Savalimmiormiut aalisartut unnuakkut sulinerminni sooruna napparsimalerneq ajortut?

Savalimmiormiut aalisartut sapaatip-akunneranut akunnerit 84-t qaammatini pingasuni sulisarnerminni stressilerneq ajorlutillu napparsimalerneq ajorput. Sooruna?

Sapaatip-akunnerata ingerlanerani unnuakkut sulinermi imaluunniit piffissami nikerartumi sulisarnermi ajoqutaasinnaasut tusanngitsoorsimanavianngilatit.

Hormonitit alersitut panersaavimmiittuusillutik kaavipput, timit stresserpoq, qasulerputit taavalu oqimaappallaalersinnaavutit, iviangikkut kræfteqalersinnaallutit, uummatip taqaatigut nappaateqalersinnaallutik aamma sukkortunngorsinnaallutit.

Piffissat nikerartut

Taamaakkaluartoq Savalimmiormiut aalisartut imaanukarlutik sapaatip-akunneranut akunnerit 84-t qaammatit pingasut atatiinnarlugit piffissami nikerartumi – anorersuartumi, qaamanilersukkami, qiianartumi, paarlakaajaalluni sulinermi sunngiffeqarpiarani – stressernermik takussutissartaqanngitsumik sulisinnaasut, qallunaat/savalimmiormiut ilisimatusarnerisa paasinarsisippaat.

- Issittumi Barentsip imartaaniilluni taamatut artukkerneqaraanni stressilertoqartussaasoq isumaqaraluarpugut. Taamaattoqanngitsoq paasinarsivoq. Tamanna tupaallannalaarpoq, ilisimatusartoq, dr.med. Bo Netterstrøm, Bispebjerg Hospitalimeersoq taama oqarpoq.

Ilisimatuussutsikkut allaatigisami nutaami Bo Netterstrømip suleqataasalu Savalimmiuneersut aamma Danmarkimeersut saqqummiuppaat, stresshormonip kortisolip annertussusaa, aap naqitsinera aamma ajoqutaasinnaasut allat aalajaatsumik inissisimasut imaluunniit appasinnerusulluunniit akerlianik takutinneqarput.

Ataqatigiinnerit

Ilisimatuut tupaallannartumik paasisaqarnermut nassuiaataasinnaasunik pingasunik saqqummiussipput:

1. Aalisartut aalajangersimasunik piffissani nikerartuni sulisarput. Sapaatip-akunnerani sulisarnerat aalajaatsuuvoq, assersuutigalugu akunnerni arfinilinni unnuap-qeqqaniit ullaakkut arfernup tungaanut.
2. Ullut tamaasa sulerinissartik nalunngilaat: Kilisassapput, aalisakkanik saliisapput, aalisakkat qerititassanngorlugit poortussavaat, aammalu aqussallutik. Tassanilu aamma annertuumik allanngorartoqanngilaq.

»Ilaqutariinni imaluunniit aningaasaqarnikkut angerlarsimaffimmi ajornartorsiutit illuartinneqartarput. Inuit taakkut aningaasarsiagipput. Danmarkimi aalisartunit ilisimasatsinnit allaanerupput. Suliffik ataqqinaataasuuvoq iluarisimaarnartoq, nunamut pigaangamik aamma inuiaqatigiinniinnerusarput,« Bo Netterstrøm oqarpoq.

Aalisartut suliaminnik nuannarinninnerat periarfissat ilagaat, tamannalu aamma akissarsiaqaatigisarlugu stressernissaminnik pakkersimaarinnittarput.

Nassuiaatit pingajuat

Nassuiaatit pingajuat eqqoriaaneruneruvoq, kisianni aamma aalisartut inalugaasa bakteeriaat sunniuteqarsinnaanerat periarfissaavoq.

Attuumassuteqarsinnaaneralli uppernarsaatitaqanngilluinnarpoq. Ilisimatuullu aamma qallunaat unnuakkut sulisartunut nerisat qanoq sunniuteqarsinnaanerat suli misissuiffigisimanngilaat.

Powered by Labrador CMS