Atuakkat

Pinerluttulersaarut nutaaq Hammondimik, Greenpeacemik aamma aallarussinernik imaqartoq

Qallunaat pinerluttulersaarusiaat nutaaq Nunatsinni pivoq. Atuakkiortup Rune Stafanssonip pinerluttulersaarusiamini nutaami, Den Sidste Olie, pinngortitamik illersuiniartartoq Vicky pinnersoq allaaseraa

Assitaliussaq
Pinerluttulersaarutinik atuakkiortoq, Rune Stefansson
Assitaliussaq Benny KokholmPinerluttulersaarutinik atuakkiortoq, Rune Stefansson Byens Forlag (Pressefoto)Assitaliussaq Benny KokholmPinerluttulersaarutinik atuakkiortoq, Rune Stefansson Byens Forlag (Pressefoto)Assitaliussaq Benny KokholmPinerluttulersaarutinik atuakkiortoq, Rune Stefansson Byens Forlag (Pressefoto)

Rune Stefanssonip atuakkiani nutaaq februaarimi 2014-imi suliaralugu aallartikkamiuk, uuliap akia appariarujussuarpoq, tamannalu Kalaallit Nunaanni ‘uuliasiorluarnissamut’ neriunaatinik, ukiuni 40-ni utaqqineqarsimasumut sunniivoq.

Ilimasuutit allanngoriartulerput. Stefanssonillu Kalaallit Nunaannut tikeraarnermini siullermi, biskoppi Sofie Petersen apersorpaa.

Uranimut tiguarteqqasut
Politikerit uungaannaq eqqarsartarnerat pillugu taanna oqaluttuarpoq.

- Danmarkimit namminersulivilluni katannissaq siunertaralugu Kalaallit Nunaanni naalakkersuisut pinngortitaq immeraatigalugu aningaasannanniartut, biskoppi isumaqarpoq.

- Aappassaanik taavunngarama inuit piviusorsiorpalaarnerulersimapput. Aleqa Hammondi (S) kusanaatsuliorneq pissutigalugu tunuarsimavoq, taassumalu qallunaanut kammannera peerluni, namminersulivinnissamik takorluukkat unikaallatsinneqarsimapput.

Nunanit tamalaanit oqaluttualiat
Taassuma qallunaaq-chilemioq paasiniaasartoq Marcelo Krankl pillugu nangeqattaartuliaani nersualaarneqartumi saqqummertoq nutaaq Nuummi aamma Ilulissani Kalaallit Nunaanni pivoq, allanngorarnerusumik aamma annilaarnarnerusumik politikkimit piviusuunerusumillu imaqarpoq.

Pinerluttulersaarutinik oqaluttualiai tamarmik nunanit tamalaanit piviusunik aallaaveqarput, Amerika Kujallermit aamma Afrikamit Amerika Avannarlermut aamma Europap kujataanut.

Nunaannarmi uumaniarneq
- Nunap takorloortakkama issinnerata aamma apilluni anorersuartarnerata uppernarsarpaa. Kalaallit Nunaat apummit sermimillu isumalik.

Kisianni atuakkiortoq issittumi takusani aallaavigalugit allannini aallartissinnaasimanngilaa, pisoq aasaaneraniusussaq nalunngereeriaramiuk - Piffimmi inuk aallarunneqarsimasoq oqorsaateqarani uumasinnaanissamik periarfissaqartariaqarluni.

- Allaatigisakka allanngortittariaqarsimavakka, taamaattumillu Ilulissat juulimi 2015-imi tikeraarpara.

Aasaq sunnertinnartoq
- Tassani ulloq naallugu tiimit 24-t seqinnerpoq. Qaqqami ingiimiannguarluni qiulernani tiimerpassuarni iluliarsuit ippernaaqqutit akornisigut isiginnaarneqarsinnaapput.

- Ilulissat naassaanngitsumik kigaatsumik ingerlaarput. Naggataatigullu kangerlunnit immamut ajanneqartarput. Taakaniinnikuutinnani sermip pinnissusaa takorloorneqarsinnaanngilaq, ilusaat, qalipaataat nipaallu, atuakkiortoq oqarpoq.

Pingaarnertut inuttaasoq Marcelo Krankl, aasaaneranik Rune Stefanssonip sunnertinneratut ittumik aammalu Nunatsinni angissutsit mianernarnerattut immersorneqarpoq.

Illersuiniaq pinnersoq aallarunneqartoq
Den Sidste Oliep pinngortitap pisuussutaanik atuinermut aamma pinngortitap kusanartup illersornissaata pisariaqarneranik imaqarpoq.

Oqaluttuarliami uuliasiortut Greenpeacemit aamma illersuiniaqatigiiffimmit piviusuusaartitamit, Ocean Actionimit akimmissimaartinneqarput.

USA-minngaanneersoq pinnersoq Greenpeacemeersoq, Vicky von der Pahlen, ullut ilaanni Kalaallit Nunaannit periarfeerulluni tammarpoq.

Israelimiup milliardærip Portmanip, Vicky ujariartortillugu, Marcelo Krankl Nuummukartippaa.

Tassani inuttaq pingaarneq Nuup Kangerluani nunaqarfiusimasumi takussutissanik aattalinnik nassaarpoq.

Vicky aallarunneqarsimasoq, perlilerluni aamma qiulluni toqujuartulersoq paasinarsilerpoq.

Den Sidste Olie februaarip 12-ani Byens Forlagimi saqqummissaaq.

Powered by Labrador CMS