tunumi uuliaarluerneq
Uuliaarluernermi iliuuseqarneq ministerip nalilersorniarpaa
Illersornissamut ministerertaap akiumanngilaa Sakkutuut iliuuseqarnerat naammaginartuunersoq, aasaq Tasiilap avataani uuliaarluertoqarsimanera paasineqarmat. Allannguuteqartoqarsinnaavorli
Aggustimi Tasiilap avataani uuliaarluertoqarsimasoq paasineqarmat Sakkutuut umiarsuaat ullut tallimat atorlugit tamaangarpoq, takkutituakasikkamilu takuinnarlugu uulia sumut tamaanga siammaassimasoq.
Uuliaarluernermi taama kigaatsigisumik qisuariartoqarnera nunatsinni politikerinit arlalinnit tupigusuutigineqarpoq, soorluttaarlu ilaatigut WWF Verdensnaturfondenip Greenpeacellu tamanna iluatsillugu aammaarlutik tikkuaraat Issittumi uuliaarluernerup akiornissaa annertunerusumik annikinnerusumilluunniit ajornarluinnartuusoq.
Qisuariarneq naammassimavoq
Knud Rasmussenilli taama sivisutigisumik kinguneqanngitsumillu uuliaarluerfimmukarsimanera illersornissamut ministerertaap Peter Christensenip (V) isornartussaqartinngilaa.
Taarsiullugu Kalaallit Nunaannut Ataatsimiititaliamit apeqqummut akissummini Sakkutuut nassuiaataat innersuussutigaa, taassuma inerniliinera paatsoorneqarsinnaanani.
– Naliliisoqarpoq (...), Danmarkip pisumi pineqartumi upalungaarsimanera naammattoq, tassa uuliaarluernerusimasaq nassaarineqarmat, soorluttaaq ingerlaannaq qisuariartoqarmat sakkutuunik immikkoortunik uppernarsaasussanik aallartitsisoqarluni periarfissaqarpallu saliisussanik, Den Værnfælles Forsvarskommando nassuiaammini allappoq.
Nalilersuisoqassaaq
Kalaallit Nunaannut Ataatsimiititaliamut akissummini illersornissamut ministeri Peter Christensen neriorsuivoq periusissaq, Sakkutuut Kalaallit Nunaanni uuliaarluernermut atugaat, erniinnaq nalilersorneqassasoq.
Tamanna pissaaq ukiut nikinnissaat sioqqullugu Sakkutuut Issittumi suliassaasa pingaarnerusut misissornerisigut, Illersornissamut isumaqatigiissummi maanna atuuttumi allassimavoq.
Allaaserisaq tamaat AG-mi sapaatip akunnerani saqqummeqqammersumi atuaruk