Pitsaasoq, ajortoq ajuvissorlu

Nuup ineriartortinnissaanut periarfissanit pingasunit kujammut aaqqiissut pitsaanersaalluinnarpoq. Taamatut naqissusiivoq sorsuutiginnittoq, oqallitsitsisoq illussanilu titartaasartoq Peter Barfoed kingullermik saqqummiussamini, taamatullu saqqummiussivoq Nuummi kommunalbestyrelsip isumaqatigiissup aaqqiagiinngikkunnaarnera, maannalu mittarfiup pioreersup tallineqarnissaanik naammaginniinnalernera ilutigalugu

Nuup ineriartornissaanik oqallinneq, tamatumani ilanngullugu mittarfiup inissisimaffissaa, kaaviiaaginnartutut isikkoqarpoq, aali piviusumik ataasiinnarmik atorsinnaasumik aaqqiissutissaqartoq, tassalu Kujammut alliliinissaq, Nuup kujataani Angisunnguami mittarfilerluni.

Telefonikkut apersuilluni inunnik amerlasuunik misissuineq, Sermitsiami 4. april 2007-imi saqqummiunneqartumi, naapertorlugu Nuummi innuttaasut 2/3-iisa Kujammut alliliinissaq isumaqatigaat.

Tamatumani ilanngullugit Siumup qinersisartuisa 2/3-ii. Taamaattumik allaanngilaq politikerit qinersisartutik isumaqatiginngikkaat. Qinigaagamik inassutigaat mittarfik pioreersoq tallineqassasoq.

Mittarfiup sumut inissinneqarnissaanut tunngavissat pingaarutillit pingasut tassaapput akuttoqatigiissumik miffigineqarsinnaanera, piffissaq ungasinnerusoq isigalugu 3.000 meterinut tallineqarsinnaanera aammalu illoqarfiup mittarfiullu akornanni aalajangersimasumik biilinut aqqusinniortoqarnissaa, biilerfissap ungasissusaa akuerineqarsinnaasumik.

Pissutsillu taakkua saneqqutaarneqarsinnaassanngillat.

Nuup eqqaani mittarfiup inissiffissaa, piumasaqaatinik tunngaviusunik taakkuninnga tamanik naammassinnissinnaasoq, ataasiinnaavoq. Tassalu Kujammut aaqqiissut, Nuup kujataani qeqertami Angisunnguami.

Nuummi mittarfiup tallineqarnerani akuttoqatigiinnik miffigineqarsinnaanera qularnartoqarpoq ingasappallaamillu nalilerneqarluni, 3.000 meterinillu takissusilimmik mittarfiliortoqarsinnaanngilaq, tamanna tunngavissaammat pissutsini suniluunniit timmisartorsuup Airbus 330-p missinnaanissaanut.

MIttarfik naanneruppat tamanna Nuummut sinerissallu sinneranut assartukkanik sakkortuumik eqquissaaq.

Tamatumani ilanngullugu naatitanik nutaanik pilersuineq.

Akianullu atatillugu paasinarsisimavoq Nuummut aqqusinermik biilerfimmik pilersitsisoqarsinnaanngitsoq, taamaattumillu ikaartaatit atorneqartariaqarlutik.

Aammalu Nuummiit mittarfimmut angallanneqarnissaq sivisoorujussuussaaq.

Tamannalumi aamma pissutigalugu Akianut aaqqiissut suleqatigiissitamut, Namminersornerullutik Oqartussanit aamma Nuup Kommuneanit (Ilulissallu Kommuneanit) pilersinneqartumut, suliassiissummi ilaanngilaq.

Pitsaasoq: Kujammut aaqqiissut

Akuttoqatigiissumik miffigineqarnissaanut tassani silaannaq aalarulunneqanngilaq akornuteqanngitsumillu mikkiartornissamut pilersitsisoqarsinnaavoq, tamatumani ilanngullugu piffissaq ungasinnerusoq isigalugu mittarfimmik pilersitsisoqarsinnaavoq, sila qanorluunniit ikkaluartillugu minnermut atortut automatiskiusut atorlugit miffigineqarsinnaasumik.

