aatsitassat

Uranitalinnik piiaavik 2018-imi ammarneqarsinnaavoq

Danmarkip Kalaallit Nunaatalu inatsisitigut aaqqiagiinnginnerat qanoq sivisutigissanersoq apeqqutaaginnassaaq qaqagu uranisiorfimmik ammarneqarnissaanut

Kuannersuarni misissuilluni qillerinermi assi

Kuannersuit iluannukartumik 1.000 meterimik takissusilimmik isaariaqarpoq.

Seqerngulli qinngorneri takussaassanngillat, tassami qarmanit matorsuarnillu asseqqavoq. Matup iluatungaani De Nationale Geologiske Undersøgelse for Danmark og Grønland misissuisartui kingullermeerlutik suliaqarput 10.000 tonsinik oqimaatsigisumik savimminissamik tigusaqarlutik. Savimminissaq zinkitaqarpoq, qaqutigoortunik aatsitassaqarluni uranitaqarlunilu. Aatsitassat misissugassanngorlugit Danmarkiliaanneqarput. Tassa ukioq 1982-imi.

Taamanili sulineq ingerlanneqaqqinngilaq, tamannali allanngoriaannaavoq. Australiaminngaanneersut Greenland Minerals and Energymeersut naatsorsuutigaat 2017-imiit savimminernik piiaalersinnaallutik ukiuni tulliuttuni amerlasuuni.

Aatsitassarsiorfiit 2014-ip ukiaaneraniit piiaanissamut qinnuteqarsinnaalerput inatsisartut uranimut naaggaarluinnarsimaneq atorunnaarsereermassuk. Naalakkersuisut qinnuteqartunut akuersissappata, ukiuni tulliuttuni avatangiisinik misissuisoqassaaq, piiaaffimmillu ammaaniarneq suli ukiuni amerlanerusuni utaqqineqarsinnaassalluni.

Aningaasaliisussammi piareeqqasussaapput. Naalagaaffeqatigiinnermi nakkutilliinerit kiisalu nunat assigiinngitsut akornanni uranitalinnik annissuinermi maleruaqqusaasut malinneqassapput. Tamakkuninnga sulineq suli aallartinneqanngilaq. Inatsisitigulli suliaqarneq aamma ukiut tallimaniit qulillu akornanni ingerlanneqarsinnaavoq. Tamanna Aatsitassat pillugit aqutsisoqarfimmit Danmarkillu nunanut allanut ministeriaqarfianiit nalunaarusiami atorfilinnit suliarineqartumit erserpoq.

Isumaqatiginniniarnerit pingaaruteqartut
Tamanna Cindy Vestergaardip Dansk Institut for Internationale Studiemi nunani assigiinngitsuni uranitalinnik ingerlatsinermi ilisimatuup ilimagaa.

- Danmarkip Kalaallit Nunaatalu uran pillugu assigiinngitsunik isumaqatigiinngissuteqarnerat malunnarpoq. Ukiulli tallimani quliniunngitsoq inatsisit pillugit sulinissaq ilimanarneruvoq, Cindy Vestergaard oqarpoq.

Isumaqatigiinngissutaasut ilagaat Kalaallit Nunaata aatsitassaqarnera, Danmarkilli nunanut allanut politikki kiisalu isumannaallisaanermut politikki suli Danmarkimit aqunneqarpoq. Uranitalinnik suliniarnermi Danmark isumaqarpoq tassa nunanut allanut politikkimik kiisalu isumannaallisaanermik politikkimik ingerlatsinerusoq.

- Aatsitassarsiorfik 2018-imi ammarneqarsinnaavoq, arriinnerumik sukkanerusumilluunniit kisianni ingerlasoqarsinnaavoq. Naalagaaffeqatigiinnermi isumaqatiginninniarnerit qanoq sukkatigisumik ingerlanneqassanersut apeqqutaaginnassaaq, Cindy Vestergaard oqarpoq.

Atuagassiaq nutaaq
Greenland Oil and Mineralsip atuagassiaa tuluttuujusoq kingullermik saqqummersoq tamakkerlugu aaneqarsinnaavoq.

Tassani aamma atuarneqarsinnaavoq naalakkersuinikkut attuumassuteqanngitsoq Friends of the Earthip allaaserisaa, tassani isumaqarlutik Greenpeacep oqallinnermi allamut sangutitsilluni avatangiisit pillugit oqallissaarinermi naalakkersuisut suliffeqarfinnullu sangutitsisuunerarlugit.

Atuarneqarsinnaasunut ilaavoq qanoq illuatungiliuttut uranimut naaggaarluinnarnermut tunngasumik nutaamik pilersaaruteqarnerat. Aamma atuarneqarsinnaassaaq Aleqa Hammondip sooq atomip nukinganut illersuisuunersoq.

Annerusumik uani atuarsinnaavutit:

http://aviisi.sermitsiaq.ag/2014/01/06/oil_2014_02/

Powered by Labrador CMS