uran pillugu oqallinneq

Uran pillugu maanna ersarissumik akissutissarsisinnaanngorputit

Uranilu pillugu paasisaqarnerulerlutit. Sermitsiaq immikkut ilisimasalinnik arlaannaannulluunniit a uumassuteqangnitsunik katersivoq, taakkulu uran pillugu ilisimasatik atuartartunut siaruassallugit piareersimapput

Uran pillugu apeqqut sakkortuumik oqallitsitsisarpoq. Nuummi akerliussutsimik takutitsinermit assi

Urani oqallisigineqaleraangat misigissuserpassuit sakkortuut aniatinneqalersarput.

Taamaammallu immikkut ilisimasalinnik attuumassuteqanngitsunik katersivugut, taakkulu ilisimasaminnik Sermitsiap atuartartuinut kalaallinullu inuaqatigiinnut paasisitsinissamik periarfissiipput.

Atuaruk: Steen Lynge uran pillugu apeqqummi kisimiilluni suliniuteqalersoq

Sammisat amerlasuut
Taamaammat pissustinut amerlasuunut ilisimasaqarfiginngisannut, uranimullu pinngoqqaatinullu allanut radiup qinngorneranik akulinnut kiisalu taakkunannga tunisassiornermut avammullu niuneruteqarnermut taamatullu aamma taakku inuiaqatigiinut qanoq sunniutissaannut tunngasunik aperisinnaavutit.

Avatangiisinik sulialinnik, ujarassiunik, inuiaqatigiinnik ilisimatusartunik, namminersorlutik inuussutissarsiortunik sulisartunillu apeqqarissaagassanik peqarpugut.

Atuaruk: Danmarkip Nunattalu uranimik avammut niuernissaq isumaqatigiissutigaat

Allat peqataalissapput
Piaaralutalu aallaqqaammut inunnik Narsap eqqaani Kuannersuarni GME-p suliniutaanut isumaqataasunik akerliusunillu peqataatitsinngilagut.

Taakku GME-p qaqqami aatsitassanik qalluiffiata avatangiisinut (VVM) inuiaqatigiinnullu sunniutissai (VSB) pillugit nalunaarusiaat saqqummerpata, namminersorlutillu oqartussat suliniutip aatsitassanut inatsimmi avatangiisinut peqqissutsinut kiisalu piumasaqaatinut allanut naammassinninneranik naliliinerat ilisimalerutsigu ilaatinneqalissapput.

Atuaruk: Uranip innuttaasunut taasissutigitinnissaata taamaatiinnarneqarnera oqaaseqarfigiumanngikkaat

Ilisimasallit arlallit
Aperineqarsinnaasullu ukuupput:

  • Per Kalvig ilisimatusartullu allat GEUS-imeersut ujarassiornermut aatsitassarsiornermillu inuussutissarsiornermut tunngasunik apeqqutinut akisassassapput
  • Karen Hanghøj, Berlinimi EIT Raw materialimeersoq, apeqqutinik ujarassiornermut tunngasunik akisassaaq
  • Ole Christiansen, ujarassiooq arlaannaannulluunniit attuumassuteqanngitsoq, Nuuk, ujarassiornermut aatsitassarsiornermillu inuussutissarsiornermut tunngasunik apeqqutinut akisassaaq

  • Morten Birch Larsen, Pinngortitaleriffimmi Avatangiisinut Aatsitassanullu immikkoortumi ilisimatusartoq, avatangiisinut tunngasunik apeqqutinut akisassaaq – uanilu immikkoortortami ilisimatusartut allat aamma peqataassapput

  • Birger Poppel, Inuiaqatigiinnik ilisimatusartoq aningaasarsiornermullu immikkut ilisimasalik, Ilisimatusarfimmi ilisimatusartoq soraarneq, inuiaqatigiinni pissutsinut apeqqutinut akisassaaq

  • Cindy Vestergaard, DIIS, nunarsuarmioqatigiit akornanni pissutsinut isumannaallisaanermullu tunngasunik kiisalu siaruartsaaliinermut apeqqutinut akisassaaq

  • Torben M. Andersen, Aarhusip Universitetiani Institut for Økonomimi professori, Kalaallit Nunaanni Aningaasaqarneq pillugu Siunnersuisooqatigiit siulittaasuat, apeqqutinik inuiaqatigiit aningasarsiornerannut tunngassutilinni akisassaaq

  • Thomas Mogensen, Sulisitsisut, apeqqutinut namminersorlutik inuussutissarsiortunut tunngasuni akisassaaq

  • Jess G. Berthelsen, SIK, sulisartoqarnermut tunngasunik apeqqutinut akisassaaq

  • Henrik Knudsen, Seniorforsker Rigsarkivet, tunuliaquttanut, inuiaqatigiinni pissutsinut oqaluttuarisaanermullu tunngasunik akisassaaq

  • Ole Christiansen, Ujarassiooq attuumassuteqanngitsoq, Nuuk

  • Henry Nielsen, Aarhusip Universitetiani Lektori soraarneq, atuakkiortoq, tunuliaquttanut inuiaqatigiinni pissutsinut oqaluttuarisaanermullu tunngasunik akisassaaq.

