TOQUNARTUNISSIMASORTORSINNAANEQ

Pisanik toqunartunissimasunik nerisoqarsinnaanera Nunavimmi mianersoqqussutigineqarpoq

Arnaq Nunavimmeersoq qilalukkamik qaqortamik toqunartunissimasumik nerinermigut juulimi toquvoq. Kiannerusalerneratigut toqunartut toqussutaasinnaasut aarlerinarnerulernerat Canadami oqartussat mianersoqqussutigaat

Nerisassani toqunartunittoortarneq qaqutigoortuuvoq toqumilli kinguneqarsinnaalluni. Nunavimmi oqartussat piniakkat pisarineqartartut ingerlaannartumik nillertumut inissinneqarsimanngitsut mianersoqqussutigaat.

Toqunartunissimasortorneq suli qaqutigoortuuvoq.

Taamatulli pisoqartarnera toqussutaasinnaavoq, tamanna Nunavimmi nunaqarfimmi Inukjuarmiut qaammammi kingullermi uppernarsivaat. Taamami pisoqarneratigut arnaq 50-it sinnerlugit ukiulik toquvoq. Taassuma pania aamma toqunartunissimasumit eqqugaavoq ajoranili, ajoqutissarsisimanersorli paasinarsinngilaq.

AG allappoq.

Taama pisoqarneratigut Nunavimmi peqqissutsimut oqartussat neqinik pisarnertut peqqumaasisarneq nerisassiortarnerlu mianersoqqussutigaat. Nunarsuup kiatsikkiartornerata kinguneranik qanoq nillertigisumiititsisinnaaneq ajornakusoortorujussuanngortippaa.

Bakteerissat nunamiittut toqunartoqalersitsisartut 4 gradiinnarnik kiassuseqaleraangat, avatangiisillu silaannaqarpianngikkaangata amerliartulersarput.

Bakteerissat taamaalillutik toqunartoq nukillaartitsisinnaasoq sakkortuumillu pisoqartillugu, timip atortuinik assigiinngitsunik atorsinnaajunnaarsitsisinnaasoq pilersittarpaat. Toqunartumut akiuussutissaqarpoq, taannali pilertortumik tunniunneqassaaq napparsimasulli annaanneqarneranik tamatigut kinguneqartarani.

Naak peqqissutsimut oqartussat nunarsuarmi sumi tamaaniittut ulorianartoq tamanna eqqumaffigigaluaraat pisarineqartartut nalinginnaasut pillugit oqartussanit mianersoqqussutigineqartarsimanngilaq. Maannali Nunavimmi taamaaliortoqarpoq.

- Kiatsikkiartornerani bakteerissat amerliartorluarsinnaalersarput. Taamaattumik piniartut neqinik mianersuussilluinnarnissaannik piumasaqarfigaavut oqarluta taakkua neqit ingerlaannartumik sikulertassagaat taskinulluunniit nillataartitsivinnut ilisassagaat, Dr. Marie Rochette Nunavimmi peqqissutsimut oqartussani nappaatit tuniluuttut pinaveersaartinnissaannut ataqatigiissaarisartoq, Nunatsiaq Onlinemit taama issuarneqarpoq.

Powered by Labrador CMS