Nunatsinni aatsaat taama kiatsigaaq
DMI naapertorlugu nunatta kujataa ukiut 50-it sinnerlugit januaari aatsaat taama kiatsigaaq.
Nunatta kujataani Qaqortumi, Ikerasassuarmi Paamiunilu agguaqatigiissillugu januaarip qaammataani kiassuseq 1958-imiilli aatsaat taama qaffasitsigaaq, taama nittartakkamini allappoq Danmarkimi silasiorfik DMI.
Nunatta kujammut isuani Ikerasassuarmi januaarip qaammataani kiassuseq agguaqatigiissillugu +0,3°C-uvoq. 1961-miit 1990-imut nalinginnaasoq tassaasimavoq -4,1°C.
Qaqortumi tassaavoq +0,1°C. Nalinginnaasoq tassaalluni -5,5°C. Paamiuni -1,1°C. Nalinginnaalluni -6,6°C. Tunumi Tasiilami kissassuseq tulliuvoq -2,0°C -ulluni, nalinginnaasoq tassaalluni -7,5°C. Taamaallaat 1987-mi januaari kiannerusimavoq -0,9°C-ulluni.
Aamma nunatsinni sumiiffinni allani kianneruvoq, kisianni annikinnerusumik avannarpariartortillunilu annikilliartortumik.
Decembarip qiteqqunnerani 2009-mi nunatsinni sumiiffinni arlaqartuni annertuumik kiattarsimavoq, ukiullu qanoq ilinera eqqarsaatigalugu aamma januaari 2010 kiassimaqaluni.
Skandinavien aamma Europap avannaa - Danmarkmiilumi - paarlattuanik nillerneranik aatsaat taama ukiuunerani isseqartigipput. Tamanna Atlantikup avannaani silaannaap kaaviaarneranut attuumassuteqarpoq. Silasiortut silaannaap taamaanera taasarpaat Atlantikup avannaani kiassutsip paarlaattarneranik.