Nunaqarfimmi ilinniartitsisoq: Nunaqarfik atuarfillu nuannareqaakka

Dorthe Mølgaard Kapisilinni tallimanik atuartulimmi ilinniartitsisutuaavoq. Atuartitsineq nuannareqaa. Kisiannili pingaartumik ukiukkut kiserliornarsinnaasarpoq.

Dorthe Mølgaardip Kapisillit takoqqaaramiuk eqqarsarsimavoq: Inuunerma sinnerani tassani najugaqarusuppunga. Tassani utoqqalerusuppunga.

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq:

Allaaserisaq una aviisimit AG tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Christian Schultz-Lorentzen toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 40 sianerfigiul imaluunniit mail adm@sermitsiaq.gl allaffigalugu

– Alianaaqigami – nunataa tamavimmi! Pujoq kivimmat tamaviisa takusinnaalerpakka. Maani najugaqarnera nuannareqaara. Pinngortitarsuaq alianaaqisoq! Paasisinnaanngilara sooq inuit aallararnersut. Ajoraluartumilli nunaqarfimmi suliffissaqarpallaanngilaq. Pitsaassagaluarpoq aalisakkanik suliffissuaqartuuppat. Maanimi saarullippassuaqarpoq, Dorthe Mølgaard oqaluttuarpoq.

Taanna Kapisilinni atuarfimmi ilinniartitsisutuaavoq. Nuup Kangerluani nunaqarfik alianaatsoq, Nuummit 80 kilometerinik, Sermersuarmillu 10 kilometerit missaannik ungasissusilimmiittoq.

Pinngortitaq »meeqqallu naalattut« Dorthe Mølgaardip nunaqarfimmik taassuminnga, angerlarsimaffimmisut misigisimasaminik, toqqaaneranut aalajangiisuulluinnarsimapput.

Nunaqarfinnguami tallimaannarnik atuartulimmi, maanna 40-t missaannaannik inoqalersimasumi, kisimiilluni ilinniartitsisuuneq aamma nuannersuinnaanngitsoq 56-inik ukiullip illassamut qanittup isertuutinngilaa.

Tassami pingaartumik ukiukkut nunaqarfimmi kiserliornarsinnaasarpoq. Issittaqalunilu. 30 gradit qaangerlugit issittarluni. Akerlianik aasakkut kiattaqaaq seqinnertaqalunilu. Amerlanertigut. Ukiorli manna aasaq pisarnertut kiatsigisimanngilaq. Dorthe Mølgaardili aalisariartaqaaq aavartarlunilu. Tamanna nuannareqaa. Siorna tuttumik perngarsimavoq.

Atualeqqaarneq

Dorthe Mølgaard naapippara ukiumi pisartut pingaarnerpaartaasa ilaat sioqqullugu: Atualeqqaarneq. Illunnguamini qisummik sanaami issiavoq nuersaalluni – takusinnaavara nuersaallaqqeqisoq. Aalisarnerup piniarnerullu saniatigut assassorneq nuannarilluagaasa ilagaat. Aalisartarnermik saniatigut aappanilu eqalunniarlutillu ammassanniartarput. Aalisakkallu panersiarisarpaat. Qerititsivillu tuttut neqaannik immerluarneqalereersimavoq.

Ernutaa marlunnik ukioqalertussaavoq. Taamaattumik soorunami mamartunik sassaalliussassaqarluassaaq. Manna tikillugu ataasiinnarmik tuttussimapput, taannalu naammanngilaq. Taamaattumik ilassarsiorlugu umiatsiaaqqaminnik angalasarput.

Massakkorpiarli atualernissaq ulapputigaa. Aqaguani nalunaaqutaq qulingiluanut takkukkama atuarfimmi ulapputtoqarpoq.

Pedeli Jenseeraq Josefsen eqqiaasorlu Heide Iversen, aamma meeqqanut nerisassiuussisartoq, ulapipput. Angajoqqaanut kaffiliorlutillu tiiliorput meeqqallu imerfissaat piareersarlugit. Nerriviit erfalasuaralersorlugit naneruutilersorlugillu.

Dorthe Mølgaard qungujulasorujussuuvoq. Tamanna qilanaarisimavaa.

Niviarsiaqqat angajullersaat ilinniartitsisumut ikiortaavoq

Nunaqarfiup atuarfeerannguani atuartut ukioq manna tallimaapput, avataaneersorlu ataaseq. Atuartoq avataaneersoq niviarsiaraavoq ulloq unnuarlu paaqqinnittarfimmeersoq, nunaqarfimmi feeriariartarfilimmi. Nunaqarfimmi feeriariartarfiit sisamaapput.