Sulluliat immap naqqata ataatigoortut atorlugit mittarfiup tungaanut aalajangersimasumik biilerfissamik aqqusinniortoqarsinnaavoq, ungasissusianik akuersaarneqarsinnaasumik. Tassa Nuup illoqarfiata qeqqanut 20 minutsit missaat atorlugit.

Qatserisartut ambulancellu immaqa sukkanerulaartumik.

Mittarfimmillu 3.000 meterinik takissusilimmik sananissamut inissaqarluarpoq, nuuini tamani mittarfiup qulliinut inissalimmik.

Tamatumani ilanngullugit pisariaqassappat mittarfimmut akimoortumut periarfissaqarpoq.

Taamaakkunanngilarli, tassa anorit sammivii atugaanerpaat inissiiffissatut siunnersuummi tamakkiisumik eqqarsaatigineqareersimammata.

Ajortoq: Talliliineq

Maanna mittarfiup 1.799 meterinut imaluunniit 2.200 meterinut tallineqarnissaanut atatillugu, taava annertoorujussuarnik aningaasaliissuteqartoqassaaq illoqarfiup inuttuup qanittunnguani, inissiaqarfeqartussaagaluartumi.

Piffissamut sivikitsuararsuarmut aaqqiinerussaaq.

Akuttoqatigiissuserlu qarasaasiami pisuusaartitsinertut innavianngilaq.

Pissusiviusut allaapput.

Assersuutissaq tamatumannga takutitsisoq tassaavoq GL 551, Dash 7, ukioq manna julip 24-ianni silagissuup ataani avannaanit Sermitsiap aammalu Nuup Mittarfiata akornannit mikkiartortoq silaannaqanngitsorujussuarmut periataarmat appariarujussuarlunilu, piffissallu kingullerpaaq aatsaat atorlugu iluarsineqarluni.

Inuit ilaasut oqaaseqarnerat malillugu ilaasut pisimasoq pissanganartorujussuartut misigisimavaat. Arlallit nilliasimapput imminnullu eqitaarlutik. Kingornalu ilaasut akornanni isumaqatigiissutigineqarsimavoq timmisartoq angisooq taamaassimagaluarpat iluarsimanavianngikkaluartoq.

Slaannaap aalarulunnera pissutigalugu mittarfik timmisartunut jet-inut naleqqutinngitsoq takuneqarsinnaavoq silamik pissuteqartumik timmisartut missinnaanerannut akuttussuseq silaannaallu aalarulunnera pillugit Air Greenlandip allakkiaani 5. april 2006-imeersumi.

Tamakkumi immikkut ilisimasaliupput tusaaniarneqartariaqarlutillu.

Allakkiaq taanna nalunaarusiat ilaanni, ataatsimiititaliamit, Namminersornerullutik Oqartussanit aamma Nuup Kommuneanit (Ilulissallu Kommuneanit) pilersinneqartumit, suliarineqartumi bilagitut atorneqarpoq.

Allassimavoq anorini silaannaap aalarulunneranik pilersitsisuni "anorit taamaatsillugit kitaanit mittarfik miffigiartorneqartarpoq sammivia napilluangajallugu, taamaasilluni mittarfiup sammivianut toqqaannartumik mikkiartortoqarani, taamaasiornikkullu silaannaap aalarulunnera sakkortooq kangerlummiittoq qanillinagu, taanna mittarfimmut minngitsoortitsisarsinnaammat.

Mittarfiup sammivia napillugu taamatut mikkiartorneq timmisartumik Dash 7-imik ajornanngilaq, taanna aqukkuminartuummat kiisalu mikkiartornermini sukkavallaartarani.

Mikkiartornermi periuseq tamanna timmisartunik jet-inik atorneqarsinnaanngilaq. Timmisartup jet-ip miffarfik mikkiartorfigissavaa 10 sømit missaannik ungasissuseqarluni ingerlaarfik ataaseq atorlugu, anorilu kujasitsillugu aamma kujataanit kippasitsillugu timmisartoq silaannaap aalarulunneranik sakkortuumik atugaqartinneqassaaq, misilittakkat malillugit kangerlummiittumit".

Tamatumani ilanngukkusuppara silaannaap putui takuneqarsinnaanngimmata. Tassanngaannaq takkuttarput. Aamma qularnanngitsumik silagitsillugu, ilimagineqannginnerpaaffiini.

