Iluliapiluunersuaqarsimanera paasineqartoq
Iluliapiluunersuit Kalaallit Nunaata, Islandip Savalimmiullu akornanni immap naqqatigut attuussarnikuusimasut paasineqarpoq. Illerngit ersinngitsumiippata iluliarsuit inikuisa uuliasiortut qillerivissui puttasut sequmissinnaavaat, taamak Grønlands Geologiske undersøgelser GEUS isumaqarpoq.
Siusinnerusukkut Sermersuaqarfinni iluliapuluunerujussuit kaanngartarsimapput, taamalu immap naqqani Kalaallit Nunaata, Islandip Savalimmiullu akornanni illiniliorsimallutik, Videnskab.dk allappoq.
Matumanilu ilumut pilupiluunersuit pineqarput, illerngi immap 1 kilometeri sinnerlugu itissusilimmi immap naqqani 25 meterinik itissuseqarput. Siusinnerusukkut iluliarsuaqartarsimaneranik illerngit immap naqqani 700 meterinik itissusilimmi nassaartoqartarsimavoq.
– Immap naqqani immap qaavaniit 1 kilometeri sinnerlugu tisissusilimmi iluliarsuit kigartuisimanerat tupinnarluinnartuuvoq, taamalu qangarsuaq iluliasuit tupinnaannartumik angissuseqarsimanerannik oqaluttuuppaatigut, tamakkulu ullumikkut qalaseersuarmi Kujallermi nassaassaasunit malunnartumik issunerujussuusimapput, Atlantikullu avannaani nassaassaasorisimasatsinnit. Sermersuarmit iigartartumit angissutsimmikkut ullumikkut ilisimasatsinnit annertunerujussuarnit uukkarnikuusimapput, taamak senirforsker Antoon Kuipers GEUSimeersoq illinersuarnik nutaanik nassaartuusoq oqarpoq.
Uuttuinitta takutippaa illerngit iluliarsuarnit sermersuaqarfik kingulleq sioqqullugu Atlantikup Avannaani sarfarsiataartunit pisuusut, ilimanarluinnarporlu Kalaallit Nunaata taamanikkorujussuaq sermersuaanit anillattuusimasut. Kalaallit Nunaata sermersuata aamma ullumikkut Atlantikup avannaani iluliarsuisa amerlanersaat annitarisarpai. PIngaarnerpaajuvoq Ilulissat kangerluata sermersua uukkaasoq, taanna maannakkut aakkiartupiloorpoq, aamma nunarsuup immikkoortuani avannarlermi sermit iigartartut uukkaasusuinit iluliarsuarnik pinngorarfiunerpaajusoq, Antoon Kuipers.