Royal Greenland

Royal Greenland: ''Politikkikkut akuleruffigerusunnanngitsuusoq nalunngilarput''

Royal Greenlandip Kinamiut 38-t sulilersinnerisigut, ingerlatseqatigiiffik politikerit qaffasissut inuutissarsiortut nunaqavissunik atorfinitsitsisarnissaannik kissaateqartuartarnerisa killormoortorluinnaanik iliorluni ilisimalluarpaa.

Kinamiut 38-t tunisassiorfinni pingasuni assigiinngitsuni ikiuutissapput, Royal Greenland ilisimatitsivoq.

Suliffeqarfissuup aalisakkanik tunisassiortup Kinamiut 38-t Maniitsumi, Qasigiannguani aamma Uummannami sulilersittariaqarsimallugit tallimanngornermi nalunaarutigaa.

Aamma atuaruk: Kinamiut maanna Nunatsinnut tikilerput

Kommunimit aamma nunanit allamiunut tunngasunut aqutsisoqarfimmit akuersissutit pisariaqartinneqartut inissereerput, Kinamiut maajip qeqqanit aamma juunip qeqqanit sulinertik aallartissinnaavaat.

- Nalunngilarput politikkikkut tamanna akuliuffigerusunnanngitsuusoq. Taamaammat suliarinerani ammasorujussuunikuuvugut, Royal Greenlandimi sulisoqarnermut pisortaq Søren Olsen Damgaard nassuiaavoq.

Aaqqiissut akisooq
- Kinamiunik sulisunik sulilersitsineq akisuvoq. Kisianni taamaaliunngikkutta uagutsinnut akisunerussaaq, Søren Olsen Damgaard oqarpoq, aalisartut maanna aalisakkatik sukkasuumik tunniussinnaalernissaannut qulakkeerneqartussanngortut taassuma oqaatigaa. Sulilersitsinerit ''inuiaqatigiinnut tamanut iluaqutaapput'', sulisoqarnermut pisortaq naqissusiivoq.

Misilittakkat pitsaanngitsut
2013-imi sulisut 70-t Kujataaninngaanniit tunisassiorfinni avannarpasinnerusuni sulisussat atorfinitsinneqarput.

- Tamanna iluatsitsiffiunngilaq. Illuanik pisoqarpoq. Amerlavallaat soraaginnaarput. Amerlasuut aalajaatsuunnginnerat aamma suliartorfissanik malinninnginnerat ajornartorsiutaavoq. Taakku sulineq naammassisinnaanngilluinnarpaat, sulisoqarnermut pisortaq nassuiaavoq, Royal Greenland avataaneersunit atorfinitsitsiniarnani amerlasuunik misileraareersimasoq taanna isumaqarpoq.

Misilittakkat pitsaasut
Ukiut arfinillit matuma siorna Royal Greenland kingullermik Kinamiunik suliartortitsivoq. Taamaanikkut Kinamiut qulit suliartortinneqarput, suliffeqarfillu pitsaasuinnarnik misilittagaqarpoq.

- Sulisut aalajaatsuupput, pimoorussillutillu suleqatigiissinnaapput, sulisoqarnermut pisortaq oqarpoq, suliffeqarfiullu sulisui amerlasoorpassuit kalaalliusut pingaarutillit aamma aalajaatsuusut, taassuma aamma naqissuserusuppaa.

- Kinamiunik toqqaaneq siullertut kissaatiginngilluinnarparput. Kisianni aalajangerneq pisariaqarsimavoq, Søren Olsen Damgaard, Royal Greenlandip Sisimiuni sulisoqarnermut immikkoortoqarferujussuanik aqutsisoq oqarpoq.

Siumut kajumissaarisoq
Royal Greenlandip ukiumut naatsorsuutaanik saqqummiussinermut atatillugu ippassaq sisamanngornermi Siumut tusagassiuutinut nalunaaruteqarpoq. Ingerlatseqatigiiffiup angusaqarluarneranik pilluaqqusinerup saniatigut partii aamma tuniniaanermut immikkoortoqarfik Danmarkimi 200-nik sulisoqartup Nunatsinnut nuunneqarnissaanut kajumissaaruteqarpoq.

Aamma atuaruk: Siumut Royal Greenlandimut: Suliffiit 200-ut Nunatsinnut nuussigit

Powered by Labrador CMS