Taamaattumik mittarfik 1.200-1.300 meterinik takinerusumik tallineqartariaqarpoq.

Immaqali marloqiusamik maanna aalajangernerup immikkoortuata siulleraa, immikkoortup aappaa tassaassalluni Angisunnguami 3.000 meterinik takissusilimmik mittarfiliornissaq ukiut qulit qaangiuppata atulersinnaasumik, maannalu mittarfeqarfik inissiaqarfittut inuussutissarsiuteqarfittullu atulissalluni.

Ajuvissoq: Akianut aaqqiissut

Akiani 3.000 meterinik takissusilimmik mittarfiliortoqarsinnaavoq, Angisunnguami mittarfittut ittumik. Qularnanngitsumillu taamatut akuttoqatigiissumik miffigineqarsinnaasumik.

Mittarfiulli tungaanut aalajangersimasumik aqqusinikkut attaviliisoqarsinnaanngilaq, taamaattumillu Akiani mittarfik soqutiginaateqanngilaq.

Nuup Kommuneata ilungersorluni Nuup Akiatalu akornanni immap naqqata ataatigut sulluliornissamik periarfissat periarfissaanngitsullu misissorsimavai. Qularnanngitsumik aamma pissutigalugu naluneqanngimmat sulluliorneq ikaartaateqarnermit pitsaanerujussuusoq.

Nuulli Kangerlua atuarlugu immap naqqani Atanerup salliarnartaa pissutigalugu Akianut sulluliornissamik pilersaarut qularnartoqartorujussuuvoq, tamannalu pissutigiinnarlugu misissorneqartariaqarsimanngikkaluarluni.

Silatusaarluinnartumik sulluliornissamik pilersaarut Nuup Kangerluani itisoorsuarmut ilineqarsimagunarpoq, tassaniiginnartariaqarporlu.

Ikaartaammik aaqqiissut illoqarfiit immikkoortuisa marluk, illoqarfinngortussami nutaaliaasumi ingerlalluartumilu, attaveqarnissaannut atorsinnaanngitsoq kikkunnilluunniit takuneqarsinnaasariaqarpoq.

Tunngavissaqarpoq nunarsuarmi sumiiffinni llani ikaartaatit atorunnaarsikkiartuaarneqarmata immallu naqqata ataatigut sullunik taarsersorneqarlutik.

Ilaatigummi taamatut pisoqarpoq Norgemi Vestlandet-imi Eiksundimi, tassani immap naqqata ataatigut nunarsuarmi itinerpaasumiittumik sulluliortoqarmat. Taanna ukiut nikinneranni atorneqalerpat ikaartaammik attavik atorunnaarsinneqassaaq. Ikaartaatinik attaveqarnerit atorunnaarsikkiartuaarneqarput, pissutigalugu aaqqiissutaammata ullutsinnut naleqqutinngitsut.

Aamma Savalimmiuni ukiuni kingullerni iluatsilluartumik immap naqqata ataatigut sulluliortoqartarsimavoq. Ilaatigut mittarfimmut Vagar-imiittumut.

Savalimmiormiut nalunngisamma tamanna Savalimmiuni angallannerup ineriartortinneqarnerani alloriarnerujussuartut taavaat. Ineriartorneq tamanna assersuunneqarpoq Danmarkimut umiarsuartarallarnermit timmisartortalernermut. Savalimmiuni kimilluunniit uterfigiumaneqanngilaq angalassagaanni ikaartaammik angalaqqaarnissaq.

Nuummi ikaartaammik aaqqiissuteqarnissaq eqqarsaatigiinnarneqarmalluunniit tamanna silaatsuliorneruvoq. Pimoorussassaanngilaq. Ikaartaatit illoqarfimmut ajorluinnassapput. Sulisoqarnermi aammalu ineqarnermi nikissinnanermut akornutaalluinnartumik.

Mittarfimmi akuttussutsip ikaartaatinik attaveqarnermik akuttussutsimik sunnerneqassaaq, tamatumani eqqarsaatigineqassallutik pujortarnera, umiarsualivimmi ilulissat anorersuillu.

Kiisalu teknikki umiartortunillu pissarsinissamut periarfissat. Kingullermi sumiiffinni allani ajornartorsiutaavoq.