Apeqqutit nassiutikkit
Sapaatip akunnerani tulliuttumi akissutisinissat periarfissaqartinniarlugu, aperineqartartunut apeqqutitit kingusinnerpaamik tallimanngornermi nassiuttassavatit.

Apeqqutit uunga nassiutikkit: uran@sermitsiaq.gl

Piffissalilaartigut
Apeqqutit tamaasa akiniartassavavut.

Sapaatip akunnerani tulliuttumi akissutisinissat periarfissaqartinniarlugu, aperineqartartunut apeqqutitit kingusinnerpaamik tallimanngornermi nassiuttassavatit.

Apeqqutit tamaasa akiniartassavavut.

Immikkulli ilisimasallit akinissaannut aamma periarfississavavut. Taamaammallu akissutit imaassinanavoq sapaatip-akunnerani tullermi ilannguneqarnissaat periarfissaqarfigineqanngitsoortoq.

Apeqqutillu siammasippat, immikkut ilisimasalinnit arlalinnit akerusunneqarluni, taava tamanna pissaaq.

Tamannalu arlallit akinerannik nassataqarsinnaavoq.

Apeqqut manna ajornakusoortoq mianernartorlu pillugu peqqinnartumik isummiuteriikkanillu aallaaveqanngitsumik toqqammaveqarluta oqallisigissagipput neriuutigaarput.

Inuiaqatigiit qanoq isikkullit piumavavut?
Matumunnga tunngatillugu Kalaallit Nunaat uranimik tunisassiorlunilu avammut nioqquteqartoq ilumut kissaatigineripput, kiisalu inuiaqatigiit taamaattunik tunisassiortut tarrarsorfigisinnaanerivut pingaarutilimmik apeqqutaavoq. Kinaassuseq, misigissutsit inuiaqatigiillu qanoq ittut kissaatiginerivut inooqataaffigerusunnerivullu matumani pineqarpoq.

Aatsitassat qallorneqartut uranimik akoqanngilluinnarnissaannik piumasaqaatip atorunnaarsillugu, qaffasinnerpaaffiliinani aatsitassanik radiup qinngorneranik akulinnik qalluisinnaanermut akuersissuteqalinnginnermi ajoraluartumik politikikkut oqallisinngitsoorpugut.

Tamannalu ilisimatusartut arlaannaannulluunniit attuumassuteqanngitsumik akinissaa ajornakusoortittorujussuussagunarpaat. Taamaammallu Uranbjergetimik atuakkiortut marluk aperineqarsinnaasunut ilannguppavut, taamaalillutillu oqallinnerup tassunga tunngasortaa allat isaannit isigalugu qanoq inneranik ilanngussisinnaasaapput.

Politikikkut sinaakkutit
Aatsitassanik radiup qinngornernik pingaarnertut saniatigullu aatsitassanut qalluinerit politikikkut sinaakkutissat, kiisalu aatsitassat uranimik akoqanngilluinnarnissaannik politikki Kalaallit Nunaanni aatsitassanut tamanut attuumassuteqarpoq.

Uraneqarfiit Gardarimi avataanilu, ilaatigut Nanortalimmi, Uummannami, Tunumi Inglefild Landimilu siumugassaapput, soorlutaaq ujaqqat akui uraneqarfiusinnaasut piffinni allani nassaassaasut, soorlu ‘Thule Bassin’-imik taaneqartumi, Canadami Athabaschabassinimik taaneqartup, nunarsuarmi uraneqarneqarpaasup, pisoqaaqataa sananeqaatimigullu assigisaa.

Aatsitassanut radiup qinnogrneranik akulinnut sinaakkutit, Kalaallit Nunaanni aatsitassat aalajangersimasumit annertunerusumik uranimik akulinnut tamanut atuupput. Kuannersuarmilu aatsitassat immaqa qallugassanit arlalinnit, uranimik thoriumimillu akoqartuni siullerpaajuinnarpoq.

Video takuuk: Hammondimik issuaaneq siammarterneqartoq

Soqutigisaqartut
VVM-it VSB-llu tamanut tusarniutigineqassappata tusarniutigineqarlutilluunniit, pisortallu IBA-mik isumaqatigiissummik isumaqatiginninnialerpata, illuatungaani Greenland Minerals and Energy, illuatungaanilu NGO-t, soorlu Urani Naamik Avatarlu aperisartakkanut uagut akuutilissavavut, tassanilu atuartartut apeqqutaannik akinissamut piareersimasuutigilissavavut.

Taamattaarlu kommunit namminersorlutillu oqartussat peqataanissamut, namminerlu suliamut tunngasumik isummaminnik apeqqutinut akinissaannut periarfississavavut.

Oqallinneq annertusarniarlugu Sermitsiap aperineqarsinnaasut pillugit allaaserisaa atuaruk, uani talerpiata tungaani ilanngussat takuneqarsinnaapput

Powered by Labrador CMS