Dronning Margrethe nunatsinnukassaaq

- Aasaru sivisujaamik Dannebrogimik Kalaallit Nunaannut tikeraarnissarput pilersaarusiorparput, Dronning Margrethe ukiortaami oqalugiarnermini ilaatigut oqarpoq.

Dronning Margrethe aamma Prins Henrik 2004-mi Nuummut ikeraarnerminni.

Ukiutoqqami ileqquuvoq ukiup qaangiutilersup kingumut qiviartarlugu. Uanga taamaasiorsinnaanngilanga siullerpaamik qujassuteqaqqaarnanga, eqqaagaangakku ikinngutinnernerit sammineqarnerlu, minnerunngitsumik apriilimi 70-iliininnut atatillugu.

Ulloq taanna ukiup sinneranut qaamanermik nuannaarnermillu tunniussivoq, oqaatigisinnaasannit uannit kissatsitsisumik killitsitsisumillu. Ullormi tassani Københavnimi piinnanngilaq, aammattaarli nunami sumi tamaani tikiffigisartakkanni, kisimiillunga ilaquttakkaluunniit llagalugit, tammalu aamma Savalimmiunut tikeraarnitsinni misigaarput.

Tamatta immikkut ukiumi qaangiuttumi nuannarutissarsisimagunaraluarluta ukioq aningaasarsiornikkut ajornartorsiorfiusimavoq, nunarsuarmioqatigiinnik, taamalu qallunaanik inuiaqatigiinnik aamma eqquisumik.

Tamanna ernumanartoqarpoq, amerlasuut suliffitik annaasimavaat, pisiniarfiit aningaasarsiornikinnerupput pisisartut pisissutissakinnerummata, ajornartorsiornerlu nunarsuarmut tamarmut atuummat ingerlatsiviit nunap avataani nunallu iluani kaaviiaartitsinikinnerupput.

Taamaakkaluartoq Danmarki naalagaaffiit ilagaat annikinnerusumik eqqorneqartut.

Ajornartorsiornermi iluaqutigisimavarput Danmarkimi atugarissaarnerput ileqqaagaqarnersimanerpullu atorsinnaasatsinnik. Akiuussutissavullu tassaaginnanngillat pigisatigut pisuussuterpassuaativut.

Allatigut aamma pisuujuvugut. Tunngaviusumik ataatsimooruteqarpugut tulluusimaarutigisatsinnik. Tamanna oqaluttuarisaanitsinni sivisoorujussuarmik atuussimavoq, nunap inuisa naalakkersuisooqataalerfiannut: aap suli ungasinnerusumut, tassami inatsisit tunngaviusut 1849-meersut ataatsimooruteqarnermut uppernarsaataapput atuutereersimasumut.

Ataatsimuussuseq pitsaassutaavoq nukittooq tulluusimaarutissarput piffinnilu pitsaannginnerusumi atorfissaqartitarput. Isumassarsiorsinnaassuserput, eqiasuissuserput pilersitsisinnaassuseqarnerpullu ataatsimut atussavagtut. Piginnaassutsit atorsinnaasavut, ajornartorsiummik qaangiiniaraangatta.

Takugutsigu allat qanoq isillutik pikkorissigaluttuinnartut tamanna ersissutigissanngilarput, aqqutissarsiorfigissalluguli. Naammagiinnassanngilarput qanga pikkorissuusimagatta, nammineersinnaassuserlu ataqatigiinnerlu, angusaqarfigilluarsimasavut, suli atortuassavagut.

Piffiit ajornartorsiorfiit piffiillu ajornakusoortut amerlasuut ukiut ingerlanerini naammattoortarsimavagut, ataatsimoorlutali qaangertarsimavagut kikkut tamarmik peqataaffigisaannik.

Ukiunili makkunani takussutissaqarpoq namminissarsiornerulersimasugut, sallersaatillugu piumasaqarnerulersimasugut qulakkeerlugulu tamatta pisariaqakkavut pissagivut? Immitsinnut tatigiunnaariartorpugut ileqqorlunnerusutullu immitsinnut isigilersimavugut?

Taava aningaasarsisornikkut kisimi ajornartorsiunngilagut, isiginninnerpulli allanngulersoq. Tamanna ajornartorsiutaavoq takkukkiartuaartartoq immitsinnut pissutsitsinnik ajoqusiisinnaasoq. Taava iluarsineqarsinnaanngitsumik iliuuseqalersimassaagut.

Ajornartorsiorneq tamanna, uutorneqarsinnaasoq kisitsisilerlugu titartarlugulu, ima erloqinartiginngilaq, naleqartitatsinnik isummatsinnillu qimitsinissartinninngarnit. Aningaasarsiornikkut ajornartorsiorneq maanna atugarput pifissaq sivikinnerusoq ungasinnerusorluunniit qaangiuppat qaangissaqqaarparput; tamannali pissaaq ileqqorissaarnerput attallugu ataatsimuussuserlu qimannagu.

Kinguaariit marlussuit kingulliit ingerlaneranni inuiaqatigiit imatut ineriartorsimapput toqqissisimanerusumik inuusinnalersimalluta, aningaasarsiornikkut inuttullu. Angisuunik mikisunillu qanorluunniit toqqaanissaq sungiussimavarput. Ima atugarissaartigilersimavugut puigungajassimallugu toqqakkavut aamma kinguneqaateqartartut, inuunermilu atugassarsisat tamarmik toqqarneqarsinnaanatillu narrutigineqarsinnaanngitsut.

