Puisit pillugit inerteqqut naalakkersuisoqarfimmi pisosrtap pakatsissutigaa
EU-kommissionip uumasut illersorneqarnissaat eqqarsaatigalugu puisit amiinik eqqussisinnaanermut niuersinnaanermullu inerteqquteqarnissamut inatsit Amalie Jessenip assut pakatsissutigaa.
Inerteqqut piviusunik tunngaveqarnani misigissutinit aallaaveqarpoq, taamalu inunnut issittormiunut immikkut isumaqatigiissutitaqaraluartoq meqqilersuinermik aaqqissuussinissaq Kalaallit Nunaannut ajornakusoortorujussuussaaq, Amalie Jesseni aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmi pisosrtaaneq Ritzau-imut oqarpoq.
- Naliliinera naapertorlugu 1980-ikkunni misigisatsinnut assingusumik misigisaqaqqissaagut. Pineqartoq Kalaallit Nunaannut tunngaviusumik inissisimasuuvoq, EU-lu puisip amiinik pisiortortorsuunngikkaluartoq aalajangiineq kukkunerullunilununarsuarmiut suleqatigiiffiata WTO-p EU-llu nammineq malittarisassaanut akerliuvoq, Amalie Jessen oqarpoq.
Aamma EU-mi inerteqqummi issittumi inuit immikkut pineqarnissaannik eqqussinissaq naammaginngilaa.
- Immikkut isumaqatigiissutit imatut oqaasertalersugaapput, uagut ujaraannarmik sakkoqarallarnerup nalaaneersutut inississallutalu katersugaasivimmiittussatut inississavaatigut, naalakkersuisoqarfimmi pisortaq oqarpoq.
Namminersornerusut EU-mi aallartitaata Lars Vesterbirkip Inuit isumaqatigiissutaat EU-kommissionimut isumaqatiginninniutigisimavai. Taanna Amalie Jessenip akerlianik isumaqarpoq, immikkut isumaqatigiissutit pitsaasuusut, taakkuani piniariaatsit nutaaliaasut soorlu aallaasit qassutillu isumaqatigiissummi ilaammata.
- Taakkua Kalaallit Nunaanni piniarneq EU-p piumasaqaataanut tunngatillugu unioqqutitsinerutinngilaat, taamaattumik ammit kalaallit nunaanneersut suli tuniniarneqarsinnaassapput, Lars Vesterbiork oqarpoq.
Taanna Sermitsiamut oqarpoq, Namminersornerusut ukiarumiit aallartereersumik paasititsiniaallutik aallartissasut.