngunneqartarput, Knud Hjulmand oqarpoq.