Nuuk

Nuuk nutaamik mittarfttaassappat Hurtigruten millionilikkaanik aningaasaliinissamut piareersimavoq

Umiarsuarnut takornariartaatinut ilaasut Nuummit USA-mut Europamullu toqqaannartumik timmisartorsinnaagunik illoqarfik aqqusaartarfittut atorniarpaa

Takornariartaat Fram

Nuummi mittarfeqarfik tallineqarniassammat USA-mit Europamiillu toqqaannartumik timmisartumik tikittoqartalerluni, sanaartortitsinissamut ingerlatseqatigiiffiup Kalaallit Airportsip aningaasaliissutissarsineq iluatsissaguniuk, Nuuk angisuumik pisisartussamaateqalereersinnaavoq.

Norgemiut umiarsuaateqarfiat Hurtigruten, 2007-imili umiarsuaq takornariartaat ‘Fram’ atorlugu Nunatsinni angalatitsisartoq, angallaffiit annertusarneqarpata maani suliani annertusingaatsiarnissaanut piareersimavoq.

Amerliliineq
Umiarsuaateqarfik ullumikkut 14-inik umiarsuaateqarpoq, kisianni sisamat tikillugit umiarsuarnik takornariartaatinik immikkut 500-t tikillugit ilaasoqarsinnaasunik amerliliinissamik kissaateqarpoq.

Nutaamillu mittarfittaartoqassappat, umiarsuit marluk Issittumi Canadami Kalaallit Nunaannilu aalajangersimasumik angalasalernissaat siunertaavoq. Taamaanngippat umiarsuit allami angalatinneqarsinnaapput.

Illoqarfik aqqusaarfik
Pilersaarutit malillugit Nuuk qitiusumik aqqusaarfiusassaaq, tassani ilaasut umiarsuarmik Kujataani imaluunnit Avaannaani kiisalu Canadamut takornariarnerminni tikillutik imaluunniit angerlalernerminni aqqusaartassallutik.

– Nuuk atussallugu orniginartuusoq isumaqarpugut, illoqarfik qitiusumik inissisimammat, aamma umiarsualivik ukioq naallugu sikoqarneq ajormat, Hurtigrutenimi pisortaaneq, Daniel Skjeldam, suliniut ilaatigut pillugu Namminersorlutik Oqartussanik ataatsimeeqateqariartorluni Nuummiittoq nassuiaavoq.

Ilisimasortanik pisussaatitaannginnissaq
Umiarsuaateqarfiup Kalaallit Nunaanni pilersaarutini ingerlateqqissagunigit, pissutsit marluk ajunnginnissaat apeqqutaapput.

Hurtigrutenip siullermik qulakkeertariaqarpaa, mittarfiliornissamut suliniutip piviusunngortinneqarnissaa.

– Aningaasaliissutit inissippata, suliniut aallartinneqarpat aammalu naammassinissaa ullulerneqarpat, uagut suleqqissinnaavugut, pisortaaneq oqarpoq.

Atuaruk: Aningaasaliisut tapiinerisigut mittarfiit nutaat akilerneqassapput

Aningaasaliineq annertooq
Taassuma naatsorsuutigaa, ataatsimut ‘millioninit hunnorujulikkaanik’ aningaasaliisoqarnissaa. Umiarsuillu nutaat sananeqarnerisa saniatigut aamma Kalaallit Nunaanni assersuutigalugu akunnittarfiit amerlineqarnissaat pilersaarutaavoq.

– Umiarsuaateqarfittut nalinginnaasutut umiarsuaannarnik aallussisutut inngilagut. Najukkami suliffitsigut takornariaqartitsinikkut naleqalersitsinermik qulakkeerinninnissaq kissaatigaarput. Suliniutip taassuma Nuuk kisiat iluaqutissartaqartinnavianngilaa, sumiiffik tamarmi iluaquserneqassaaq, Daniel Skjeldam naqissusiivoq.

Atuaruk: Mittarfiit pingasut Kalaallit Airportsimut katersuuttut

Ilisimasortaqarnissamut pisussaaffik
Apeqqutip pingaartup aappaa tassaavoq, ilisimasortanik ilaasoqartarnissamut pisussaaffeqarnermut inatsisit nutaat Folketingip akuerisai, immikkut akuerisamik pisussaaffiginnginnissaat. Umiarsuaq 250-t sinnerlugit ilaasoqarpat, ukioq manna juulip aallaqqaataanit ilisimasortanik ilaasoqartarnissaq piumasaqaataalerpoq.

– Ilisimasortamik ilaasoqarnissamut pisussaaffiup ukiumut 700.000 aamma 800.000 koruunit akornanni akiliisittassavaatigut. Tamanna akisuallaalissaaq. Kisianni Hurtigruten immikkut akuerisamik pisussaaffeqanngissinnaappat, misilittagartuunik inuttaqarnerput pissutigalugu assersuutigalugu Svalbardimi taamatut aaqqiissuteqarpugut, taamaalisinnaagutta suliniut periarfissaasinnaassaaq, pisortaaneq erseqqissaavoq.

Nuummi susoqarneranik nutaarsiassat amerlanerusut Tamanut Nuuk Ugeavisimi atuakkit

Powered by Labrador CMS