Nunatsinnut ministeriusimasoq 85-iliisoq

Kalaaleq, Danmarkimi naalakkersuisut Kalaallit Nunaannut ministererinngortitaat siulleq, Knud Hertling, 85-inik ukioqalerpoq.

Knud Hertling, danskit naalakkersuisuini ministeri kalaaleq siulleq, sisamanngornermi 85-inik ukioqalerluni nalliuppoq.Assi: Sermitsiaq.
Knud Hertlingip assileqatigisimavai Lars Chemnitz, Jonathan Motzfeldt aamma Lars Emil Johansen. Assi: Sermitsiaq.
Knud Hertling, danskit naalakkersuisuini ministeri kalaaleq siulleq, sisamanngornermi 85-inik ukioqalerluni nalliuppoq.Assi: Sermitsiaq. Knud Hertlingip assileqatigisimavai Lars Chemnitz, Jonathan Motzfeldt aamma Lars Emil Johansen. Assi: Sermitsiaq. Knud Hertling, danskit naalakkersuisuini ministeri kalaaleq siulleq, sisamanngornermi 85-inik ukioqalerluni nalliuppoq.Assi: Sermitsiaq. Knud Hertlingip assileqatigisimavai Lars Chemnitz, Jonathan Motzfeldt aamma Lars Emil Johansen. Assi: Sermitsiaq. Knud Hertling, danskit naalakkersuisuini ministeri kalaaleq siulleq, sisamanngornermi 85-inik ukioqalerluni nalliuppoq.Assi: Sermitsiaq. Knud Hertlingip assileqatigisimavai Lars Chemnitz, Jonathan Motzfeldt aamma Lars Emil Johansen. Assi: Sermitsiaq.

Kalaallit Nunaannut ministeriusimasoq Knud Hertling 1971-imi kalaallinit siullersaalluni Danmarkimi naalakkersuisunit nunamut inunngorfigisimasaminut ministerinngortinneqarpoq.

Knud Hertling 1925-imi januaarip 7-anni Paamiuni inunngorpoq Aasiannili peroriartorluni. Nukkanilu Jørgen qallunaamit palasimit Svend Hertlingimit qitornavissiartaarineqarsimapput.

Knud Hertling 1945-mi Danmarkimut nuuppoq. 1956-imi Københavns Universitetimi inatsisilerituutut soraarummeerpoq ukiorlu taanna Kalaallit Nunaanut ministereqarfimmi allatsitut atorfinilluni. Kalaallit Nunaaliartinneqarpoq 1961-imiillu 1964-imut inatsisilerituutut marluinik oqaasilittut landshøvdingeqarfimmi atorfeqarluni.

Hertling 1964-imi socialdemokratinut ilaasortaalluni Folketingimi ilaasortanngorpoq, Kalaallit Nunaanni qinigaalluni. Ukiut tallimat qaangiumma Sukaq partii, kalaallit nammineernerulernissaannik sulissutiginnittussaq pilersippaa.

Knud Hertlingip statsminister Jens Otto Kraghip 1971-imi Kalaallit Nunaannut ministerinngortimmani namminerluni partini atorunnaarsippaa. Anker Jørgensenip statsministeriunerata nalaani decembari 1973-ip tungaanut ministeritut ingerlaqqippoq.

Knud Hertling inuunermini Kalaallit Nunaannik pingaartitsisuujuarsimaovoq, Kalaallit Nunaallu namminersornerulersussanngormat kalaallit kissaatigisaannik oqaasertalersueqataasimalluni.

1973-imiit Grønlandsrådip allatseqarfianiissimavoq kingornalu Den Kongelige Grønlandske Handelimiissimaluni. Tatigisatut qinigaalluni ilaasortaaffippassuaqarsimallunilu siunnersortaasarsimavoq.

Taamatullu aamma politikeriusimasutut ministeriusimasutullu Kalaallit Nunaat pillugu arlalinnik atuakkiaqarluni, Kalaallit Nunaanni Atuakkiortut Peqatigiiffiata nersornaasiuttagaanik nersornaaserneqarsimalluni Kalaallit Nunaannilu Namminersornerullutik Oqartussat saqqarmiuliuttagaannik Nersornaammik saqqarmiuligaasimalluni.

Powered by Labrador CMS