Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Mamianartuliaq, uannut sunniuteqarsimasoq

Weekendavisenip aaqqissuisorisimasaa Anne Knudsen, nuna peerussimasoq pillugu atuakkiorsimavoq: 1950-ikkunni Tunu, peroriartorfigisimasani. Oqaluttuaq ullumikkut Tasiilamut, takoqqinnaviarnagu isumaqarfigisaminut, sanilliussinertalik

Oqaluttuaq, Anne Knudsenip oqaluttuariniarlugu aalajangiussimasaa sumiiffimmik oqaluttuaavoq, amerlasuunut ima takornarnartigissasoq soorlu oqaluttualiaannaasoq – sakkortunerulaarluni. Oqaluttuarisaanerup malitsigisaanik piffimmik peerussimasumik eqqaamasalikkersaarut.

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq

Allaaserisaq una aviisimit AG-mit tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Christian Schultz-Lorentzenimit toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 40 sianerfigiul imaluunniit mail adm@sermitsiaq.gl allaffigalugu

– Atuagaq allappara pissutigalugu inuit taassuminnga allassinnaasut ikittuaraannaat ilagimmannga. Kalaallit Nunaat, ilumut piviusimanersoq inuit ilisimajunnaarsimasaat oqaluttuaralugu. Amerlasuut isumaqarput taamanikkutut pissutsit taamaassimanngisaannartut.

Oqaluttuami 1950-ikkunni Tasiilami pissutsit oqaluttuarineqarput. Atuagaq ateqarpoq ´Hvor jeg var barn, var der isbjørne´, taannalu saqqummersinneqaqqammerpoq.

Pingaartumik aamma oqaluttuarineqarput assigiinngitsorpassuartigut annaasaqartarnerit.

– Taamani Kalaallit Nunaanni atugassarisat ilagisimavaat inunnik annaasaqartarneq. Hans Hedtoftip umiunerani ajunaartut amerlasuut ilisarisimasaraakka.

Aammattaarli allatigut Anne Knudsen ikinngumminik arnanik ilisarisimasaminillu annaasaqartarsimavoq.

Anne Knudsen qatanngutinilu 1959-imi kangerlummi Sermilimmi angalaartut

Naggataatigullu ajornerpaamik annaasaqarsimavoq, taannali kingusinnerusukkut tikissavarput.

Aallaqqaataaniit aallartikkutta taamanikkut Anne arfinilinnik ukioqarluni ilaquttanilu Qaqortumut, taamani Julianehåbimik atilimmut, tikippoq. Tassa atuakkami 1950-ikkunni Kalaallit Nunaannik, meeqqap isaanit isigalugu oqaluttuunneqarput.

– Eqqaamasakka allassimavakka. Piffik tamanna nammineq misigisimasattut oqaluttuarerusuppara, kingusinaartumik silatusaarniarnanga, Anne Knudsen oqaluttuarpoq.

Tulluusimaarneq

Ukiuni marlunni Qaqortumeereerlutik angutaa Tasiilami GTO-mi (Grønlands Tekniske Organisation) nunaqarfimmi pisortatut atorfinippoq. Anne Knudsenillu Tasiilami silarsuaq, ullumikkut qangarsuusimasorinartoq, naapissimavaa.

Anne Knudsen qatanngutinilu Tasiilami

Qallunaat sunniutaat suli annikitsuinnaasimapput, tamaani qallunaat ikittuinnaapput.

– 1950-ikkunni Tunumi inuit piniarneq aalisarnerlu inuussutissarsiutigaat, amerlanerpaartaasalu tamanna tulluusimaarutigalugulu pikkoriffigeqaat. Inuiaqatigiit qangatut inuupput ingerlalluartumik.

Anne Knudsenip, antropoligitut ilinniagaqarsimasup, piffik tamanna eqqaamavaa Kalaallit Nunaata oqaluttuarisaanerani pilluarnarnerpaat ilaattut.

– 1950-ikkunni, Inatsisit Tunngaviusut 1953-imeersutigut Kalaallit Nunaat Danmarkimi amtinngortinneqarnerata kinguninngua siunissaqarnermik tatiginnillunilu isumalluartoqalerpoq. Nutaanngorsaaneq pitsanngorsaanerlu ingerlanneqassapput. Takorloorneqarsinnaasimanngilaq nerisassanik pilersuineq pitsaanerusoq, peqqinnissamik suliniuteqarneq pitsaanerusoq meeqqallu atuartinneqarnerat ajutoorfiusinnaasut. Tamarmik isumaqatigisimavaat maanna siumut ingerlasoqalersoq.

