eqqoriaaneq nutaaq
Qallunaatsiaat immaqa affanniarlutik tikissimapput
Qallunaat ilisimatuut nutaamik eqqoriaapput sooq qallunaatsiaat Kalaallit Nunaannut nuussimanersut
Ukioq 1.000-ip missaani aarrit tuugaat ima naleqartigalutillu qaqutigoortigisimapput, ilisimatuut isumaqalerlutik tamakkua pissutaalluarsinnaasut qallunaatsiaat ungasissorsuarmut Kalaallit Nunaannukarnerannut, nunassikkiartorlutik niuernermillu ingerlatsiartorlutik.
Ilimagiligarli tamanna suli tamakkiisumik misissorneqarsimanngilaq taamaattumillu aamma uppernarsineqarani, atortorli nutaaq, Københavnimi Nationalmuseetimi ilisimatuut ineriartortissimasaat, atorlugu aarrit tuugaavisa nassaarineqarsimasut assigiinngissutaat takuneqarsinnaavoq.
Taamatut oqaluttuarpoq Jyllands-Posten.
– Apeqqutaasorujussuusimavoq aarrit sumi pisarineqarsimanersut. Aarrit tuugaavinik sumiiffippassuarni nassaartoqarsimavoq, ilisimaneqarporlu niuertoqartarsimassasoq, uumassusilerinermilli isigalugu nunatta islandillu aarrii assigiilluinnartuupput, tamannalu pissutigalugu niuernikkut aqqutit misissornissaat ajornarluinnarsimavoq, Karin Margarita Frei, Nationalmuseetimi seniorforsker, oqaluttuarpoq.
Canadami ineriartortitaq
– Aatsaavissuaq assigiinngissutsimik takussutaasinnaasumik neriunartulimmik peqalersimavugut. Misigisaq angeqaaq arlaatigullu piviusorpalaarani.
Canadamiut ilisimatuut paasisimavaat aarrit tuugaavisa assigiinngissutaat takuneqarsinnaasoq tuugaat akerloqassusiat misissorlugu, stoffimik, strontiumimik taaneqartartumik, peqassusia pinnagu.
Aarrit tuugaarpassui nassaat
Siusinnerusukkut nunatsinni nassaatigut itsarnitsatigut inerniliisoqarsimavoq aarrit tuugaavinik niuerneq qallunaatsiaanut pingaarutilerujussuusimasoq. Maannali ilisimatuut siullermeersumik misissorsinnaalerpaat iluamillu uppernarsarlugu eqqoriaaneq tamanna ilumoortuunersoq.