akinik qaffaaneq
Upernavimmi kallerup innerata akia marloriaatinngorpoq
Kiassarneq Upernavimmi Tasiilamilu Nukissiorfinnit akitsorneqangaatsiarpoq
Januaarip aallaqqaataani Upernavimmi atuisut inuinnaat, ingerlatsiviit inuussutissarsiuteqartullu marloriaammik kallerup inneranut akiliisalerput, Tasiilami atuisut 20 procentimik qaffaavigineqarlutik.
Nunatsinni sumiiffiit sinnerini amerlanerpaani Nukissiorfiit kallerup innerata kilowattimut akia 10 ørimik qaffappaat.
Akinik allanngortitsineq
Kallerup innerata, erngup kiassarnerullu akiisa assigiittussaanerat 2005mi taamaatinneqarpoq sumiiffinni innaallagissiorfiit, imeqarfiit kiassaate qarfiillu tunisassiorneranni akiviit atorneqalerlutik, ullormiilli ullormut akit qaffapiloornerannik tupat sitsinissaq pinngitsoorniarlugu akit appasinnerpaaffissalerneqarlutillu qaffasinnerpaaffissalerneqarput.
Akit appasinnerpaaffissalerneranni atuisut akiliivallaartinneqarneranni sinneqartoorutip akit qaffasinnerpaaffissalerneranni atuisut akivinnik akiliinngiffiini amigartoorut matussertussaallugu.
Taamaalilluni annertuumik tapiiffigeqatigiittoqar tarpoq ingammik Nuummi atuisut sinerissami akit qaffapiluunnginnissaannut akiliisarlutik.
Ukiortaamiit akit qaffasinnerpaaffissaat 10 øri mik qaffanneqarpoq kilowattimut 3,27 koruuneqalerluni.
Marloriaammik akitsuineq
Tamatumani Nukissiorfit atuisuisa 60 procentingajaat illoqarfinni nunaqarfinnilu 65iniittut eqqorneqarput.
Sumiiffinni taakkunani tunisas siornermi aningaasartuutiviit akit qaffasinnerpaaffissaanniit qaffasinnerupput, taamaattumillu Nukissiorfiit kallerup inneranik tunisassiornerminni amigartooruteqarput.
Ilami nunaqarfiit ilaanni ikittuararsuarnik atuisulinni akit qaffasinnerpaaffisaata sumiiffimmi tassani kallerup innerata tunisassiarinerani aningaasartuutit pingajorarterutaat ataassimavaa.
Allaaserineqartoq aviisimi Tamanut Avannaanimi tamaat atuarneqarsinnaavoq. Aviisi akeqanngitsumik ataani aajuk: