Lyberth Amnestyp aaqqissuussaani siuttuussaaq
Amnesty Internationaip Rasmus Lyberth peqatigalugu nunatsinni atuarfiit arlallit tikeraassavai, erinarsorneq nipilersornerlu aqqutigalugit paasitinniarlugu pisinnaatitaaffiit suut taakkununnga pingaaruteqartuunersut.
POST Greenlandip aamma NunaFondenip Amnesty International peqatigalugu suliniut tapiiffigaat. Siunertarineqarpoq kalaaliaqqat angajoqqaallu akornanni FN-ip meeqqat pisinnaatitgaaffiinut aalajangersagaasa ilisimaneqanerulernissaat.
- Meeqqat tamarmik ilisimasariaqarpaat tamarmik pisinnaatitaaffigalugu atuartitaanissaaq, sunngiffeqarnissaq qasuersaarnissarlu, kiisalu nakuusernermut innarlerneqarnermullu illersorneqarnissaq. Pisinnaatitaaffiit taakkau FN-ip meeqqat pisinnaatitaaffii pillugit aalajangersagaaniipput. Qujnartumik kalaaliaqqat atuartitaanissaat qulakkeerneqarsimavoq, Amnestyllu kissaatigaa suliniutaareersuppassuit nunatsinni pisortanit suliniaqatigiiffinniillu ingerlanneqartut tapersersornissat. Taamatut suliniuteqarnitsinni neriuutigaarput, atuartut allatut ittumik nutaaliorlutalu oqariartuuteqarfiginissaat, Amnestyp Danmarkimi immikkoortortaqarfimmiit Nora Rahbek Kanafani oqarpoq.
Tamanna pissaaq atuarfinni Paamiuni, Nanortalimmi aamma Tasiilami, Sermiligaami Kuummiunilu, taakkumi arlalitsigut aaqqissuussisoqartillugu qaangiataarneqartarput, taamaalillutik avinngarussimasutut misigisinnaallutik. Rasmus Lyberthip erinarsorneq nipilersornerlu aqqutigalugu allatut ittumik meeqqat pisinnaatitaaffiisa saqqummiunnissaat meeqqat sungiusimasaanniit allaaneruvoq.
Meeqqat ulluinnani inuunerminnik oqaluttuartikkusuppakka, tassanilu nipilersorneq aqqutissiuussisinnaavoq misigissutsit anninniarneranni. Angalaqataaniarlunga akuersaarsimavunga pingaartutut isigisakku meeqqat pisinnaatitaaffimmik ilisimanissaat, taakkulu pillugit oqaluttuaqataasinnaaguma nuannaassaanga, Rasmus Lyberth oqarpoq.