Alcoa: NGO'er-eqarpisi?

Kalaallit Nunaat aatsitassarsiornikkut suliffeqarfiit silarsuarmi annersaasa ilaannik malunnaatilimmik suleqateqaleraluttuarpoq. Ineriartornerulli isornartorsiunikkut eqqartorneqartarnera pissutigalugu malinnaasut amerlanerunissaat pisariaqartinneqarpoq.

Amerikamiut aluminiuliorfiussuata Alcoap sinniisai pilersaarussuartik annertoq tununiarlugu Kalaallit Nunaanni angalagamik (2008-mi 2009-milu, aaq.) namminnerlutik kalaallit soqutigisaqaqatigiiffiissaa amerlanerusut peqataanissaat pilersaarullu pillugu apeqquteqartarnissaat piumasaraat.

»NGO'erisi sumiippat? Taakku naapikkusuppagut, namminersornerullutik oqartussani tikerarartitsigisisatik arlaleriarlutik taamatut aperisarpaat, angalaqataasimasut ilaat Informationimut oqarpoq, oqaluttuarlunilu taamaattunik naapitaqannginnertik aatsitassarsioqatigiffissuarmeersut tupigisorujussuusimagaat.

Ataasinnguamilluunniit isornartorsiuisumik aperineqanngivillutik ataatsimiititsisaqattaarput namminnerlu paasissutissaatiminnik saqqummiussisarlutik.

Alcoap angalaneratigut namminersorlutik oqartussat suliffissuaqarnermik ineriartortitsiniarnerminni unammilligassat qanoq ittuunersut takuneqarsinnaavoq: suliffewqarfissuit Kalaallit Nunaanni ingerlatsilersussat demokraatiskiusumik nakkutigineqarnissaat eqqarsaatigalugu.

»Uagut oqartussaasunik isornartorsiusarneq ileqqorinngilarput« Kalaallit Nunaanni ukiorpassuarni politkeriusimasoq Finn Lynge aningaasaqarnikkut ineriartorneq pillugu naornerpaluttumik tutsiuttartoq oqarpoq.

Isumaqarpoq suliffissuaqarnikkut suliniutissat avatangiisinut isumaginninnikkullu sunniutissaat pisortanut suliffeqarfinnillu, pilersaarutinik inerisaasuusut tunniunneqartoq. Naak nakkutilliisoqarnissaa alllattukkanut ilaagaluartoq taamaattoq aningaasaqarnermik inerisaanissaq tamatigut ajugaajuartartussaavoq.

»Aningaasanik isertitaqarnissaq pingaarnerujuartussaavoq. Namminersornermut inatsisip illuatungaatigut aatsitassanut oqartussaasunngortippaatigut illuatungaatigulli aamma Danmarkimiit tapiissutit ikilisarlugit. Tassami suliffissuaqarnermik inerisaasussaavugut, aningaasarsiorniartussaallutalu.« Finn Lynge oqarpoq.

Isornartorsiuinera Inuit Circumpolar Conferencep (ICC) Kalaallit Nunaanni immikkoortuata pisortaaa Aqqaluk Lyngep taperserpaa, Informationimut oqarluni, kalaallit sunniuteqarsinnaajumallutik isumasiusarfimmik nukittunerusumik pilersitsisariaqartut.

Tikeraat ajoqusersornagit.

Nunani allani avatangiisinik illersuiniaqatigiit soqutigisaqaqatigiiffiillu isumasiuinerit atorlugit suliffissuaqarnikkut pilersaarutit nalorninartullit qaammarsaatiginiartarpaat. Kalaallit Nunaannili iluamik avatangiisinik illersuiniaqatigiiffeqaranilu soqutigisaqaqatigiiffeqanngilaq.

