Nungusaataanngitsumik aalisarneq
Qalerallit ikiliartornerat sunniuteqarpoq
Qeqertarsuup Tunuani qalerallit tunineqartartut ikiliartuinnarnerat aalisartuni arlalinni akiliiniarnerni ajornartorsiortitsivoq
Avannaani nalinginnaasumik ingammillu Qeqertarsuup Tunuani qalerallit tunineqartartut ukioq ́manna ikiligaluttuinnarnerat aalisartunut annernarsereerpoq.
Ukioq ́manna qaammatini arfineqmarlunni siullerni Avannani qalerallit 2016imi piffissamut tassunga sanilliullugit 5.177 tonsinik ikinnerit tunineqarsimapput: januaarip ulluisa aallaqqaataanniit juulip ulluisa 31ata tungaanut Qeqertarsuup Tunuani, Uummannami aamma Upernavimmi aalisartut qaleralinnik 10.658 tonsinik tunisisimapput, siorna piffissap taamaalineranit tunisat 15.835 tonsiusimapput.
Avannaani qalerallit kiilumut 20 – 25 koruuneqartinneqarallartillugit 2016imut sanilliullugit tunisat 104 millioner koruuniniit 129 millioner koruuninik nalikinnerupput, Sermitsiaq allappoq.
Grønlandsbanken Avannaani umiatsiaa rarsortunut angallataatilinnullu arlalinnut taarsigassarsisitsisimavoq.
– Grønlandsbankenimi tunisat ikiliartornerat malugineqarsinnaappat?
– Aap, Qeqertarsuup Tunuani aalisartut ilaasa akiliiniarnermikkut ajornartorsiuteqaleriartornerat takusinnaavarput, ingammik umiatsiaararsortut angallateerarsortullu ajornartorsiuteqarput, aningaaserivimmi pisortaaneq, Martin Kviesgaard, Sermitsiamut oqarpoq.
Grønlandsbankenimi ajornartorsiutinut pissutaasut suunersut sivisuumik nalilersorneqarsimapput.
– Nungusaataanngitsumik aalisarneq tatineqartoq ajornartorsiutaavoq aamma sinerissap qanittuani aalisarnerni tunngaviusumik atugassarititaasut unammillertippaatigut, Martin Kviesgaard, oqarpoq.
Allaaserisaq tamakkerlugu Sermitsiami atuaruk. Aviisi uani pisiariuk: