mingutsitsineq
Nunatta imartaa eqqaavissuaqarfiuvoq
Ilisimatuut Issittup imartaani plastikkinik eqqakkanik katersuussuusimasunik nassaarput
Ukiut qulikkuutaat arlaqanngitsut ingerlanerinnaani sikujuitsoq plastikkinik Europa kitaaniik Amerikamiillu eqqaavigineqalersimavoq. Eqqakkat Kinaminngaanneersut aammattaaq Issittumut ingerlaarusaartut, ilisimatuut naliliipput.
Tamanna ilisimatuut Spanskit, Franskit, Amerikamiut Danmarkiminngaanneersulli sapaatip akunnerata ingerlanerani Kalaallit Nunaata imartaani Barentshavetimilu misissuisimanernertik atuagassiami Science Advancesimi saqqummersippaat.
Killiffik
Imartani pineqartuni minnerpaamik plastikkit 300 milliardiunissaat ilimagineqarpoq, taamaammalli piffik "plastikkit killiffianik" atserneqarsimalluni.
Immap sarfarneranik eqqakkat Issittumut saavingutsinneqartarsimapput, sulilu amerliartornissaat ilisimatuut aarlerisaarutigaat.
Atuaruk: Nunatsinni saarulliit plastikkimik akoqartut
Isaannarmik takuneqarsinnaanngitsunik aalisakkat eqqakkanik akullik
Ukioq kingulleq GUX-mi ilinniartut saarullinnik misissuingamik, misissugaat tamarmik 20-it tamaasa plastikkinik akoqartut paasisimavaat.
- Misissuinitta takutippaat, naak nunarsuarmi avannarpasissumi inissisimagaluarluta, nunarsuup ilaani plastikkimik ajornartorsiuteqarnermit sunnerteqqavugut. Manerassuarmi, Atlanterhavimi aamma Det Indiske Oceanimi plastikkerpassuaqarpoq, taakkulu sumiiffitsinnut annguttarput, taamani ilinniartut nassuiaateqarput.
Maannali ilinniartut taakku pingasut ilisimatuunit ilisimaneqarluartunit taperserneqarput.