Ilanngullugu mittarfimmi akuttussuseq sinerissami ikaartaatinut umiarsualivimmiit mittarfiup tungaanut aputeqarneranik sunnerneqartassaaq, tassa nunat imminnut atasut aputerujussuarnik akorunsersuissammata.

"Illua'tungaanut" ikinngutinut ilisarisimasanullu pulaarniaraanni ikaartaat aalajangersimasoq pinngitsoorani angumeriniagassaassaaq, aammalu unnuinissamik imaluunniit siusissukkut aallarnissamik isumaqatigiissuteqartoqassalluni.

Isumaqarpunga amerlaqisut tamanna festernermut atortassagaat. Suulli tamarmik festernerunngillat.

Nuup Kommuneata kingullermik ikaartaatit pillugit nalunaarusiaani ikaartaatit "Akia 1"-imik aamma "Akia 2"-mik taanagit, taarsiullugu taaneqarsimasussaasimagaluarput "Akornut 1" aamma "Akornut 2".

Paasineqarsinnaalluartumik Nykøbing Morsimi Sallingsundip Glyngørellu akornanni ikaartaatit qanga taagorneqarsimapput "Annernartoq" aamma "Paaminnartoq".

Tamanna soorunami ukiorpassuit matuma siornatigut pisimavoq soorunalumi ikaartaatit ikaartarfimmik taarserneqarsimapput.

Tunngavissaqanngilaq inuunerup pisariaqanngitsumik ajornakusoornerulersinnissaanut, imaluunniit erloqinarnerulersinnissaanut paaminnarnerulersinnissaanullu.

Norgemit misilittakkat takutissimavaat ukiuni makkunani ikaartaatit angalaffiisa ilaanni ikaartaatit aallarnissaat siusinnerusumit amerlanerusut taamaatiinnarneqartalersut, pissutigalugu anorersuit akulikinnerulerlutillu sakkortunerulersimammata, silap pissusiata allanngoriartornera pissutigalugu.

Ilisimasakka malillugit silap pissusaata allanngoriartornera aamma Kalaallit Nunaannut anngussimavoq taamatuttaaq kinguneqaateqarluni.

Illoqarfiup ineriartornera nunalu nutaaq

Kommunimut pilesaarutini allassimavoq Nuup kujataani qeqertat ilanngunneqarnerisigut Nuummi inuit 25-30.000-it najugaqalersinnaapput.

Maannalu mittarfeqarfiup ilanngunneqarneratigut qularnanngitsumik innuttaasut ikinnerpaamik suli 2.000-inik ilaneqarsinnaapput.

Apeqqutaallutik inissialiat quleriiaat, rækkehusit ilaqutariinnullu illut qanoq amerlatiginissaat.

Tamatumunnga ilanngullugu aamma periarfissaqarpoq piffiup ilaani Kingittorsuarmut aqqusineqalernissaq.

Akianut atatillugu allassimavoq nunarujussuaq tikinneqassasoq. Tamannalu eqqorluinnarpoq.

Tamannali peqatigalugu tamaani avatangiiseqarpoq malussajasuararsuarnik, Nipisat eqqaat assersuutigalugu. Sanaartortoqassaarlu tamaani tuttut pilliutigalugit. Aammalu kuuit eqaloqarfippassuit aserorneqaratarsinnaallutik.

Aammami Akia pannakaatut manitsiginngilaq. Akerlianik maniilakulaqaaq masarsorujussuaqarfiulluni, aqqusinniornissamut akisoorujussuussalluni. Aqqusaagassat ilaat nateqanngitsuupajaarsinnaapput, tamatumani aqqusinniornissaq immap naqqata ataatigut sulluliornissamik akisunerussalluni.

Aammali tunngavissaqanngilaq isumaqassalluni nunaminerujussuit illuliornissanut naleqqulluassasut, tassa nunami taamatut ittumi illumut toqqaviliornissaq annertoorujussuusariaqassammat.

Taamaattumik sunik tamanik tunngavissaqarpoq illoqarfiup ineriartortinnerani Akiata ilaatinneqannginnissaanut, ullumikkutullu pinngortitaqarfittut alianaalluinnartutut attatiinnarnissaanut.

Taamaattumik silatusaarnerulluinnarpoq kommunalbestyrelsiusimasoq ukiut qulit missaata matuma siornatigut aalajangermat Akiani qamutit motoorillit atorneqartassanngillat. Tamanna aalajangiusimasiuk! Tassarpiaavoq nungusaataannginneq.

