uulia
Uldum uuliasioqatigiinnut: Sumiiffinni ukunani misissuinissamut qinnuteqartoqarsinnaavoq
Aatsitassarsiornermut naalakkersuisoq Anda Uldum, Demokraatit, Københavnimi uuliasiornermik suliaqartut Arctic Technologic Conferencemi oqalugiartunut ilaavoq, tassanilu saqqummiuppaa sumi uuliamik ujaasinissamut qinnuteqartoqarsinnaanersoq
Baffinip Kangerliumarnga, Davisstræde, Jameson Land, Qeqertarsuaq (Disko), aamma Nuussuaq, Kujataa aamma Kitaata kujataa
Tassaapput taakku uuliasiornissamik misissuiffigineqarsinnaasut. Aatsitassarsiornermut naalakkersuisoq Anda Uldum, Demokraatit, saqqummiussisuuvoq Københavnimi Bella Centerimi uuliasiornermik suliaqartut Arctic Technologic Conferencemi (ATC-mi). Taanna ataasinngornermit pingasunngornerup tungaanut ingerlanneqaproq.
Ammaanersiornermi oqalugiartussatut ataatsimeersuarnermut naalakkersuisoq qaaqqusaavoq. Oqalugiarnermini uuliasiornermik suliat suulluunniit peqqissutsimut avatangiisinullu piumasaqaatinik annertuunik atassuteqartuunissaata pingaaruteqarnera erseqqissarpaa:
- Issittumi uuliasiornermik suliani aarlerinartortat akueraagut, akisussaaffigisarpullu ilisimavarput. Taamaattumik peqqissutsip, isumannaallisaarnerup avatangiisillu iluini najoqqutarisat qaffasinnerpaat malitaraagut, Anda Uldum oqarpoq.
Malittarisassat saqqummiunneqassapput
Nangillunilu:
- Tassunga ilaliullugu ukiormanna sinerissap avataani ujartuilluni qillerinernut malittarisassatta nutarsarneri tamanut saqqummiullugillu teknikkikkut ingerlatsinermullu tunngasutut piumasaqaatit aalajangersassavagut. Issittoqarfimmi periusaasartunut tamakku naleqquttuussapput.
Sisamassaannik ATC ingerlanneqarpoq, siullerpaamillu ataatsimeersuarneq Europami pivoq. Peqataaniarlutik nalunaartut 800-uupput, takkuttullu amerlanersaat USA-mit Canadamillu aggersuupput, Namminersorlutik Oqartussat ilisimatitsivoq.