Ramlau-Hansen: Puisimi siulersuisuusartut nukilaappallaaqaat
Royal Greenlandimi pisortaanerusimasup siulersuisuusartut suliaminnut qaammassaqarnerunissaat ujartorpaa, taakkumi Puisi A/S-ip akiliisinnaajunnaarnerani siuttuupput.
Suliamut pikkorlunneq saqqummiunneqarpoq ataasinngormat Ole Ramlau-Hansen nunatta eqqartuussiviani suliami annertuumi nassuiaatinneqarmat, tassani qulaajarneqarluni 2000-mi akiliisinnaajunnaarnermut atatillugu aningaasatigut akisussaatitsisoqarsinnaanersoq.
Ole Ramlau-Hansen suliffeqarfiup atanerani piffissami kingullerpaami pingaarutilittut inissisimavoq 1999-mi decembarimi siulersuisunut ilaasortanngorami. Ilaatigut suliassaraa Kinami susoqarneranik paasiniaanissami ikiuunnissaq.
Puisip orsua peqqissaatitut iisartaganngortinneqartussaavoq soorlu aamma puisip neqaa pølsiliarineqassalluni Nanortalimmi tunisassiarineqarluni, Kangianullu tunineqassalluni.
Kinamili nakkutilliilluni tikeraarnermini Ole Ramlau-Hansenip nammineq paasivaa tunisinissamut isumaqatigiissuteqartoqanngitsoq, aamma iisartagaliorluni tunisassiorfissamik attartortoqarsimanngitsoq.
Royal Greenland aallaqqaammulli puisip neqaanik suliamut akuuvoq, aalisakkanillu tunisassiorfissuaq Namminersornerullutik Oqartussat peqatigalugit Puisi A/S-imi anertuumik piginneqataalluni.
- Puisimi siulersuisuusartut amerlasarsimapput aalisartunut piniartunullu iluaqusiinissaminnik kissaateqartut. Ikinnerusarsimassagaluarpulli suliap aallartinneqarnissaanik pimoorussinerullutik, Royal Greenlandimi pisortaanerusimasup apersorneqarnermini tikkuarpaa.
Siuariarneq
Aammali erseqqissarpaa siulersuisut juunimi 1999-miit suliffeqarfiup februar 2000-mi unitsinneqannginnerani atasinnaasimasut siuliminniit pikkorinnerungaarsimasut. Taakku decembar 1998-miit ukiup tulliani aasaaneranut atapput taamanikkullu Nanortalimmi borgmesteriusimasoq Nikolaj Ludvigsen siulittaasuulluni.
- Siuariarneruvoq inuutissarsiortoq misilittagartooq Anders Brøns kiisalu Lars-Emil Johansen pisortat suliffeqarfiutaanni siulersuisuusarnermik misilittagaqarluartoq siulersuisunut ilanngummata. Siulersuisunili ilaasortat arlaannaalluunniit tunisassiornermik tuniniaanermillu ilisimasaqanngilaq, Royal Greenlandimi pisortaanerusimasoq nassuiaavoq.
Pisortaanerusimasullu eqikkaalluni oqaatigaa Namminersornerullutik Oqartussat aningaasannanniarnissaq siunertaralugu inuutissarsiornermik suliniutinut akuusarneq ileqqorinngimmassuk.
- Suliffissanik pilersitsiniartoqarpoq piniartullu tapersersorlugit, Ole Ramlau Hansen oqarpoq.
Aamma oqaatigaa Lars-Emil Johansen Puisimi siulittaasuummat Royal Greenlandimit toqqagaalluni suliffeqarfissuarmilu tassani pisortaanermut tullissortaalluni, oqaatigisimavaalu puisip neqaanik suliffeqarfiup inissisimanera ernummatigalugu.
-Novembarimi (1999, aaqq.) ikioqquvoq. Lars-Emil Johansenip inissisimaneq annertuumik toqqissisimanartinngilaa. Taassuma tungaanut ajortoqarneranik takussutissaqanngilaq, taamaallaalli suliffeqarfik aningaasatigut tigoriaannertigut ajornartorsiuteqarluni, Ole Ramlau-Hansen oqarpoq.
Eqqartuussisoqarnissaanut atatillugu akiliisinnaajunnaartut aqutsiuinit erseqqissarneqarpoq, 1999-mi septembarilli naanerani Puisi A/S-ip suliat tamaasa unitsissimasariaqaraluarai, taamanikkut paasinarsimmat suliffeqarfik ingerlaqqinnissaminut aningaasanik amigaateqartoq.
Tamannali Ole Ramlau-Hansen isumaqatiginngilluinnarpaa.
- Taava nunatsinni suliffeqarfiit tamarmik erngerlutik matuneqassagaluarput, Ole Ramlau-Hansen oqarpoq.
Suliaq suliassanngortinneqarpoq akiliisinnaajunnaartut aqutsisuinit, aammalu namminersorlutik oqartussanit. Eqqartuussivilersuussisullu piumasaraat, taamanikkut pisortaq, siulersuisuni ilaasortaasartut kukkunersiuisorlu kiisalu kukkunersuisartik katillugit 22,5 million koruuninik taarssissasut suliffeqarfiup akiliisinnaajunnaarneranut atatillugu.