siunnersuut

Nunanut allanut ministeri: Puisit pillugit aalajangersakkap nutaap Kalaallit Nunaat ajoqusersinnaavaa

Europa-Kommissionip puisit pillugit aalajangersagassaata Kalaallit Nunaat, aningaasaqarnikkut, inuiaqatigiitsigut, kulturikkut aamma kinaassutsikkut ajoquseqatarsinnaavai, taama nunanut allanut ministeri Martin Lidegaard isumaqarpoq. Enheslistikkormiut aamma ernummatigaat piniartut suli ajornartorsiortinneqarnerulernissaat

Nunanut allanut ministeri Martin Lidegaard

Europa-Kommissionip februarip 9-ani puisip pillugit aalajangersakkamut allannguutissatut siunnersuutertik saqqummiuppaat. Nutaamik siunnersuisuusiorneq WTO-p aasaq 2014-imi aalajangiinerata malitsigaa. Taamani ’Immikkut inunnut aalajangersagaq’ WTO-mit ilalerneqarpoq, atorneqarnerminili assigiinngisitsisutut nalilerneqarluni. Allannguutissatut siunnersuutip, oktoberip 18-iani 2015 kingusinnerpaamik naammassereertussap, Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiit ajoqusersinnaavai, taama Martin Lidegaard, Radikale Venstreneersoq naliliivoq, Finn Sørensenimut, Enhedslistimeersumut akissuteqarnermini.

- Kommissionip siunnersuutigaa ’Immikkut inunnut aalajangersagaq’ uumasunik illersuinertalinnik ilaneqassasoq aamma puisinik tunisineq annikillinneqarnissaanik suliniuteqartoqaratarsinnaavoq, puisinniarneq iluanaarniutigineqartutut nalilerneqassagaluarpat, taama nunanut allanut ministeri allappoq.

Ajoqutaasinnaasut
- Qallunaanit nalilerparput, Kommissionip siunnersuutaa Kalaallit Nunaannut aningaasaqarnikkut, inuiaqatigiitsigut, kulturikkut, kinaassutsikkut aamma allaffeqarfitsigut ajoquseeratarsinnaasoq. Siunnersuutip aamma Kalaallit Nunaata puisinit tunisassiaat EU-mut niuverutigineqartut killilersulersinnaavai. Aamma nuna alla assingusumik iliuuseqarniaruni kinguneqapiluutaaratarsinnaavoq, taamma Martin Lidegaard tikkuaavoq.

Nunanut allanut ministeri aamma allappoq Nalakkersuisut puisit pillugit suliamut tunngassutilimmik arlaleriarluni eqqartueqatigisarsimallugit.

Danmark Kalaallit Nunaallu isumaqatigiilluinnarput Europa-Kommissionimut eqqaasissutigiuassallugu pisussaasuusoq Kalaallit Nunaata nunap inoqqaavisut pisinnaatitaaffii isiginiassallugit aamma qularnaarneqassasoq EU-mi puisit tunisaaginnarnissaat ajornanngippallu tunisaanerisa annertusineqarnissaat suliniutigineqassasoq.

- Danmarkip Kalaallit Nunaatalu puisinniarnerup nungusaataanngitsumik ingerlanneqarnera nukippassuit atorlugit paasisitsiniutigisimavaat. Tamannalu kinguneqarluarpoq, EU-mi WTO-mit ilalerneqarpoq inunnut immikkut aalajangersakkap eqqortuuneranik, Martin Lidegaard naqissusiivoq.

Puisinit tunissassiat paasissutissiissutigineqarnissaat
EU-mut erseqqissaassutigineqarpoq paasissutissiinerup qaffassarneqarnissaa pisariaqartoq. Kalaallit Nunaanilu puisinniarnermut paasinerluinerit nungutinneqartariaqartut taamaasilluni atuisut puisinik Kalaallit Nunaanneersunik tunisassianik tatiginninnerat utertinneqarniassammat. Nunanut allanut ministeriaqarfiup avatangiisinullu ministeriaqarfiup EUmi allaffeqarfiit suliamut attuumassuteqartut qanittumik suleqatigaat Kalaallit Nunaannilu oqartussaat peqatigalugit, Kalaallit Nunaata soqutigisaat Siunnersuisooqatigiinnut isumaqatiginniutigineqarnissaat pillugit, taama nalunaarpoq Martin Lidegaard.

Enhedslistemeersoq Finn Sørensen danskit naalakkersuisuisa Europa Kommissionip aalajangersagassatut siunnersuutaannik isorinninnerat iluarisimaarpaa.

- Taamaakkaluartorli oqaasertaliinermik maqaasivunga. Allannguutissatut siunnersuummik puisillu EU-mi tunisaaginnarnissaannik oqaasertanik siunnersuutaasinnaasunik amigaateqarpunga, Finn Sørensen Sermitsiaq.AG-mut oqarpoq.

Folketingemi ilaasortap Kalaallit Nunaat pillugu ataatsimiitsitaliaani ilaasortaasup ernummatigaa kalaallit puisinniartartuisa ajoquseqqinneqarnissaat.

- Ernumavungali. Suliarmi kalaallit puisinniartartuinut ajoqutaariaannaavoq. Tunisaqarniarnerat ajorneruleriaannaavoq, aamma piniariaasaat immikkut EU-mi sulianngoriaannaavoq, Finn Sørensen tikkuaavoq.

Powered by Labrador CMS