qangatut umiartorneq

Qallunaatsiaat aqqutaat atorlugu umiartorniartut

Aasaru vikingit umiarsuaannik 11 meterinik takissusilimmik 1.000 kilometerinut misiliilluni angalanikkut qallunaatsiaat Kujataani angalanerat inuunerallu qulaajarniarneqassaaq

Vikingit umiarsuaat Skjoldungen, Roskilde Fjordimi assilineqarsimasoq

Juulip 2-anni qallunaat tissiataartartut vikingit umiarsuaannik qallunaatsiaat Kalaallit Nunaata kujataani kitaanilu angalaffisigimasaat angalaffiginialerpaat.

Arfineq-pingasut

Angutit arnallu arfineq-pingasut peqataasussat tissiataarnermik misilittagaqarluartuupput Roskildemilu Vikingeskibsmuseetimut attuumassuteqarlutik. Angalanissaanni sapaatit akunnerinik arfinilinnik sivisussusilimmi siunertaavoq skandinaviamiunut, ukiut 1.000-t matuma siornatigut nunamut ungasissumiittumut avinngarusimasumiittumullu, Eriup Aappalaartup ´Grønland´-imik atsersimasaanut, nunassissimasunut apeqqutit pingaarutillit qulaajarniassallugit.

Inuttat umiarsuup naalagaanik Ile Sandimik pisortaaffigineqartut 560 sømilit (1.000 kilometerit) missaannik angalanertik tamaat tissiataarluni angalanermi paasissutissanik katersuissapput.

Paasissutissanik katersillutik

Paasissutissat katersat tamakkua kingorna, ilisimatuut suleqatigalugit, oqaluttuarisaanermik ilisimatuut paasisimanngisaat immersorniassavaat, tassa Kalaallit Nunaata sineriaani tissiataarluni iputilersorlunilu angalaneq qanoq ajornakusoortigisoq - imaluunniit qanoq ajornanngitsigisoq, Vikingeskibsmuseet paasissutissiivoq, angalanissamilu tamatumani Kalaallit Nunaata Katersugaasivia suleqatigineqassaaq.

Assigiinnik atugassaqarluni

Tamatumani pineqarpoq´misileraalluni itsarnisarsiorneq´, tamatumuunakkut qallunaatsiaat angalanermi atugassarisaat qanorlu attaveqaqatigiittarnerat misiligarneqassallutik, Morten Ravn, Vikingeskibsmuseetimi ilisimatusarnermik ataqatigiissaarisoq, nassuiaavoq.

Immakkoorluni

– Najugaqarfigisimasaat tamarmik sinerissamiipput qallunaatsiaallu imminnut attaveqarfiginissaannut qularnanngitsumik immakkut aqqutit periarfissat pitsaanersarisimassavaat, qanorli angalasarsimatigippat? Tamanna paasisaqarfigisinnaagutsigu aamma taamanikkut inuiaqatigiit annertunerusumik paasisaqarfigisinnaavagut, taanna oqarpoq.

Sanaqqitaq

Umiarsuaq qisummik sanaaq 11 meterinik takissusilik Skjoldungen umiarsuarmik itsarnitsamik nassaamik Skuldelev 6-imik sanaqqitaavoq ukiunik sisamanik pisoqaassusilik, taannalu Roskilde Fjordimi nassaarineqarsimavoq. Umiarsuaq nassaarineqartoq Norgep kitaani ukioq 1030-p missaani sananeqarsimavoq, qularnanngitsumillu umiarsuaq taamaattoq qallunaatsiaat Kalaallit Nunaanni angalanerminni aammalu piniartarnerminni aalisartarnerminnilu atortarsimassavaat.

Sungiusarluarsimapput

Inuttat ukiuni kingullerni marlunni-pingasuni Roskilde Fjordimi, Kattegatimi Sverigellu sineriaani umiarsuarmik taassuminnga angalanermik sungiusarsimapput, umiarsuup naalagaa Ole Sand oqaluttuarpoq.

– Tamatuma saniatigut sutigut tamatigut piareersarsimavugut. Ikiueqqaarnermik pikkorissarsimavugut, annaassiniarnermik sungiusarsimalluta aammalu aallaatip atornissaanik sungiusarsimalluta, nannumik naapitsissagaluarutta, taanna oqarpoq.

Nanortalik

Umiarsuaatileqatigiiffiup Royal Arctic Linep umiarsuaq Skjoldungen Kujateaani Nanortalimmukaatissavaa, angalanerlu tassannga aallartinneqassaaq juulip 2-anni, avannamut kimmut Nuup tungaanut angalassallutik. Aqqutaani inuttat nunami unnuisassapput.

– Silali atoruminartillugu seqernup nuineraniit tarrinneranut sømilit sapinngisamik amerlasuut angalaniartassavagut.

Unammilligassaq annerpaaq tassaassaaq anorip tingerlaatillu annertunerpaamik atorluarniarnissaat, taamaasilluni iputit taamaallaat anoreqannginnerani atortassallutigit, umiarsuup naalagaa oqarpoq.

– Soorunami silasiornermi pissutsit eqqarsaatigissavavut, taavani piffissat ilaanni sila atoruminaatsorujussuusarsinnaammat, Ole Sand oqarpoq.

Peqqusersusaarneq?

– Peqqusersusaarnerulaassanngila silassap naalaartarnissaa, qallunaatsiaammi taamaasiorsinnaasimanngimmata?

– Immaqami - sorpassuartigulli ullumikkut pissutsiat allat atorpavut. Aamma isumannaatsuunissaq pissutigalugu ullut tamaasa Kalaallit Nunaanni radioqarfiit attaveqarfigisassavagut, Ole Sand oqarpoq.

Aalisarneq

Inuttat tunngaviusumik taquarissavaat qaqorteqqasut issingigassallu, aqqutaanilu aalisartarniarput.

Aamma umiarsuarmi amitsumi inuttut peqatigiinnissaq unammillernarsinnaavoq, inuit arfineq-pingasut sapaatit akunnerini arfinilinni taama qanitsigisumik angalaqatigiinnissaanni, Ole Sand siulittuivoq.

– Peqatigiittorujussuusimavugulli, taanna oqarpoq.
/ritzau/

Powered by Labrador CMS