Uagut inuit inuuvugut immitsinnut pinngitsoorsinnaanngitsutut. Ullumikkut, ippassaq piffinnilu tamani. Siusinnerusukkut immaqa ersarinnerugaluarpoq, taamanikkut nunaqarfeerannguani inooqatigiittoqarallarmat, suliassat amerlasuut ataatsimut aaqqinneqartarfianni, kinguaariillu arlallit illoqatigiittarllarmata, kikkullu tamarmik imminnit isumagisassaqarlutik.

Imminut pinngitsoorsinnaannginneq kikkunnut tamanut ersarissoq. Ullumikkut pisussaaffippassuit, qanga ataasiakkaat suliassarisimasaat, inuiaqatigiinnut isumagisussanngortissimavagut. Ima ingasatsigisalersimavoq puigorluinnartalerlugu imaluunniit arajutsisalerlugu uagut tassaasugut inuiaqatigiit, ingerlasinnaanngitsut tamatta immikkut iliuuseqanngikkutta aammalu qanigisarinerpaasatsinnut ulluinnarnilu naapinneq ajukkatsinnut pisussaaffeqarnermik misigisimanngikkutta.

Nammineq inuunitta ilusilersornissaanut kiffaanngissuseqalersimavugut siusinnerusukkut kinguaariit ilisimanngilluinnarsimasaannik, tamannalu pingaartissavarput. Aammattaarli eqqaamasariaqarparput arlaannaalluunniit kisimiivilluni sapinnginngimmat. Taamaattumik aamma inuiaqatigiit, ataasiakkaanut toqqissisimanartutut ilisimasavut, paasissavagut inoqativullu ammaffigalugit.

Ukiup unnukkuani kingullermi, ilaqutariippassuit ikinngutigiippassuillu katersuuffianni, puigussanngilagut maanngaannit ungasissumiillutik ukiortaarsiortut. Matumani pingaartumik eqqarsaatigaakka Afghanistanimi sakkutuuvut. Suliassinneqarsimapput ajornakusoortorujussuarmik ulorianartumillu, suliatilli ingerlappaat anguniagalimmnik akisussaassusilimmillu aammalu sapiitsuliortorujussuullutik.

Tamakkua nunatsinnilu ilaqutaat unnuk manna eqqarsaatitsinniipput. Erloqinarsinnaaqaaq angerlarsimalluni asasaq ungasissumi ulorianartumiittoq. Kunngissamit, juullip siuninngua sakkutuutsinnut tikeraartumit, nalunngilara suliassartik pimoorukkaat nalunngikkaallu suliassatik sapernagit.

Taamaakkaluartoq Afghanistanimiinnerput akisuvoq: Ukioq mannattaa qallunaat inuusuttorpassuit inuunitik annaavaat. Unnuk manna tamakkua ilaqutaallu, ikinngutaat kammalaataallu, qimataallutik maqaasisut, eqqaaniartigit.

Sakkutuutta ilaat annertuumik ikilersissimallutik angerlartarput, ilaat misigisaminnit tarnimikkut sunnerneqartarput. Tamakkununnga tamanut atuuppoq isumassussagivut ataqqissagivullu.

Ukiarmi sakkutuutta ilaat ikilertissimallutik Rigshospitalimiittut naapippakka. Tamarmik inuunermut piumassuseqarput tupinnaannartumillu innarluutitik qaangerniarlugit piumassuseqarlutik, uannut kakkaginninnermik misigisaqartitsisumik.

Sakkutuuni, Upalungaarsimanermi Politiinilu qallunaat angutit arnallu, isumannaatsuunitsinnik toqqissisimanitsinnillu sulisut, ukiortaami inuulluaqqujumavakka. Tamassi nunatsinniikkussi nunaniluunniit allaniikkussi ukiortaami pilluaritsi.

Ukiortaap nalaani tamatigut qallunaat killeqarfiup kujataaniittut eqqarsaatigisarpakka. Tamakkua qallunaatut ataatsimuussutsitsinnut ilaapput. Tamakkununnga attaveqarnerput kipitinneqanngisaannarsimavut, tamannalu tulluusimaarutigaarput.

Ukiut tamaasa Prins Henrikmut uannullu nuannertaqaaq nunami angalalluta tikeraartarnerput. Ukioq manna aamma Savalimmiuniippugut, aasarulu pilersaarutigaarput Dannebrogimik sivisunerusumik Kalaallit Nuunaannut tikeraarnissarput.

Tamanna qilanaarisorujussuuvarput unnugulu Savalimmiunut Kalaallit Nunaannullu ukiortaami pilluaqqusileruma qutsavigissavakka Kalaallit Nunaanni Savalimmiunilu uannik ilaquttannillu tatiginninnermik takutitsiarnerit, aammalu kissalaartumik attaveqarnerit, misigisimasakka uagutsinnik attaveqartitsisut.

Ilaquttannut uannullu 2010 ukioq pitsaasuusimavoq nuannaarutissarpassualik. Ukioq nutaaq qilanaarluta ornipparput, minnerunngitsumik januaarimi ilaqutariit amerlinissaat. Kissalaarnartuuvoq nuannerlunilu sumiluunniit ummammik soqutiginninneq sumiikkaluaraangattaluunniit misigisartagarput.

Piffinni nutaani eqqaamassavarput atugarissaarneq kikkunnut tamanut atuunneq ajormat tamatigullu inoqartartoq ulluinnarni atugarliorsinnaasunik. Piffiit ajortillugit aamma puigussanngilarput qiimasuunerput, aammalu qungujunnerup ulluinnaat oqinnerulersittarai, aamma qasersuugaangata.

Taamaattumik ukioq nutaaq isumalluarluta naapitsigu, immitsinnullu angisuuni mikisunilu immitsinnut tatigaluta takutitsigu. Tamanna ukioq 2011-mut kissaatigissavara.

GUUTIP DANMARKI SERNIGILIUK

Powered by Labrador CMS