Kapisillit alianaatsoq, qaqqanik, kangerlummik sermimillu avatangiisilik Nuummiunit nuannaariarfigissallugu nuannarineqarluartuuvoq. Taamaattumik aasakkut nunaqarfik inoqarluartaqaaq. Meerarpassuit, Nuummiorpassuillu nunaqarfimmi eqqaanilu illuarallit.

Ukiukkut pisoqarpiarneq ajorpoq. Pisoqanngippallaalaartarluni, Dorthe Mølgaard isumaqarpoq.

Ullorli manna pisoqarpoq. Inuit qilanaarpasipput.

»It is a good day«, ulloq taanna nalliussillugu niviarsiaqqat angajullersaata tuluujuaqqap atugaata saavani allassimavoq. Taanna aamma aasakkut sivisuumik atuanngiffeqareerluni atuartut tallimat allat assigalugit qilanaarpasippoq.

Dorthe Mølgaard oqaluttuarpoq atuartut niviarsiaqqat angajullersaat, 7. klassimi atuartoq, namminerminut atuartitsisumut ikiortitut taaneqarsinnaanerusoq.
– Meeqqat allat ilikkarnissaannik ikiorusuttorujussuuaanga. Ilami meeqqat tamarmik atuarneq nuannareqaat. Isumaqarpunga pikkorissuusut. Ilikkagaqarusuttorujussuupput. Ilaannikkut akunneq atuartitsivik naagaangat nikalluallattarput. Øv, tassa soraariikatappugut.

Dorthe Mølgaard illarpoq. Ilami inuuvoq qiimasoq, imminut sorsuartut isiginngitsoq.

Klassimi eqqissiviilliorneq ajorput

Meeqqat tamarmik inimi ataatsimi atuartinneqartarput. Ullumi nerrivinni marlunniipput. Dorthe Mølgaard tikilluaqqusivoq. Ulloq manna pissutigalugu pedeli eqqiaasoq/igasorlu najuuteqataapput.

Inimi issiavinni tunorlerpaani angajoqqaat aanaarlu ataaseq issiapput, kaffisorlutik oqaloqatigeerujoorlutik. Tamarmik qungujulaartuannguarlutik. Nuannaarlutik qilanaarlutillu.

Kapisillit Atuarfianni naalanngisaartoqartarpasinngilaq. Ullumikkummi Dorthe Mølgaardip oqalugiarnerani atuartut nipaqanngilluinnarput eqqissisimallutillu.

Meeqqat tulleriiaarlutik atitik, ukiumilu atuarfiusumi nutaami klassimi sorlermi atualissanerlutik oqaatigisarpaat. Marluk 4. klassimi, ataaseq 5. klassimi, ataaseq 6. klassimi ataaserlu 7. klassimi atualissapput. Atuartoq avataaneersoq 2. klassimi atualertussaavoq. Niviarsiarannguaq taanna ittoornermik atini oqaatigisinnaanngilaa. Taamaattumik perorsaasup, ulloq pingaartoq tamanna pissutigalugu ilagisaata, aqqa oqaatigaa.

Sisorarneq atuartitsinermut ilaavoq

Erinarsorparput Ullaanngorpoq Tassaalerpoq. Najuuttut tamarmik erinarsoqataapput. Arnap utoqqaap erinagissup – aanaajugunartup – tulleerpalunnera tusarneqaaq.

Dorthe Mølgaard meeqqanut atuakkanik agguaassivoq. Inimi eqqissisimaqalutik nuannisaqatigiipput. Angajoqqaat marlussuit aatsaarput. Meeqqalli nuannisarpaseqaat.

Dorthe Mølgaard illartuaannavippoq, inimiittullu tamaasa illarterujussuaqai siunnersuutigigamiuk kommunalbestyrelsi qinnuigissagitsik, Nuummi nalunnermut ilinniariartarsinnaannginnerlutik. Pilluaatimmi taamaattut nunaqarfimmiuaqqat sinnattoriinnarsinnaavaat.

Akerlianik allanik peqarput. Atuarfik sisoraataateqarpoq oqilaniutinik. Taamaattumik sisorarfissanngoraangat timersorneq silami ingerlanneqartarpoq.

Atuartut ilaannikkut nuniagiartarput uilorniartarlutillu. Taamaasillutik qaqqami biologiimik atuartinneqarlutillu qasujaallisartinneqartarput.

Dorthe Mølgaard atuakkanik agguaasseqqippoq. Taanna tassaavoq Søren og Mette, qallunaat oqaasiinut ilinniut.
– Oqartoqarajuttarpoq nunaqarfimmiuaqqat qallunaat oqaasiinut naluallaartartut. Taamaattumik qallunaat oqaasiinik ilikkagaqarnissaat pingaarteqaara, atuarnikkut malinnaasinnaaqqullugit, Dorthe Mølgaard oqarpoq.