Tassami inuiaqatigiinni assigiinngilluinnartoqaraluaqisoq isumalluarneq siunissamullu upperinninneq pissutigalugit puigorneqarpoq nuimanerusoqarlunilu nuimannginnerusoqartoq – qallunaat nuimanerullutik.

– Oqaluttuaq manna ullumikkut pingaaruteqarpoq, pissutigalugu takutimmagu pissutsit allaanerusinnaasut. Imaattariaqanngilaq silarsuaq ataasiinnavimmut ingerlaffeqartoq. Immaqa aamma oqaluttuaq oqaluttuarineqaannassaaq immitsinnut kalaallillu eqqaasinniarlugit piffissami sivisoorsuarmi pilluaqatigiilluta inooqatigiissimagatta.

Ammip qalipaataanik immikkoortitsineq

Anne Knudsenili atuakkiamini assersuusiorpoq niviarsiaraalluni inuiaqatigiinni assigiinngitsoqarnera nammineq qanoq isilluni misigisimallugu – assigiinngisitsineq tamanna anniaatigisimavaa. Tamatumuunakkummi taamanikkut – massakkullu – angumminit sunnerneqarluarsimavoq.

– Ataataga, inuunermik eqqarsartariaasinnik uannut sunniuteqarsimasorujussuup, oqartussaaqataanissaq pingaartittorujussuuvaa, tamatigullu uagut meeqqat tamaviaarluni paasitinniartarpaatigut kalaallit uagutsitorluinnaq inuusut. Inooriaasiat allaaneruinnarpoq, taakkununngali eqqortoq. Uagutsitoornialissanngillat, pissusertik atuinnassavaat kakkaffitillu atorlugit, assersuutigalugu piniartorsuartut. Inunnik suliaminnut pikkorissuni nersuiniartaqaaq, inunnullu nammineersinnaanngitsunut illersuiniartartorujussuulluni.

Angutaatali isumaa tamanna tamanit isumaqatigineqanngilluinnarpoq.

– Qallunaat pinngitsaalineqarlutik aperineqartuuppata ammip qalipaataanik immikkoortitsisuunersut, qassit taamaattuullutik oqarumassagaluarnersut naluara. Taamanikkulli nalinginnaasumik isumaqartoqartarpoq kalaallit qallunaatut pissusilersortut pitsaanerpaasut

Piffimmili tamassuma taama akaarineqartigiitsiginermut pissutaavoq pissutsit taamaattuunerat kimilluunniit apeqquserneqarsimanngimmat, imaluunniit ikittuinnarnit apeqquserneqarmat.

– Ammip qalipaataanik immikkoortitsineq, taamatut taarusuppara, pinngitsoorani taamaattussaatinneqangaarmat oqaluuserineqarnerluunniit ajorpoq.

Pissutsilli allanngorput, tamannali pivoq Anne Knudsen ilaqutaasalu Kalaallit Nunaat qimareeraat.

Ilaqutariit 1961-imi Danmarkimut nuupput; sukkasuumilli paasinarsivoq Danmarki ´angerlarsimaffiorpianngitsoq´. Aqqalussanilu nunamut takornartamut pipput, atuakkamilu tamanna imatut oqaluttuaraa: »Ilisimaneqarsinnaasimanngilaq, allaammi takorloorneqarsinnaasimanani qanoq takornartigissanersugut, qarasatsigut misigisavut qanoq takornarnartiginersut, aammalu qallunaat ulluinnaat oqaatigineqanngitsunik malittarisassallit qanoq paasiuminaatsitsiginerivut«.

– Annaasaqarneq annertusimaqaaq – Danmarkimut pilluni ajorsimaqaaq, naalliunnaannarsimavoq. Aatsaat ukiorpassuit qaangiuttut tamanna anigorpara, Anne Knudsen oqaluttuarpoq.

Annaasarlu suli anginerulersimavoq, Kalaallit Nunaat annaalluinnarsimagamiuk – ukiorpassuillu aatsaat qaangiuttut nassaareqqissimallugu.

– Ukiut siulliit saperluinnarsimavara; Kalaallit Nunaata annaasimanera eqqarsaatigineq saperluinnarsimavara. Eqqarsaatiginngilluinnarnissaa pitsaanerusimavoq.