Aammami kujammut nunarujussuaqarpoq Nuup Narsaani nunamut ikaaraanni.

Angisunnguamiit Kanajorsuit tungaannut qanittunnguuvoq arlalinnik qeqertaaralik, pinngortitami ujaqqatut tummarfissatut utaqqiinnartunik.

Tassani aqqusineq Norgemi Moldemi Atlanterhavsvejitut ittuussaaq.

Norgep Sverigemik naalagaaffeqateqarnerata ukiut marlussuit matuma siornatigut atorunnaarsinneqarnerata ukiunik 100-unngortorsiorneqarnerani sanaartugaq taanna taasisitsinersuakkut "ukiuni untritilinni" sanaartukkatut toqqarneqarpoq. Rådhusit, kulturip illorsui il.il. ajorsartillugit.

Tunngavissaqarluartumillu aqqusiniliarsuaq taanna Norgemi takornarianit ussaffigineqarnerpaat ilagaat.

Periarfissaq taamaattoq Nuup kujataani utaqqivoq.

Nukissaq Nuullu kujataani periarfissat

Norskillu ingerlatsivissuata piffissami matumani eqqarsaatigaa Nuup kujataani aluminiumik aatsitsivimmik pilersitsissanerluni, Utoqqarmiut Kangerluarsunnguanni innaallagissiorfimmit allisamit nukissaq kujasinnerusumilu ilippanaatillit atorlugit. Aluminiumik aatsitsinermuunngitsoq, aatsitassanulli allanut nukissamik taamak pisariaqartitsitiginngitsunut, tamatumani ilanngullugit aatsitassat Kalaallit Nunaannissaaq pigineqartut, taaamaattumillu piiaaffimmi aatsitsivimmilu suliffinnik pilersitsisoqarsinnaalluni. Pissutsit arlallit pissutigalugit utaqqimaartoqarpoq.

Nuummiissimappulli Kanajorsuit eqqaat takuniarlugu, naleqqulluartutullu nalilersimavaat. Nuup ineriartortinneqarnerani tunngaviusumik naatsorsuutigisariaqarpoq piffiup ilaani ingerlatsivinnik nukissamik atorfissaqartitsisunik tamaanga takkuttoqassasoq.

Taamaasiortoqanngippat imminut salloqittartoqassaaq.

Norskillu soqutiginninngippata allanik takkuttoqassaaq.

Nukissaq inissallu utaqqipput.

Aammami Nuup kujataani qaqqaqarpoq, siunissami Nuup ukiukkut takornariaqartitsivigisinnaasaanik.

Tamakkoqanngilaq Akiani qaqqaaralimmi masarsoqarfilimmilu.

Qaqqarsuarni Alperne sumiiffiit ilaanni sisoriartarfiit ilaat aasakkut flamingonik qallersorneqartalersimapput, ukiukkut sisorarfinngoqqinnissaanut suli aanneroqqunagit.

Nuup kujataani erngup nukinganik nukissiorfgiup allineqarneranut atatillugu qaqqatigut sanaartornermi aqqusinniortoqassaaq, siusinnerusukkut Alpernemisut Norgemisullu sisorariartarfinnik pilersitsisunik takornariaqarnermillu siuarsaasunik.

Nuup periarfissaasa ilagaaat, piffissap ilaani, qaqqat iluini ukiuunerani timersuutinut atortunik pilersitsinissaq, Alpernemi aattunut taartissatut.

Inuiaqatigiit aningaasarsiornerat kujammut aaqqiissuteqarnikkut suli pitsanngoriartinneqassaaq

Naggataatigut taarusuppata, Nuup ineriartortinnissaanik oqallinnermut atatillugu Nuup Kommunea 2001-imi "NUUMMUT 2050-IMUT nalunaarusiamik" taasamik suliarinnimmat. Nuup ineriartortinnissaanut teknikkikkut-aningaasatigut misissuineq, Kujammut Akianullu ineriartortinnissaanut.