Tamatumunnga uppernarsaatitullusooq – immaqalu tusagassiortumik qallunaamik peqataasoqarnera pissutigalugu – meeqqat erinarsorpaat »Se min kjole«.

Nipikingajakkaluartumik meeqqat erinarsuut oqaasertai tamaasa torrallavillugit atorpaat, sooq »aappalaartut tamaasa nuannarinerlugit… Pissutigalugu allakkisartoq ikinngutigigakku«. Erinarsorput qernertut tamaasa nuannaralugit »pissutigalugu paaviaasoq ikinngutigigakku«.

Isumaliuleruttortunga meeqqat paaviaasumik takusimanersut, allakkisartumilluunniit ilisarisimasaqarnersut, Dorthe Mølgaardip meeqqat tamaasa mappersakkamik tuniorarpai. Tassani feeriartarfiit ullullu atuanngiffiit allassimapput.

Ulloq atualerfik siiulleq sivikitsoq naangajalerpoq. Sianermik sianertoqanngilaq. Dorthe Mølgaard inuulluaqqusiinnarpoq ullumikkumullu qujalluni. Angajoqqaat meeqqallu kigaatsumik atuarfimmit aniapput. Soorlu peqatigiinnertik qimakkusuppallaarnagu. Inip atuarfiup silataani »moppebænkimut« tunguusamik qalipaatilimmut meeqqat marlussuit ingipput. Iikkami nivingapput plakatit oqaaqqissaarutinik allassimasut atuarfeqarfimmeersut: torersuuneq, nerisassat, ilinniagassat, sininneq.

Pisariunerusariaqarpasinngilaq. Dorthe Mølgaard oqaluttuarpoq atuarfimmi qinngasaarisoqarpiarneq ajortoq. Qinngasaarisoqaraangat tamanna oqaloqatigiissutigisarpaat. Tamannalu iluaqutaasarpoq.

Assigiinngiiaartumik atuartitsineq

Atuartut ikittunnguit taakkua qatanngutigiiaartuupput marluk: niviarsiaqqat qatanngutigiit marluk nukappiaqqallu qatanngutigiit marluk niviarsiararlu ataaseq. Meeqqat klassimi qatanngutigiiaarlutik ingittarput.
– Nassuiaattarpakka atuarfimmiikkaangamik kammalaatigiittassasut, qatanngutigiittut pissusilersornatik, Dorthe Mølgaard oqarpoq.

Atuartulli taama ikitsigimmata tamanna soorunami imaasiallaannaq atulersinnaanngilaq.

Dorthe Mølgaardip meeqqat ataatsimoortillugut atuartikkajunnerusarpai. Assigiinngiiaartumik nassuiaateqartarluni, meeqqat ataasiakkaat malinnaatinniarlugit saatassaaleqitinnginniarlugillu. Tamanna imaannaanngilaq, Dorthe Mølgaard oqarpoq.

Ilaannikkut meeqqat gruppinut avinneqartarput, ataasiakkaarlugit atuartittarlugit.

Dorthe Mølgaard Nuummi ukiuni qulini, Qeqertarsuatsiaanilu ukiuni pingasuni atuartitsisuusarsimavoq. Seminariamit soraarummeerami specialerisimavai kalaallit oqaasii, inuiaqatigiilerineq aamma immikkut sammisaqarluni atuartitsineq.

Atuarfimmili maani fagini tamani atuartitsisussaavoq. Atuartitsinermili fysik ilaanngilaq, faginillu qarasarsorfiusunik immikkut toqqagassaraqani. Maani atuartut assassorneq kisiat sammisinnaavaat.

Ungasissumit atuartitsineq

Atuarfiup Nuummi Atuarfik Samuel Kleinschmidt suleqatigaa. Tassanngaanniit ilinniartitsisoq ungasissumit atuartitsisarpoq – pingaartumik matematikkimik tuluillu oqaasiinik. Ilinniartitsisoq Nuummeersoq ullut tamaasa tv-iikkut skærmerujussuaq atorlugu akunnialunni atuartitsisarpoq.
– Tamanna uannut ikiuutaasorujussuuvoq. Taamaasilluni ilinniartitsisoqatiga atuartitsineq pillugu oqaloqatigisinnaasarpara fagillu ilaanni ikiortigisinnaasarlugu. Maanna ukiuni tallimani Kapisilinni ilinniartitsisuusimalerpunga. Ukiut ilaanni ungasissumit atuartitsineq atorneqartarsimanngilaq. Tamannalu amigaataasarsimaqaaq. Pedeli, ukiut 30-t sinnerlugit atuarfimmi sulisimasoq, suleqatigilluaqaara. Taannali eqqiaasorpulluunniit atuartut pillugit oqaloqatigisinnaanngilakka.
Dorthe Mølgaard oqarpoq ilaanneeriarluni atuartut tamaasa ilanngutsinnissaat, atuartitsinerullu assigiinngiiaartinnissaa ajornakusoorsinnaasartoq. Meeqqat tamarmik klassiminnut naleqquttumik atuakkanik ilinniuteqarput. Tamatigungajalli ataatsimoortillugit atuartinneqartarput.

