sullernit
Sullineq arti nutaaq nunatsinni nassaarineqartoq
Sullinermik artimik nutaamik nassaartoqarsimavoq, siusinnerusukkut nunatsinni takuneqarsimagunanngitsumik. Pinngortitaleriffik taamatut allappoq
Sullineq arti tuttuusaq ´Tanyptera nigricornis´, aasap ingerlanerani Nuummi eqqaanilu naammattoortarneqarsimavoq. Taanna siusinnerusukkut Kalaallit Nunaanni takuneqarsimagunanngilaq, Pinngortitaleriffik nittartakkamini allappoq.
– Juunip ingerlanerani Pinngortitaleriffik arlaleriarluni saaffigineqartarsimavoq Nuummi eqqaanilu sullernit assigiinngitsut angisuut marluk pillugit. Innuttaasut ilaasa allaffigisimavaatigut, allat sullernit tamakkua uumasut toqusimasulluunniit igalaaminermut ikillugit aggiuttarlugit, Pinngortitaleriffik allappoq.
Paasineqarpoq sullernit aappaa nunami maani nutaajusoq siusinnerusukkullu takuneqarsimanani.
Ilisimaneqarpoq
Sullernit inuit saaffiginnissutaasa aappaa nunatsinni hvepsit uumasoqamminnik inuussutillit annersaraat, latinerisut atilik ´Buathra laborator fabricil´, nunatsinniinnarlu nassaassaalluni.
– Taanna pakkalussat puuinut manniliortarunarpoq, taannalu kingorna hvepsip qullugiaanit nerineqartarpoq, taamaasillunilu iluaqutaalluartumik, assersuutigalugu qaqqani qullugissat amerlassusaat appasissuutimmassuk, Pinngortitaleriffik paasissutissiivoq.
– Hvepsit uumasoqamminnik inuussutillit igutsaat qanimut ilaqutaraat, taakkutullu illugiinnik marlunnik suloqarlutik. Tuttuusat ippernat ilaqutaraat - kiisinerli ajorput - ippernatullu (niviugattullu) illugiinnik ataasiinnarmik suloqarlutik, pinngortitaleriffik allappoq.
Ersissutissaqanngilaq
Pinngortitaleriffiup erseqqissarpaa sullernit pineqartut taakkua marluk inunnut uloriananngitsuusut. Oqaatigalugulu sullernit qalunaatut kalaalisulluunniit ateqanngitsut.
– Pinngortitaleriffiup Københavnimi Statens Naturhistoriske Museum qutsavigaa sullernit artiisa paasiniarnerani ikiuussimaneranut, Pinngortitaleriffik naggasiivoq.
Sullernit pineqartut assingi ataani takukkit