2001-imi inerniliisoqarpoq kujamut ineriartortitsinissaq inuiaqatigiit aningaasarsiornerannut iluaqutaanerpaassasoq. Qularnanngitsumik pissutigalugu Akianut ikaartaatinik attaveqarnissaq akisoorujussuussammat. Nalunaarusiami "kujammut" Ikaarissani mittarfiliortoqarniarpoq. Taamaasiortoqarpoq aali Angisunnguaq ukiut marlussuit tamanna sioqqullugu ilisaritinneqarsimasoq.

Aningaasalli kujammut ikaartarfiliornernut, sapusiornernut aqqusinniornernullu atugassatut immikkoortinneqarsimasut ima amerlatigaat, aningaasat taakkua atorlugit Angisunnguup tungaanut immap naqqata ataatigut sulluliortoqarsinnaalluni aqqusinniortoqarsinnaallunilu, tamannalu peqatigalugu aningaasanik sinneqartooruteqartoqarluni.

Aamma Angisunnguami mittarfiliornissaq Ikaarissani mittarfiliornissamit ajornannginneralaarsuuvoq. Ikaarissanullu saqqummunneqartumit ullumikkut missingersuutit malillugit akikinnerulluni.

Tamatumunnga ilanngukkaanni Qinngutta sanaartorfigineqarnera aallartereersoq ingerlallualereerlunilu, inernissaa soorunami tassaavoq inuiaqatigiit aningaasarsiornerannut suli iluaqutaanerussasoq Nuup kujammut alliartortinnera, Akianut alliartortinneraninngarnit.

Aamma angallammik Angisunngualiartoqarsinnaavoq

Minitararumanani oqaatigineqassaaq aamma Angisunngami mittarfimmukartoqarsinnaammat angallammik. Angisunnguamulli tikinnermi aamma mittarfimmut tikittoqartassaaq. Ikaartaatip talittarfianiit mittarfimmut meterit untritillit marlussuit ima takitiginngillat, soorlu Kastrupimi nassatanik tunniussivimmiit kiilerimukarluni. Qularutiginngilara illussanik titartaasartup isumassarsiullaqqissup illu attaveqartitsisussaq titartarsinnaagaa, ingerlaartunik majuartarfilik igalaaminermillu gangilik.

Immaqa allaat aqquserngup sinaanik ingerlaartulimmik.

Aqqusinernut sullulianullu aningaasaliissuterujussuit kingusinnerusumut kinguartinneqarsinnaapput, angallannermi atortorissaatit naleqqunnerulernissaannut, Nuup ima allitigineranut Aqissersiorfik sanaffigineqalersimalluni.

Akerlianik Nuuk qularnanngitsumik takorluukkamit sukkanerusumik alliartussaaq, taamaattumik aallaqqaataaniit Angisunnguamut sulluliortoqartariaqarpoq. Tamatumani ilanngullugu mittarfiup pioreersup 1200-1300 meterinik tallinissaa pinngitsoortillugu, marloqiusamik aalajangernerup immikkoortuata siulliatut.

Qeqertakasinni umiarsualivik siunissaq uungaannaq isiginagu

Nuummi umiarsualivimmut atatillugu suliassiissummi taanna aamma ilaavoq.

Aamma tamatumani aporfissaqarpoq.

Tunngavissaqarpoq nunarsuarmi sumiiffinni tamani allani umiarsualiviit illoqarfiup qeqqanit nussorneqarnerannut.

Taamatut assersuutissaavoq Aalborg.

Ajornarpaasorli tassaavoq Qeqertakasinni umiarsualivik suliluunniit sanallugu naammassinani mikivallaaleriissammat.

Periarfissat tunulliunneqarsimapput, immaqa ukiut qulit qaangiuppata Norvestpassagemi pilersussat Kangianit ungasissumit Europamut assartuivittut akuerineqartussat nalinginnaasumillu atorneqalersussat.

Canadalli tamanna paasisimavaa, pissutsinullu nutaanut isummernissaminut piareersalereerluni.

Aamma nunalerinermit naatitat Hudson Bayp qinnguani Churchillimeersut Europamut Kangianulluunniit ungasissumut ingerlateqqinnissaannut Nuummi toqqortaatigineqarallarnissaannik pilersaarutit piviusunngussappata Qeqertakasinni umiarsualivik mikivallaassaaq.

Aamma tamatumani Angisunnguaq utaqqivoq!

Powered by Labrador CMS