Ilaatigut innuttaasut ikinnerat pissutaalluni. Kalaallit ilinniarluarsimasut inuiaqatigiinnilu pissutsinik soqutigisallit ilarpassui nammine namminersorlutik oqartussani atorfeqarput, pilersaarutinullu sunniuteqarujussuartussanut akorngusiissutaasinnaasunik iliuuseqassagaluarunik soqutigisatigut erseqqissumik marloqiusamik inissisimassaallutik.

»Naqisimaneqanngitsumik oqaaseqarsinnaatitaavugut, naqisimaneqanngitsumilli oqaaseqarsinnaatitaaneq aamma atorfimmi qaffakkiartornissamut iluaqutaasumik atorneqarsinnaavoq.« Finn Lynge nassuiaavoq.

Taamaattumik pilersaarutit qaammarsaatigineqartussanngoraangata innuttaasut innuttaasunik ataatsimiititsinerni namminneerlutik illuatungiliuttutut inissinnissaminnut periarfissaqanngingajattarput.

Illoqarfinnilu mikinerusuni pisortanut illuatungiliunnaveersaartarneq allaat ilequuvoq.

»Innuttaasut pisortat oqaatigisaannut isumaqataasutut isigineqartarput. Innuttaaqatigiinni ikittuni isumatuumik isumasiuinissaq ajornakusoortarpoq, aammalu akerliunnginnissaq ikinngutaalluarnissarlu naatsorsuutigineqarrarput.« Finn Lynge oqarpoq nangilluinilu, Kalaallit Nunaanni suliffissuaqarnikkut pilersaarutit annertuut ilaat pillugu, tassalu najugaqarfimmi qanittuani Kuannersuarni uranimik piiaanissaq pillugu isornartorsiusumik oqaaseqartarnini pillugu inunnit kamaanneqartarsimalluni.

Alcoamut tunngatillugu aamma tusarniaanerni imatorsuaq isornartorsiuisoqartarnikuunngilaq.

Innuttaasunik ataatsimiititsinermut siullermut najuussimasoq Informationip oqaloqatigisimavaa, tassanilu avatangiisinut tunngasut saqqummiunneqarsimapput.

Najuuttut akornanniit aperisoq siulleq borgmesteriusimasup nipangersissimavaa, oqarluni - kalaallisut - avataaniit tikeraat nuanniilliortinneqassanngitsut. Borgmesterip oqaasii nutserneqanngisaannarsimapput unnullu taanna isornartorsiuisumik aperisoqarsimanngilaq.

»Inuit oqartariaqaraluarput: Asasara borgmesteri, >suliassaq ilissi paasisassarsiorfigisimagassiuk tamanna uannut iluaqutaanngilaq. Massakkut uanga suliffeqarfimmeersut aperinissaannut periarfissaqalerlungalu oqaasissaat tusarnaarsinnaalerpakka. Taamatulli oqartoqaraangat taakku nunaqqatigiit akornanni isiginerlunneqalersarput. Taavalu allat tamarmik oqaaseqarnissaminnut qunulersarput,« Finn Lynge Informationimut oqarpoq.

Informationip ulluni makkunani ilannguttaqartaarpaa »Kalaallit Nunaat mumisitsinerup kingorn«

»Kalaallit Nunaat qallunaat tusaataasigut eqqartorneqartaqaaq, kalaallilli namminneq aperineqarajuttanngillat. Namminersulernermiit qaammatit pingasut qaangiuttut Informationi avannamukartitsivoq kalaallit namminneq periarfissat unammilligassallu pillugit isumaannik paasiniaasussamik. Sapaatit akunnerisa tulliuttut ingerlanerini siunissaq pillugu takorluukkat akornartorsiutillu kingornussat oqimaatsut pillugit isummat paasinaaffigissavagut. Allaaserisat tulleriaartut siullersaat septemberip 13-ianni ilanngunneqarpoq. Allaaserisat tulleriiaattut ilaatigut Nordisk Råds Journaliststipendium aqqutigalugu aningaasaliiffigineqarsimapput.

Powered by Labrador CMS