Silamiunuinnaq

– Ulloq atualerfissaq siulleq qilanaarisimaqaara. Taava atuarfik uummaqqissaaq. Avaanngusuutissaqanngisaannarpunga, atuarfik taama mikitigigaluartoq nunaqarfimmiullu taama ikitsigigaluarluta. Ilinniartitsisutulli inuuneq kiserliornarsinnaasarpoq, atuarfimmi ilinniartitsisoqateqannginnama. Pikkorissarnernik ullunillu perorsaanermik sammisaqarfiusunik, uannik isumassarsiortitsisinnaasunik, peqanngilaq.
– Nunaqarfimmiuussagaanni silamiuunissaq pisariaqarpoq. Uangalu taamaattuuvunga. Angallammik angalaarneq nuannareqaara! Aalisarneq nuannareqaara! Inuusunnerusuuguma maani najugaqarusunnaviarunanngikkaluarpunga. Pisoqasaanngulerlunili nalissaqanngilaq, Dorthe Mølgaard oqarpoq. Ilanngullugulu oqarpoq nunaqarfimmi ilinniartitsisuulluni aamma kisimiinneq atorsinnaasariaqartoq. Kaffisoriartortitsisoqaraangat tunuarsimaartarpoq.
– Kusanarnerusutut imminut isiginngilluinnarpunga. Allat tamaasa assigalugit nunaqarfimmiuuvunga. Atorfigali pissutigalugu tunuarsimaarnerulaartariaqarpunga, taanna oqarpoq.

Imertartarpoq

Dorthe Mølgaardip pania ernutaalu nunaqarfimmi tassani siusinnerusukkut najugaqarsimapput. Maanna Kangerlussuarmut nuussimapput. Tamanna namminerminik noqitsisoq aanaap isertuutinngilaa.

Nunaqarfimmi mikisumi najugaqarneq ajornaatsuinnaanngilaq.
– Imiisiveqarpunga. Ukiukkulli ruujori qerisarpoq. Taava dunkimik imertartalertarpugut. Tamanna ajornakusooqaaq. Illuga mikisunnguuvoq. Ineeqqanik mikisunik pingasuinnarnik initaqarami ukiukkut tattuunnartutut silaannaluttutullu misigisimanarsinnaasarpoq. Anginerusumik illoqarusukkaluarpunga. Aammalu nunaqarfiup pisiniarfiani nioqqutissat tamarmik akisoqaat. Iipili ataaseq 5 koruuneqarpoq. Naatitat amerlanerusut nioqqutissallu akikinnerusut maqaasivakka.

Kapisillit inuerukkiortupilooraluartoq illoqarpallaanngilaq tiguneqarsinnaasunik. Ukiut 20-t matuma siornatigut nunaqarfimmi najugallit untritillit missaanniissimapput. Maanna affaannaaluunniit inulersimavaat.
– Ajornartorsiutaavoq illut inueruttut tamarmik Nuummiunit pisiarineqartarmata, aasarsiortarfittut atorniarlugit. Taamaattumik inunnut nunaqarfimmut nuuillutik nuukkusuttunut illutaarnissaq akisusinnaaqaaq, Dorthe Mølgaard oqaluttuarpoq.

Qungujunnartorsiortuusariaqarpoq

Ukiumi atuarfiusumi nutaami illinniartitsisoq timelærerimik, piffissap ilaani sulisumik, ikiortissaqarnissaanut aningaasaliiffigineqarsimavoq. Pisiniarfiup eqqaani allagarsiivimmi taassuminnga inuttassarsiuussilluni allagarsiussamik nivinngaasimavoq. Allaffimmiut oqaasii affaannarmik paasineqarsinnaasut atorlugit allanneqarsimavoq. Inuttassarsiorluni allagarsiussami oqaatsit »ineriartornermik soqutigisalik« aamma »ineriartortitsineq« pingasoriarluni allassimapput.

Paasinarnerusumik allanneqarsimasinnaagaluarpoq: meeqqat nuannaraagit, atuartitsillaqqippit, pinngortitalerisuuit, taava timelæreritut atorfik ilinnut naleqqulluartuusinnaavoq.

Ilanngunneqarsinnaallunilu pinngitsoorani qungujunnartorsiortuusariaqartoq.

Powered by Labrador CMS