Thule Air Base
Thulemi sakkutooqarfiup ingerlannera Vectrus-ip tiguvaa
Greenland Conctractorsip tusagassiorfinnut nalunaaruteqarluni nalunaarutigereeraa Thule Air Base-p ingerlanneqarneranik aserfallatsaalineqarneranillu isumaqatigiissut selskabip annaasimagaa, ikittuinnaat ilisimasimavaat isumaqatigiissut millionilinnik nalilik kiap pissarsiarisimaneraa
Thule Air Basep 2022-mi septembarip 30-annut ingerlanneqarneranut aserfallatsaalineqarneranullu isumaqatigiissut 411 millioner dollarinik (2,4 milliarder koruunit missaannik) aningaasartalik qallunaat selskabiannit amerikarmiunit pigineqartumit Vectrus-imit ajugaaffigineqarpoq. Selskabip aappaagumiit Greenland Contractors, ukiuni qulikkaani sakkutooqarfimmik ingerlatsisimasoq, taarsissavaa.
– Uggornaqaaq, tamannalu landskarsimut pitsaanngitsumik sunniuteqassaaq, Kalaallit Nunaanni selskabip isumaqatigiissut annaammagu, IA tunuliaqutaralugu folketingimut ilaasortaq Johan Lund Olsen oqarpoq.
Taassuma oqaatigaa Thulemi sakkutooqarfiup ingerlanneqarnera 2015-imut Aningaasanut Inatsimmut iluaqutaassasoq immikkut nunamut akileraarutikkut, taakkulu 90 milioner koruuniupput, ukiullu ingerlaneranni Greenland Contractorsip iluanaarutigisartagaanit tamarmiusunit ikinnerujussuupput.
Greenland Conctractorsip 2/3-lia entreprenøritut ingerlatsivimmit MT Højgaardimit pigineqarpoq, sinneralu 1/3-lia namminersorlutik oqartussanit pigineqartumit Greenland Holdingimit pigineqarluni.
Naalakkersuisut siulittaasorisimasaata Kuupik Kleistip, Thulemi sakkutooqarfimmi ineriartornermik ukiorpassuarni qanimut malinnaasimasup, tusarsimanngilaa Vectrus-ip isumaqatigiissut tigusimagaa. Tamatumunnga pissutaasut ilagaat selskabi aasalersoq pilersinneqarmat, ingerlatsiviup Exelis-ip ataani selskabitut, taannalu aamma Danmarkimi immikkoortortaqarpoq.
– Kalaallit Nunaata Thulemi sakkutooqarfimmi aningaasatigut pissarsiffigisarsimavai akileraarutit, piginneqataaneq suliffissallu. Akileraarutit ingerlaannassapput, suliffiilli ilisimanngilagut, sulisut annaaneqassagunarput, Kuupik Kleist oqarpoq.
Thulemi sakkutooqarfimmi kalalaallit sulisut 50-60-iupput, sakkutooqarfimmiittullu tamarmiusut 500-t inorpaat, taakkunannga 150-it mittarfimmik ingerlatsisuullutik. Thulemi sakkutooqarfimmi amerikarmiutut innuttaassusillit 200-t inorpaat, taannalu sorsunnerup nillertup nalaani 10.000-t angullugit inoqartarsimagaluarpoq. Greenland Contractors siusinnerusukkut nalunaarsimavoq ingerlatsivik Kalaallit Nunaanni praktikkertarfiit annersarigaat.
Nunani tamalaani isumaqatigiissut naapertorlugu sakkutooqarfiup ingerlanneqarnissaanut aserfallatsaalineqarnissaanullu taamaallaat qallunaat-kalaallit selskabii neqeroorutigineqarsinnaapput, suliassallu tassaasarput attaveqarneq, innaallagissiorneq, peqqinnissaqarfik, inissiat, sunngiffimmi sammisassat. Amerikarmiut illersornissamut ministereqarfiat Pentagon, suliarinnittussarsiuussisoq, naapertorlugu sisamat neqerooruteqarsimapput.
USA-p Københavnimi aallartitaqarfiani 21st. Contracting Squadron Detachment 1 isumaqatigiissutip isumaqatigiinniutiginissaanut akisussaasuuvoq, Mikå Mered-ili, misissuisarfimmit Polarisk-imeersoq naapertorlugu, suliarinnittussarsiuussineq isigineqassaaq amerikarmiut aningaasaqarnikkut ingerlanerliornerat aasarlu Kongres-imi tusarniaanerpassuit eqqarsaatigalugit.
– Issittumi amerikarmiut ingerlataat amerikarmiut ingerlatsiviinit ingerlanneqassapput. Kongres-imut ilaasortanut pineqarsimavoq atorfinnik amerikarmiullu suliffissaannik pilersitsinissaq, Mikå Mered isumaqarpoq.
Suli ilisimaneqanngilaq suna pissutigalugu Vectrus toqqarneqarsimanersoq, taassumalu ukiunut arfineq-marlunnut 411 millioner dollarinik aningaasartalimmik isumaqatigiissuteqarluni Thule Air Base ukiumut 60 millioner dollarinut ingerlallugulu aserfallatsaalissavaa.