assartuinermi akit

RAL: Taamaattumik assartuineq akitsussaaq

Umiarsuaatileqatigiit Royal Arctic Linemeersut aningaasartuutit qaffanerat tamarmi atuisunut tutsinneqanngitsoq oqaatigineqarpoq

Assartuinermit akit qaffannerannut tunulequtaasoq p nassuiarpaa Royal Arctic Line

Assartuinermi akit 2014-mi 5 procentimik qaffassapput aammalu 2015-mi nalimmassarneqaqqissallutik. Royal Arctic Linemi pisortaaneq Jens Andersen nassuiaavoq akitsuineq qaffasinnerusimasinnaagaluartoq umiarsuaatileqatigiit isertitaasa appariaataat tamarmi atuisunut akiligassanngortinneqarisimasuuppat.

Royal Arctic Line aqqutigalugu nassiussat ikilinerat pissutaalluni assartuinermi akit qaffannissaat umiarsuaatileqatigiit qinnutigaat. Naalakkersuisut akuersissutigaat akit ukiormanna 5 procentimik qaffassasut aammalu 2015-mi nalimmassaasoqaqqissasoq.

Kiap akilissavaa?
- Siorna usit assartorneqartut 10 %-imik ikileriarput. Tamassuma kingunerisaanik kaaviiaartitat 58 millionit koruuninik ikileriarput. Naak taamaakkaluartoq Royal Arctic Linep tikiffiit amerlaqatai aqqutinik taakkunani akigitinneqartut akiutillugit ukioq tamaat kaajallallugu ingerlatsivoq, tassami tamatuminnga pisussaatitaagut apeqqutaatinnagu usit qanorluunniit annikitsigisut umiarsuarmik usigaluarutsigit. Taamatut ingerlaannassagaluarutta taava piffissaq apeqqutaaginnalissaaq qaqugu uagut uniinnarnissatsinnut. Piviusoq tamanna politikerit asuliunngitsutut isigisimavaat, kiisalu toqqagassaralugu akigitinneqartunik qaffaanissaq aamma /imaluunniit sullissinernik annertuumik appaanissaq, taava artornaraluartumik aalajangersaapput akigitinneqartut qaffanneqarnissaannik, Jens Andersen oqarpoq.

Kalaallit Nunaanni Brugseni aamma Pisiffik ilimasupput assartuinermi akit qaffannerat nioqqutissat akitsornerannik kinguneqassasoq.

- Royal Arctic Linep akiligassaq tamakkerlugu sullitakkaminut ingerlaqqikkaluarpagu, assartuinermut akigitinneqartut qaffaataat 5 procent imaluunniit 10 procentiunani, kisianni taava ukioq manna 15 procentiussagaluarpoq aappaagulu 5-10 procentiulluni, tassa umiarsuarnik nutaanik akilersuinerput aallartikkutsigu. Taamaattumik Royal Arctic Linemi namminermi aningaasartuutit aammattaaq ikilisarsimavagut. Ukiumi ajornaqisumi 2013-imi suli aningaasartuutivut qaavatigut 26 millioninik ikilisarpagut, aamma suli siunertaqarluartumik 2014 suli ikilisaaqqissaagut, Jens Andersen nassuiaavoq.

Unammilleqatigiinneq
Siumup politikkikkut oqaaseqartartuata Karl Kristian Krusep siunnersuutigigaluarpaa assartuinermi unammilleqatigiinnerup eqqunneqarnissaa. Taassuma akerleraa akit qaffannissaat unammilleqatigiinnikkullu akit apparsarneqarsinnaanerat taakkartorlugu.

- Unammilleqatigiinneq assigiimmik atugassaqartinneqarneq tunngavigigaanni uanga tamanna ajorinngilluinnarpara, kisianni aammattaaq qularnaarlugu uppernarsivara Assartuussineq pillugu Isumalioqatigiissitap naqissusermagu, niuerfimmi umiarsuaatileqatigiit marluk inissaqanngitsut. Pisisartut naammanngillat naammaginartumik isertitaqarnissamut. Umiarsuarnik sanatitsineq akisuvoq aamma ingerlatsineq akisuvoq tamakkulu akilersorneqartussaapput. Taamaattumik eqqarsarsuartoqartariaqarpoq, pisortaq oqarpoq.

- Uanga silarsuanni unammilleqatigiinnermik assigiimmik atugassaqartitsilluni ataatsimut isigalugu periarfissaqarpoq. Pisussaaffiit assigiit imaluunniit akigitinneqarniartut killilersorneqanngitsut. Uanga ungasinngitsukkut shippingimi suliaqarninni ukiunik 40-nngortorsioqqammerpunga, tamannalu tunngavigalugu aamma misilittagaralugu qularinngilluinnarpara: Umiarsuaatileqatigiit ilumoorunniarunikku taava Royal Arctic Linemut unammillerusunnavianngillat, tassa assinganik pisussaaffeqarunik akit assigiit aamma sapaatit akunneri tamaviisa tikittarnerit tassani apeqqutaatinnagit usit qanoq annertutiginersut, Jens Andersen oqarpoq.

Powered by Labrador CMS