Anne Knudsen qatanngutaalu nanuaqqat ilaat pinnguaqatigigaat. Arnaat toqunneqarmat ilaqutariit ”uumasuutigilersimavaat”. Kingorna uumasuusivissuarmut tunniunneqarput.

Immikkoortitsineq

Kingorna Kalaallit Nunaanni pisoqarpoq, taannalu pissutigalugu Anne Knudsen ukiuni 50-ini Kalaallit Nunaannukarsimmanngilaq. 1964-imi qallunaat naalagaaffiata sumi inunngorsimaneq naapertorlugu akissaasersuineq eqquppaa.

– Aaqqissuussineq aaqqissuussaalluinnartumik immikkoortitsisoq eqqunneqarpoq, Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut akissarsialunnerutinneqarlutik. Mamianartuliortuliornerulluinnarsimavoq.

Susinnerusukkut amermik assigiinngisitsineq atugaasimasoq, annertunerusumik annikinnerusumilluunniit oqaatigineqartarsimanngitsoq, maanna aaqqissuussaasumik atuutilersinneqarpoq, innuttaasunut ersarissumik nalunaajaatilerlugu: Uagutsinnit naleqannginneruvusi. Innuttaasullu qisuariarput.

– Tamatuma kingorna qallunaanik uumissuisoqalerpoq. Qallunaat aqutsinerannik isornartorsiuineq paasisinnaalluarpara, uangali tamatumunnga pisuusutut misigisimarusussimanngilanga. Uannut suut tamarmik paasiuminaassivallaassaqaat. Taamaattumik Kalaallit Nunaannukarusunngilanga, qaaqquneqanngikkuma.

Taamaasilluni Anne Knudsenip ukiorpassuarni Kalaallit Nunaat annaasimaqqasimavaa. Annaasani tamanna unnuakkut qissatigisarunnaarsimavaa. Kalaallit Nunaannik eqqaamasani uummammini isertuussaatigisimavai.

Taavali ullut ilaanni qaaqquneqarpoq. Anne Knudsen qinnuigineqarpoq Ilisimatusarfiup siulersuisuini ilaasortanngoqqullugu.

- Kalaallit Nunaannut tikeqqinneq nuannersimaqaaq, tassami neriuutigisinnaasarpassuit pisimapput – 1950-ikkunni isumalluarfiusuni neriuutigisimasanik. Ilinniarluarsimasut amerlisimaqaat, inuit pikkorissut malinnaasut nammineersinnaalluartut.

– Iluatsissimavormi. Ajutoortoqarsimanngilaq, ingerlalluartoqarpoq. Naluneqanngilaq ajornartorsiuteqartoq, neriuutigineqarsinnaasumilli tamakkua qaangerniarnerat sivisuvoq.

Nunatsinnut tikeraarami pingaartumik Nuummiissimavoq, Tasiilaq uterfigisimanngilaa. Ullulli ilaanni illoqarfik peroriartorfigisimasani ilimaginngisaminik misigisaqarfigaa.

– Angalanissat siulliit ilaanni Nuummi mittarfimmi erinarsoqatigiit Tasiilameersut timmisartumik utaqqisut naammattoorpakka. Erinarsorput – naalliutsitaasutullu qiarsuataarpunga. Ilumummi takussagaluarpat – eqqarsaatigiliinnarluguluunniit qissasertarpunga, Anne Knudsen oqarpoq, isai qillarissillutik qullimilaajutigaluni.

– Ilami kusanaqigami, nipangersimalaariarluni nipikitsumik oqaqqippoq.

Illoqarfilli meeraaffigisimasani suli msigissuseqarfigilluaraa takuneqarsinnaalluaraluartoq – immaqaluunniit tamannarpiaq pissutigalugu – qularnartittorujussuuvaa qaquguluunniit takoqqissanerlugu. Tassami arlaannarpulluunniit meeraanitsinnut tammarsimasumut utersinnaanngilaq, ilaatigullu takoqqinnissaanut ersissuteqarpoq.

– Tasiilarpiaq pillugu nuanniitsorpassuarnik tusagaqartarsimagama tamakkua ilumoortuunersut eqqarsaatigisinnaanngingappara.

– Immaqa taava pitsaaneruvoq taamanernisut eqqaamaniaannarnissaa.

´Hvor jeg var barn, var der isbjørne´ septembarip 21-anni atuakkanik saqqummersitsisarfimmit Lindhardt og Ringhof-imit saqqummersinneqassaaq.

Powered by Labrador CMS