Kalaallit oqaasii ulorianartorsiorput
UNESCOp kitaamiut oqaasii mianersuuttariaqartutut naliliiffigai tunumiulli avannaamiullu oqaasii ulorianartorsiorluinnarnerarlugit.
UNESCO isumaqarpoq ukiut 100-it tulliuttut ingerlanerini silarsuarmi oqaatsit 10 procentii kisimik aniguiumaartut, oqaatsillu ulorianartorsiortu online atlas-imut katersorsimallugit. KItaamiut oqaasii mianernartorsiortutut nalunaarsorneqarsimapput, tunumiulli avannaamiullu oqaasoo ulorianartorsiorluinnarnerarneqarsimallutik, knr.gl taama allappoq.
Lingvistik-imi lektorip Peter Bakkerip FN-ip immikkoortoqarfia UNESCO eqqortumik iliornerarpaa silarsuarmi oqaatsinik 2.400-nik ullumikkut atorneerukkiartulereersunik online atlasimut allattuisimammat.
– Oqaatsit atorneerukkaangata tamanna inuttut inuunermi ajornartorsiutinik nassataqartarpoq. Oqaatsinik atuisuusimasut inuttut inuunermi atukkaminnik paasinninnermik annaasaqartarput oqaatsillu puigorneqaraangata aamma kinaassutsiminnik annaasaqartarlutik, Peter Bakker oqarpoq.
videnskab.dk-ip oqaatigaa UNESCOp atlasiliornermigut neriuutigigaa, kinguaariit inuusunnerusut siulimik oqaasiisa ilisimanissaat attatiinnarnissaallu paasillugulu ilikkarumanerulerumaaraat.
videnskab.dk-ip oqaatigaa UNESCOp atlasiliornermigut anguniagaa tassaasoq, ilisimatuut silasuarmi kulturikkut kingornussanik uppernarsaasiillutik msiissuinissaannut