Sikup uulia angussaanngitsumiitippaa

Sikorsuit saatsersut Kalaallit Nunaata kangiata avannaarsuaniittut kuulti qernertoq angussanngitsumiitippaa, taamak GEUS-imiit naliliipput.

Danmarkimut Kalaallit Nunaannullu De Geologiske Undersøgelser-imi (GEUS) siunnersortinut pisortaasoq Kai Sørensen naapertorlugu kalaallit nunaata avataani nappartat 10 aamma 20 milliardit akornanniittunik uuliaqarneragaanera agguaqatigiisitsinermi missingersuutaavoq nalorninartorpassualik. Aamma uuliasiortoqalersinnaanera ukiuni tulliuttuni amerlasuuni ilimagineqarsinnaanngilaq, ing.dk allappoq.

Uuliami immap naqqata immap qaavaniit 200 aamma 300 meterit akornanni itissusilimmiittup ataaniippoq. Pingaartumik imartami tamaani sikup saatsersup periaatsit ullumikkut ilisimasagut atorlugit uuliamik qalluisinnaaneq ajornarluinnarsisippaa.

– Sikup naqitsinera ima sakkortutigisorsuuvoq sumiiffimmi aalajangersimasumi uninngasoqarsinnaanngilluinnarluni. Siunissami pisuusaartitsinerinnaviuvoq,« Kai Sørensen umiarsuarmi J. Lauritzenip umiarsuaataanneersumi tamaani angalaqataalluni sikup saatsersup nukissuinik misigisaqareersimasoq oqarpoq.

Kai Sørensen naapertorlugu Alaskap avannaani uulia qallorsinnaalerumallugu imartami sikoqaqisumi nunniukkamik qeqertaasaliortoqarsimavoq, kisianni tamaani immap itissusia taamaallaat 20-imiit 30 meterinnaavoq.

Powered by Labrador CMS